Vanemate õigused ja kohustused
Vanemal on nii õigus kui ka kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest – seda nimetatakse hooldusõiguseks. Hooldusõigus jaguneb kaheks: isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus.
Isikuhooldusõigus tähendab, et vanem vastutab lapse kasvatamise, tema järelevalve, elukoha määramise ning lapse igakülgse heaolu eest.
Varahooldusõigus annab vanemale õiguse ja kohustuse lapse vara eest hoolitseda ning last esindada. Lapse rahaga tuleb ümber käia hoolikalt ja vastutustundlikult – samamoodi nagu vanem oma rahaga käituks.
Kui vanem ei täida oma kohustusi last kasvatada ja tema eest hoolitseda, võib kohus vanema õigusi piirata.
Vanemlusprogramm "Imelised aastad"
Laste kasvatamisel võivad ette tulla keerulised olukorrad, millega toimetulek ei pruugi olla lihtne. „Imelised aastad” on neljakuuline programm vanematele, kes otsivad tuge ja soovivad omandada oskusi, mis aitavad neil lapsevanema rollis paremini toime tulla.
Perelepitus
Perelepitus on erapooletu tugi vanematele, kes soovivad pärast lahkuminekut kujundada lapse jaoks stabiilset ja toimivat elukorraldust. Perelepitaja aitab vanematel rahulikult läbi rääkida, leida lapsele parimad lahendused ja jõuda kokkuleppele, kuidas edaspidi rahumeelselt koostööd teha.
Perelepituse eesmärk on saavutada toimiv kokkulepe, mis toetab lapse heaolu ning mida mõlemad vanemad austavad ja järgivad. Oluline pole mitte vanemate omavaheline leppimine, vaid kokkuleppimine! Riiklik perelepitusteenus on vanematele tasuta.
Vaimne tervis
Vaimne tervis on heaoluseisund, kus inimene tunneb end tasakaalus, suudab kasutada oma võimeid, tulla toime igapäevaste pingetega, teha tulemuslikku tööd ning anda oma panus ühiskonda. See tähendab enamat kui lihtsalt psüühikahäirete puudumine – vaimne tervis on inimese üldise tervise lahutamatu osa ning oluline kogu kogukonna heaoluks ja toimimiseks.
Vaimset tervist mõjutavad mitmed kaitse- ja riskitegurid. Heaolu hoidmiseks ja tugevdamiseks on oluline suurendada kaitsetegureid ning vähendada riske. Tugev positiivne tugi aitab tasakaalustada või ennetada negatiivsete kogemuste mõju, mis võivad suurendada haavatavust.
Vaimse tervise teenuseid võimaldame Märjamaa valla lastekaitsespetsialisti või sotsiaaltööspetsialisti suunamisel ja hariduskomisjoni otsuse alusel.
Asendushooldusteenus
Asendushooldusteenuse eesmärk on tagada lapse heaolu ja õigused, pakkudes talle pika- või lühiajalist turvalist, peresarnast elukeskkonda, kus on tagatud tema põhivajadused ning areng, ja lapse ettevalmistamine iseseisvaks toimetulekuks täisealisena.
Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. Asendushooldusteenust osutab otseselt hoolduspere vanem, perevanem või kasvataja.
Lapse asendushooldusele suunamisel valib ametiasutus teenuseosutaja, lähtudes lapse heaolust ja vajadustest.
Enne asendushooldusteenuse osutamist teeb Märjamaa vald teenuseosutajaga lepingu. Lepinguga määratakse, millist teenust lapsele pakutakse, kui kaua ja kui palju, kes maksab ning millised on osapoolte õigused ja kohustused.
Asendushooldusteenus kaetakse Märjamaa valla eelarvest, kui vald on lapse eestkostja või täidab eestkostja ülesandeid perekonnaseaduse § 176 lõike 1 alusel. Teenuse rahastamisel arvestatakse ka eestkostja ülesannete täitja ning asendushooldusele suunatud lapse sissetulekuid.
Asendushooldusteenus määramine toimub juhtumipõhiselt ja seda ei saa taotleda.
Järelhooldusteenus
Järelhooldusteenuse eesmärk on toetada noore iseseisvat toimetulekut ja õpingute jätkamist, kui ta lahkub asendushoolduselt või eestkostelt.
Järelhooldusteenus tagatakse Märjamaa valla poolt täisealisele inimesele, nagu on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõikes 1. Teenust võib saada ka sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõikes 2 täisealine inimene, kui Märjamaa vald otsustab, et teenus on vajalik tema toimetuleku tagamiseks.
Järelhooldusteenuse saavad taotleda:
- noor, kellel on õigus teenust saada;
- õppeasutus, kool, kus noor õpinguid jätkab;
- inimene, kes oli noore täisealiseks saamiseni tema eestkostja või hoolitses tema eest asendushooldusel.
Järelhooldusteenuse kaudu aidatakse noorel iseseisvaks eluks valmistuda – talle korraldatakse elukoht ja pakutakse vajalikke tugiteenuseid või toetusi. Vajadusel antakse toetus ka asutusele või inimesele, kes noore eest edasi hoolitseb. Teenuse andmise otsustab hoolekandekomisjon, kes teeb ametliku otsuse ja sõlmib lepingu teenuseosutajaga.
Kui järelhooldusteenust osutab teenuseosutaja, kaetakse teenuse maksumus Märjamaa valla eelarvest ja noore enda sissetulekutest. Teenuse rahastamisel lähtutakse põhimõttest, et noorele peab jääma isiklike kulude katteks iga kuu keskmiselt 240 eurot, kokku vähemalt 2880 eurot aastas.
Järelhooldusteenuse taotlemine
Järelhooldusteenuse saavad taotleda:
- noor, kellel on õigus teenust saada;
- õppeasutus, kus noor õpinguid jätkab;
- inimene, kes oli noore täisealiseks saamiseni tema eestkostja või hoolitses tema eest asendushooldusel.
Taotluses märgitakse andmed järelhooldust vajava isiku kohta (nimi, sünniaeg või isikukood, võimalusel kontaktandmed), kui andmeid ei esita järelhooldust vajav isik ise, siis avalduse esitaja andmed (nimi või nimetus, kontaktandmed, juriidilise isiku või riigi- või kohaliku omavalistuse asutuse puhul esindaja andmed) ning avaldajale teada olevad asjaolud, mille põhjal ta eeldab järelhooldusteenuse korraldamise vajadust.
Taotluse esitamine on vormivaba.
Kontakt ja lisainfo
Gedy Remmel
lastekaitsespetsialist
21.-22.05 õppereisil
Valdkond: lastekaitse
Tallinn Ülikool, sotsiaaltöö (bakalaureus)
21.-22.05 õppereisil
Valdkond: lastekaitse
Maiken Kask
lastekaitsespetsialist
18.-20.05 puhkusel (asendab lastekaitsespetsialist Gedy Remmel)
21.-22.05 õppereisil
Valdkond: lastekaitse
Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool, sotsiaaltöö (rakenduslik kõrgharidus)
18.-20.05 puhkusel (asendab lastekaitsespetsialist Gedy Remmel)
21.-22.05 õppereisil
Valdkond: lastekaitse
Viimati uuendatud 25.03.2026
