Kui tee on eesmärk, siis just seda pakuvad matka- ja terviserajad. RMK matkarajadest läbib Märjamaa valda Penijõe — Aegviidu — Kauksi matkaraja I lõik Penijõe — Varbola, mil pikkust 84 km ja II lõik Varbolast Aegviitu, mille pikkus 134 km. Rada on looduses tähistatud valge-kollase-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.
Märjamaa Järta terviserada
Terviserada asub Nõmmeotsa külas Järta tervisespordikeskuses. Rajad on erinevate pikkustega: 1,4 km, 2,9 km ja 3,1 km. Rada kulgeb metsa vahel ja on pigem kergema reljeefiga. Pikemad rajad ületavad tehismäge ja 1,4 km rada on pigem laste jaoks. Rajad sobivad peale matkamise ka jooksmiseks ja rattasõiduks ning talvel suusatamiseks.
Terviseraja kaardi ja lisainfo leiad Märjamaa spordikeskuse kodulehelt.
Velise looduse ja kultuuri õpperada
Rada on u 70 km pikk, moodustades kaks ringi algpunktiga Velisel. Vastavalt soovile võib valida pikema (40 km) või lühema ringi (30 km). Pikem kulgeb Veliselt üle Valgu ja Nurtu Jämeda kaudu tagasi alguspunkti, lühem aga üle Velisemõisa ja Päärdu Seljamäele ning Kilgi kaudu kõrvalepõikega Sulule tagasi algusesse. Rajal on kokku 36 punkti.
24. punkt läbib Velise kõrgraba, mille teket seostatakse Kaali meteoriidiga. Lennart Meri kirjutab oma raamatus “Hõbevalgem” legendi tulihobust, kes lendas üle Ebavere mäe ja loojus läände. Velise raba jääb täpselt sellele joonele. Kohalikud mäletavad, et 1950ndatel käsitsi kuivenduskraave rajades olevat turbakihi alt välja tulnud terved puutüved.
KODULEHT
Vana-Vigala looduse õpperada
Vana-Vigala looduse õpperada on 1,5 km tähistatud jalutusrada vanas mõisapargis. Õpperada on planeeritud Jaan Laanemetsa ja Mihkel Aitsami poolt. Rajal on 13 huvipakkuvat punkti. Õpperada algab mõisa sissesõiduteel. Endise Vigala mõisa uhkuseks oli 9 hektari suurune park, mis on tänasel päeval looduskaitse all. Lossi lõunapoolselt küljelt avaneb vaade alla jõeorgu, kus on näha väike jõesaar, mis tekkis maalihke tagajärjel. 16. detsembril 1905 panid ülestõusnud lossi põlema (seda sündmust kajastab ka Mark Soosaare mängufilm «Jõulud Vigalas»). Lossi vestibüüli tagaseina sisse on müüritud vanimad kunstiteosed Eestis — marmorbareljeefid, mis on pärit Pompeji linna väljakaevamistelt ning mis on üle 2000 aasta vanad. Kõige alumine tiik kannab rahvapärimuse järgi Pärlitiigi nime, kuna mõisnik olevat selles proovinud pärleid kasvatada.
Õpperaja kohta on 1990. aastal välja antud voldik.
Preeriakoja matkad
Preeriakoda pakub mitmeid põnevate nimedega matku, sh pärismaalase teekond, pärismaalase pass, räätsade matk, matk "Kuula maad", matk "Tuuluta skalpi", ürgne kahepäevane matk, marjakorv ja korilased ehk murueide tütred, raba avastusretk, jäljeküti matk, suveöö rabaretk, püstkojapiknikuga kanuumatk, kanuumatkad püstkojaga.
- Varbola, Märjamaa vald, 78203 Rapla maakond
- +372 521 6105
- [email protected] KODULEHT
Õmma metsaonn
Ainuke Märjamaa valla territooriumile jääv metsaonn asub üksildases paigas metsiku looduse rüpes. Onnil on olemas ka vaatetorn. Kohale viib 1,3 km pikkune rada, millest 600 m on laudrada. Õmma raba metsaonn on elamus tõelisele loodushuvilisele: imelised rabamaastikud, ujumiseks sobilik järv, kevad-suvine linnulaul ja talvine rabavaikus.
Metsaonn sobib ka ööbimiseks.
Rohkem infot varustuse, hoolduse ja piirangute kohta leiad RMK kodulehelt
KODULEHT
Telkimisalad
-
Varbola linnuse telkimisala
RMK KODULEHT
-
Telkida on võimalik ka Allika talus Rangu külas
Lõkkekohad
-
Hirvepargi lõkkekoht
RMK KODULEHT
-
Susla lõkkekoht
-
Kõrvetaguse lõkkekoht
-
Varbola linnuse telkimisala lõkkekoht
Viimati uuendatud 26.03.2026
