Sellelt lehed leiad infot meie piirkonna ettevõtluskeskkonna, ettevõtluse alustamise, rahastamisvõimaluste ja piirkonna ettevõtjate ühenduste kohta.
Ettevõtluskeskkonna kirjeldus
Äriregistri andmete alusel on Märjamaa vallas 2025. aasta alguses registreeritud 1581 ettevõtet, millest õigusliku vormi järgi on kuus aktsiaseltsi, 1103 osaühingut, 311 füüsilisest isikust ettevõtjat, seitse tulundusühistut, kuus usaldusühingut, 107 mittetulundusühingut, 15 korteriühistut, üks maaparandusühistu, üks sihtasutus, 22 kohaliku omavalitsuse asutust ja üks täidesaatva riigivõimu asutus. Tegevusala järgi on kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonnaga tegelevaid ettevõtteid (227 ettevõtet), järgmisena ehitusvaldkonnaga tegelevaid ettevõtteid (142 ettevõtet) ja kolmandana hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondiga tegelevaid ettevõtteid (95 ettevõtet)*. Märjamaa vallas oli 2025. aasta alguses majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 894. Neist 853 mikroettevõtete, 39 väikeettevõtete ja 2 keskmise suurusega ettevõtet. Töötajate arvu poolest on suurimateks ettevõteteks Oniar OÜ, Timberston OÜ ja Joutsen OÜ.
* https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused
__ettevetjad/ER0309/table/tableViewLayout2
Tuleviku ettevõtjate sündimisel on oluline roll kohalikul haridussüsteemil. Ettevõtlikkuse kui eluhoiaku kujundamiseks ja tuleviku oskuste arendamiseks on väljatöötatud mitmeid programme (nt Ettevõtlik kool, õpilasfirmad, piirkonnaspetsiifilised algatused).
Raplamaa Rakendusliku Kolledži Vana-Vigala õppekoht pakub samuti teadmisi ja oskusi olulisel määral hariduslike erivajadustega ja nö vähemvõimekatele õpilastele. Kümnendi jooksul on kutseõppurite arv teinud läbi mõningase languse, kuid viimastel aastatel on pööranud tõusuteele. Sellele aitavad kaasa Euroopa Liidu toetusprogrammid, mille abil on suurenenud täiskasvanute täiendkoolitajate hulk ja koolitusmahud.
Ettevõtlusega alustamine
Ettevõtlus on inimese iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust. Ettevõtja on nii äriühing kui ka füüsiline isik, kes tegutseb enda nimel, müüb tasu eest kaupu või osutab teenuseid ning teeb seda järjepidevalt kui oma püsivat tegevust.
Ettevõtte õigusliku vormi järgi eristatakse Eestis füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE) ja äriühinguid. Füüsilisest isikust ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Äriühinguteks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.
Äri alustamisel, kasvatamisel ning eksporditegevuse arendamisel toetavad ettevõtjaid maakondlikud arenduskeskused MAK. MAKid pakuvad ettevõtjatele tasuta nõustamist, korraldavad koolitusi ja teabepäevi, abistavad toetuste leidmisel ja taotluste kirjutamisel, aitavad luua kontakte jpm. MAKid tegutsevad kõigis 15 maakonnas. Rapla maakonnas toimetab Raplamaa arendus- ja ettevõtluskeskus.
Alustav ettevõtja ja FIE saab täiendavat infot riigiportaalist eesti.ee ning samuti Maksu- ja Tolliameti kodulehelt https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/ettevotjale.
- MTÜ Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus (MEPÜ)
- MTÜ Raplamaa Ettevõtjate Ühing (REÜ)
- MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal
- Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) pakub alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust. EISi fookuses on toetada ekspordivõimeliste ning suuremat lisandväärtust loovate ettevõtete arengut.
- Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on elavdada maapiirkonna ettevõtlust, andes laenukäendusi ja laene peamiselt mikro-, väikese- ja keskmise suurusega biomajanduse ning maapiirkonna ettevõtjatele.
- Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jagab riiklikke toetusi ning korraldab Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste andmist. Samuti saab PRIA kaudu taotleda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning turukorralduslikke toetusi.
- Riigi Tugiteenuste Keskus
- Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastab erinevaid keskkonnaprojekte. Samuti on KIKist võimalik taotleda projektide elluviimiseks sihtotstarbelist keskkonnalaenu.
- Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest on ettevõtetel võimalik taotleda toetust avatud taotlusvoorude kaudu vastavalt konkreetsete toetusmeetmetele.
- Loov Eesti ja Loov Euroopa kodulehelt saab teavet loomemajanduse ettevõtete rahastamise võimaluste kohta.
- Eesti Töötukassa pakub ettevõtlusega alustamise toetust
- Raplamaa Partnerluskogu pakub piirkonnas tegutsevatele ettevõtetele suunatud LEADER toetusmeetmeid
KOV hanked on leitavad riigihangete registrist
KOV vara müük toimub vastavalt Märjamaa vallavara eeskirjale.
Rabav Raplamaa tootemärgis
Rabav Raplamaa kaubamärk on mõeldud kasutamiseks kõigile Raplamaa tootjatele ja teenusepakkujatele, olenemata tooteliigist ehk vahet tegemata, kas toodetakse marmelaadi või marju. Tähtis ei ole toote suurus, vaid see, et toode on valmistatud Raplamaal.
Kaubamärk annab klientidele teabe, et tegemist on Raplamaa tootega.
Rabav Raplamaa kaubamärgi saamiseks oma toodetele kirjuta: [email protected].
Kaubamärgi looja: Indrek Tuuga – Adograaf OÜ.
Rohkem infot leiad MTÜ Rabav Raplamaa kodulehelt.
Kontakt ja lisainfo
Villu Karu
abivallavanem
Valdkond: arendus- ja haldusosakonna töö juhtimine, majandusküsimused, infotehnioloogia, koolitransport, ühistransport
Tallinna Polütehniline Instituut, infotöötlemise organiseerimine (kõrgharidus)
Valdkond: arendus- ja haldusosakonna töö juhtimine, majandusküsimused, infotehnioloogia, koolitransport, ühistransport
Viimati uuendatud 19.03.2026
