Märjamaa Sügismeloodial helisesid hobilauljate hääled
Neljandat korda peetud hobilauljate konkurss «Märjamaa sügismeloodia 2026» tõi lavale uusi ja juba eelnenud kordadel kuuldud esinejaid. Lauluvõistluse korraldaja Aavo Lumi ütles avasõnades, et konkurss on iga aastaga suuremaks paisunud ja seekord oli kümme uut osalejat. Lauljaid oli üheksast Eesti maakonnast, Raplamaad esindas ainsana Märjamaa vallas elav Anu Linnamägi. Tänavune konkurss oli juba ka rahvusvaheline – kõige kaugem osaleja Jarno Hänninen tuli Soomest Espoost. Kõige küpsemas eas olid 85aastane Ellen Jaanikesing Põltsamaalt ja 80aastane Rein Orn Saaremaalt. Ellen Jaanikesing sai ka võistluse grand prix. Publiku lemmik oli meie vallast pärit Anu Linnamägi.
Märjamaa Naisteklubil oli värvikas õhtu
30. oktoobril kogunes Märjamaa Naisteklubi ühiseks hubaseks õhtuks – toimus töötuba „Vein&Pintsel“. Õhtu pakkus osalejatele võimalust argirutiinist välja astuda, lasta fantaasial lennata ning nautida ühist tegutsemist heas seltskonnas.
Töötoa juhendajaks oli Liina Põldra LP Studiost, kes oli osalejatele ette valmistanud kaks näidispilti. Nende põhjal asus 14 vahvat naist looma oma kunstiteoseid, andes etteantud ideedele isikupärase näo. Igaüks sai katsetada just endale meelepäraste värvide ja lahendustega. Nii sündisid lõuenditele omanäolised maalid, milles peegeldus iga osaleja isiklik nägemus ja loominguline julgus.
Teenuse küla õpetajanna erakordne põgenemislugu Nõukogude Liidust toodi jälle ajaloohuviliste ette
30. oktoobril oli põhjust tänase Raplamaa ja Läänemaa servale Teenusele kokku tulla, et tähistada 80 aasta möödumist 1946. aastal toimunud Alice Kikajoni ja Herbert Liljebergi erakordsest ja hulljulgest Nõukogude Liidust põgenemisest. Sündmus, mis väärib mäletamist, jagamist ja üha uuesti läbi elamist.
See, et üks Soome noormees riskis armastuse nimel eluga, tulles paadiga okupeeritud Eestisse ja oma armastatu läände viia, kõlab ka 80 aastat hiljem täiesti uskumatult ja lausa … filmilikult? Noored abiellusid vabas maailmas, Soomes Helsingi lähistel, nii sobiva nimega Eestiluoto (Estlotan) saarel, 22. septembril 1946. aastal, teadmata, et just sel päeval, kümnendeid hiljem, tähistame Eestis vastupanuvõitluse päeva. Kokkusattumus?
Energiaõhtu selgitas elektrituru toimimist
22. oktoobri õhtul toimus Märjamaa kinos Helk energiaõhtu, mille esimeses osas tutvustas energiaekspert Marko Allikson energiaturu toimimist. Hästi lihtsustatult öeldes on tegemist tavapärase kauplemisolukorraga. Nii nagu keegi müüb turul õunu ja keegi soovib osta. Kui hind on ostjale ja müüjale sobiv, siis õunad vahetavad omanikku. Elektriga on sama moodi.
Elektrile tekib hind börsil, kus Euroopa elektritootjad pakuvad eelmise päeva kella üheks elektrihinda järgmise päeva veerandtundideks. Miks veerandtundideks? Sellise süsteemi rakendamise põhjusteks on parem tasakaal, ehk tootjad ja tarbijad saavad oma plaane paremini tegeliku olukorraga kohandada. Varem olid meil tunnipõhised hinnad, aga tunni sees võib olla olulisi tarbimise ja tootmise muutusi. Taastuvenergia parem kasutamine ning tuule- ja päikeseenergia toodang võib lühikese ajaga märgatavalt muutuda, ja lühema arvestusperioodiga kaasnevad väiksemad tasakaalustamiskulud. Ka salvestusseadmete omanikele annab see võimaluse lühiajaliseks müügiks ja vajadusel ostuks. Nimelt peab elektrisüsteemis tootmine ja tarbimine pidevalt tasakaalus olema.
