Loomad

Marutaudi vastu vaktsineerimine

Marutaud on surmaga lõppev, aga täielikult ennetatav haigus, millesse nakatuvad nii loomad  kui ka inimesed.

Oma lemmiku vaktsineerimiseks pöördu loomaarsti poole. Riik toetab omalt poolt lemmikloomade marutaudivastast vaktsineerimist. Kui pöörduda selleks volitatud veterinaararsti  poole, tagab riik tasuta vaktsiini (v.a kompleksvaktsiini), süstitegemise vahendid ning maksab loomaarstile süsti tegemise eest. Omaniku jaoks võivad vaktsineerimisega kaasneda kulud, mida riik ei hüvita nagu visiiditasu, transporditasu, dokumentide vormistamine vms. 

Täpsemat infot selle kohta, millised loomaarstid pakuvad toetatavat marutaudivastast vaktsineerimist, saad küsida oma piirkonna PTA esindusest.

Rohkem infot marutaudi kohta leiad SIIT

Lemmikloom on kadunud?

Loomad on leidlikud ja kes neist ei ihkaks "maid avastada", kui selleks vähegi võimalus tekib!

Kui sinu lemmik on sind üle kavaldanud ja plehku pannud, siis: 

• Helista või saada e-kiri lähimasse varjupaika.

• Alati tasub võtta ühendust ka naaberomavalitsuse varjupaikadega, sest loomad ei tunnista omavalitsuste piire.  

• Kadunud looma tasub kohe asuda otsima hüüdes teda nimepidi.

• Informeeri ümbruskonna elanikke,  isegi õues mängivaid lapsi kadunud loomast.

• Postita looma pilt, kirjeldus ja kadumise üksikasjad kodukoha sotsiaalmeedia foorumitesse

• Kontrolli varjupaigast,  ega sinu loom ei ole juba leitud. 

Märkad hulkuvat looma?

• Helista Märjamaa valla keskkonnaspetsialistile  Liina Vallerile (tel 524 7250), sest tal võib juba olla infot loomaomaniku kohta. Ka leitud hulkuva looma saatmine varjupaika tuleb eelnevalt omavalitsusega kooskõlastada. 

• Väljaspool tööaega helista lähimasse varjupaika ja jäta kõneposti sõnum koos oma kontaktandmetega. 

• Võimalusel paku loomale ajutiselt enda juures hoiukodu või vii loom ise lähimasse varjupaika helistades kindlasti ette. 

• Postita looma pilt, kirjeldus ja leidmise üksikasjad kodukoha sotsiaalmeedia foorumitesse.

Püütud loomad paigutatakse varjupaika, kus neid hoitakse 14 päeva arvates kuulutuse avaldamisest varjupaiga interneti koduleheküljel või ajakirjanduses. Selle aja jooksul võib loomapidaja looma tagasi nõuda, kui ta tasub looma püüdmis- ja ülalpidamiskulud. Pärast eelnimetatud aja möödumist antakse loom uuele pidajale või hukatakse.
 

Metsloom on hätta sattunud?

Helista riigiinfo telefonile 1247, kui kohtad: 

• abitusse seisundisse sattunud metslooma;

• maanteel vigastatud või hukkunud suurulukit (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder, metskits);

• maanteel (riigiteel) hukkunud muud looma;

• looduses vigastatud või hukkunud I või II kaitsekategooriasse kuuluvat looma (sh lindu)

• looduses vigastatud või hukkunud suurkiskjat (hunt, karu, ilves, hallhüljest).

Kohalikule omavalitsusele (tee omanik) helista, kui näed kohalikul teel või tänaval (linnas, alevis või alevikus) hukkunud looma.

Hättasattunud ja abitute metsloomade abistamist korraldab Keskkonnaamet koos Päästeametiga.

Mis on mesilassülem?
Mesilassülem on tarust lahkunud ja oma uude elukohta teel olev mesilaste kogum. Enamasti teevad nad vahepeatuse, kobardudes kuhugi puu või põõsa oksa külge, et jõudu koguda, ööd veeta või alanud vihma ajaks varjus olla. Mõne tunni, vahel ka paari päeva jooksul lendab sülem edasi. Valdav osa sülemiperesid meie kliimas vastu ei pea. Samuti ei sobi inimestele enamasti mesilaste elukohavalik, on siis selleks tuulekast, sein, vahelagi, korstnalõõr. 

Millest informeerida mesinikku sülemist teavitamisel?
Sülemi täpne asukoht (lähim aadress) ning kohapealne kontaktisik, kes saab vajadusel sülemi kohapeal ette näidata. Kindlasti palun anda teada, kus sülem paikneb (majakorsten, puu, põõsas vms), kui kõrgel see asub ning millised takistused on sülemile ligi pääsemisel.

Sülemi suurus: väike (apelsinisuurune või väiksem), keskmine (apelsinist võrkpallini) või suur (suurem kui võrkpall). Samuti, millal sülemit esimest korda märgati.