28. oktoobril 2002. a ühinesid Märjamaa alev, endine Märjamaa vald ja Loodna vald Märjamaa vallaks.
2017. aasta oktoobris ühinesid haldusreformi tulemusena Märjamaa vald, Vigala vald ja kolm Raikküla valla küla (Kõrvetaguse, Riidaku ja Pühatu) Märjamaa vallaks. Vigalast sai osavald.
Märjamaa vald
Pindala: 1162,72 km².
Rahvastik: 7297 (seisuga 01.05.2026)
Valla keskus: Märjamaa alev
Elanikke alevis: 2385 (seisuga 01.05.2026)
Külad: 112
Märjamaa vald paikneb Rapla maakonnas kahel pool Tallinn-Pärnu maanteed ja ulatub Harjumaast Pärnumaani. Siin ristuvad põhja-lõuna suunaline Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica) ja ida-lääne suunaline Tartu-Paide-Märjamaa-Haapsalu tee. Vallas asub alev ja 112 küla.
Märjamaa vallas on viis kooli, üks huvikool, seitse lasteaeda, noortekeskus, kuus rahvamaja, ujula, sotsiaalkeskus ning Sillaotsa talumuuseum.
Märjamaa vallas keeb vilgas seltskondlik elu, siin toimub hulk põnevaid ettevõtmisi: Märjamaa Suvefest, lõõtsapäev, kodulookonverents, Hard Rock laager, folkloorilaager, pärimuspäev, Poti laat, Velise laat, jaanilaat jne.
Vald annab välja ajalehte Märjamaa Nädalaleht ning seinakalendrit.
Vallas tegutseb põllumajanduse, kaubanduse, turisminduse, teeninduse ja muude alade ettevõtteid. On puidu-, metalli-, turba- ja dolomiidi- ja kergetööstust, autotöökodasid ja masinaremondi ettevõtteid.
Vallas on kolm kirikut:
- Märjamaa Maarja kirik,
- Velise Ristija Johannese kirik,
- Vigala Maarja kirik.
Piirkonna loodus on põhiosas kergelt lainjas paemaa: loometsade ja karstialade maastik, lõunapiirkonnas savimaa jõeorgudega. Märjamaa kandis on soid ja rabasid, karstinähtusi, loometsi ning viljakaid põllumaid. Loodusvaradest leidub paasi, kruusa, liiva ja turvast. Üleriigilise tähtsusega on Orgita pae- ja dolomiidimaardla. Pae peal kasvavad unikaalsed loometsad, millel vanust 100-200 aastat.
Metsad laiuvad 63 063 hektaril, mis on 54,23% valla territooriumist. Looduskaitsealasid on neli: Avaste, Vardi, Linnuraba ja Tõrasoo. Maastikukaitsealasid viis: Iganõmme, Jalase, Märjamaa Järtad, Pajaka ja Pilkuse. Hoiualasid on 17, kaitsealuseid mõisaparke 11.
Haritavat maad on vallas 31 027 ha, mis moodustab valla territooriumist 26,68%. Loodusliku rohumaa all on 4743,28 ha, mis on 4,07% valla aladest. Peamised põllumajandusharud on karjakasvatus, teraviljakasvatus, heintaimede kasvatus ja köögiviljakasvatus.
Ajalugu
Kunagi ammu moodustasid Märjamaa, Kullamaa ja Vigala suure muinaskihelkonna, mille nimi pole teada ning mille keskuseks võis olla Sõtke või Konuvere muinaslinnus.
"Kas pole imelik, et kohta, kus pole niipaljugi vett, et pardipoegi saaks kasvatada, Märjamaaks kutsutakse? Ka ligiduses pole vett, vaid ümberpöördult - Märjamaa (st Märjamaa alev) asub kahte jõge eraldava seljandiku keskel, kust oma seitse kilomeetrit saab nende jõgede juurde. Tõenäoliselt on aga seda kohta ja tervet kihelkonda kunagi varem "Maarjamaaks" kutsutud - küllap vist Maarjale pühitsetud kiriku järgi. Teadupärast oli ju keskajal õieti terve meie maa Maarjale pühendatud." (Edgar Johan Kuusik)
Märjamaa nime on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses Gerlacus de Castella (Gerlich von Costelen) nimelise preestriga, kes tollal Meriama kogudust teenis.
Vigalast algab kohalike omavalitsuste ajalugu. Endine Vigala vald sai valla õigused esimesena Eestis juba 1789. aastal, peale mida algas vallaametnikega valdade loomine Eestis.
Meie sõbrad
Koostööleping allkirjastati 28. septembril 2006. Varem on omavahel tihedalt suhelnud Märjamaa ja Cesvaine muusika- ja kunstikoolid ning taidluskollektiivid.
1. juuli 2021 ühines Cesvaine vald Madona vallaga
KODULEHT
Suhete sisseseadmisel Poolaga omab peamisi teeneid kunagise "Pro Polonia" seltsi juhataja Silver Loit. Koostööleping allkirjastati 5. septembril 2005.
KODULEHT
Vihanti vald, Märjamaa valla vanim sõber, ühines Raahe linnaga 1. jaanuaril 2013. Märjamaa ja Vihanti valla suhted said alguse Märjamaa ja Vihanti koguduste sõprusest, algatajaiks olid Vihanti kirikhärra Esa Malkamäki ja EELK Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Priit Rannut. Valdade sõprus- ja koostööleping allkirjastati 11. septembril 1998.
Sõprussuhted jätkuvad isiklikul pinnal nii Vihanti inimestega kui ametlikul pinnal Raahe vallaga.
KODULEHT
Vara valla ja Märjamaa esimesed suhted said alguse põllumajandusest: Vara vald aitas meie põllumehi masninatega. Seejärel järgnes kultuuriline suhtlus. Esimene ametlik delegatsioonide külaskäik toimus 1993. a aprillis, kui naiskoor Paula ja Märjamaa valla esindus külastasid Varat.
Vara vald valiti 2015. aastal Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poolt auhinna 2015 Europe Prize vääriliseks. See on auhinna kõrgem aste, mille Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee annab igal aastal linnale, kes kõige aktiivsemalt edendab Euroopa ideaale.
KODULEHT
Videoklipp, mille Vara Kommuun esitas auhinnale kandideerimiseks
Seotud viited
Viimati uuendatud 05.05.2026
