Lapse eestkoste eesmärk on pakkuda lapsele, kellel puuduvad hooldusõigusega vanemad, kohast ja asjatundlikku hoolitsust ning kaitsta tema õiguseid ja huve.
Täiskasvanud inimesele seatakse eestkoste, kui inimene ei suuda vaimse tervise tõttu oma tegudest aru saada või neid juhtida ning vajab tuge oma õiguste ja huvide kaitsmisel.
Perekonnaseaduse kohaselt võib eestkoste määramise aluseks olla vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire.
Oluline on teada, et eestkoste määramine on viimane abinõu.
Eestkoste määrab alati kohus, arvestades eestkostetava huve, olukorda ja esitatud tõendeid. Sobivaima eestkostja leidmine toimub koostöös kohaliku omavalitsusega.
Eestkostjaks võib olla füüsiline või juriidiline isik (nt mittetulundusühing), kes on valmis ja võimeline kaitsma eestkostetava huve. Eelistatud on alati füüsiline isik. Eestkostjaks hakkamine peab toimuma vabatahtlikult ning kandidaat peab mõistma eestkostja rolli tähendust ja vastutust. Kohus arvestab eestkostetava ja eestkostja vahelisi suhteid ning võimalusel eestkostetava enda arvamust.
Füüsiline isik saab olla eestkostja, kui ta:
-
on täisealine ja täieliku teovõimega;
-
annab kohtule nõusoleku;
-
on isikuomadustelt ja võimetelt sobiv täitma eestkostja ülesandeid;
-
ei ole varem rikkunud eestkostja kohustusi;
-
ei tööta hoolekandeasutuses, kus eestkostetav elab või viibib (nt hooldekodu, haigla).
Kui sobivat füüsilist ega juriidilist isikut ei leita, määrab kohus eestkostjaks valla- või linnavalitsuse, millega eestkostetav on kõige tugevamalt seotud.
Eestkoste avalduse saab kohtule esitada:
-
inimene ise,
-
tema lähedane (nt vanem, abikaasa, registreeritud elukaaslane või täisealine laps),
-
valla- või linnavalitsus;
-
või kohus omal algatusel.
Avalduse esitamisel tuleb tasuda 10-eurone riigilõiv (Riigilõivuseadus § 59 lg 1 p 7-le). Tasumine toimub Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Riigilõivu maksmise info ja viitenumbrid on leitavad veebilehel: www.kohus.ee. Avaldus koos lisade ja maksekviitungiga tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil: [email protected].
-
Kohus tellib eestkostet vajavale inimesele kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, et hinnata tema psüühilist seisundit ja otsustusvõimet.
-
Kohus kuulab enne eestkostja määramist ära isiku, keda eestkostjaks soovitakse nimetada. Kui potentsiaalse eestkostetava tervislik seisund võimaldab, siis kuulatakse ka tema ära.
-
Kohus teeb kohtumääruse, milles määrab eestkostja ja täpsustab eestkostja ülesanded.
Kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkamine on vajalik ja kas eestkostja ülesannete ulatus vajab muutmist. Kohus teostab eestkostja tegevuse üle järelevalvet ning võib anda eestkostjale juhiseid ja teha ettekirjutusi tema kohustuste täitmiseks.
Eestkostja määratakse ainult valdkondades, kus inimene vajab tegelikku tuge ja kaitset. Kui inimene saab oma huve kaitsta volituse (inimene annab enne teovõime kaotust usaldusisikule volituse enda esindamiseks) või perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu (isik teeb ise otsuseid, kuid toetaja abiga) ei ole eestkoste vajalik.
Eestkostja kohustused jagunevad:
-
isikuga seotud ülesanded (nt toetamine igapäevaelus, tervise ja õiguste kaitsmisel);
-
varaga seotud ülesanded (vara haldamine, arveldamine ja suuremate tehingute kooskõlastamine kohtuga).
Eestkostja peamised kohustused Perekonnaseaduse alusel:
-
Hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest hea eestkostja hoolsusega (PKS § 179 lg 1; § 183 lg 1)
-
Esitada kohtule 30 päeva jooksul vara nimekiri ja anda teada vara koosseisu muutustest (PKS § 184)
-
Hoida eestkostetava vara lahus enda varast ega kasutada seda oma huvides (PKS § 183 lg 3)
-
Esitada kohtule iga-aastane aruanne vara seisu ning kulude ja tulude kohta (PKS § 194)
-
Küsida kohtu luba suuremate tehingute jaoks (PKS § 187–188)
-
Arvestada eestkostetava arvamust, kui see on tema seisundit arvestades võimalik (PKS § 179 lg 4)
-
Mitte delegeerida oma ülesandeid kolmandale isikule (PKS § 179 lg 3)
-
Teavitada kohust, kui olukord muutub või eestkoste ei ole enam vajalik (PKS § 206 lg 2; § 193)
-
Alluda kohtu järelevalvele ja järgida täiendavaid nõudeid või juhiseid (PKS § 193 lg 2–3)
Justiitsministeeriumi ja Pärnu Maakohtu koostöös valminud veebilehelt www.eestkostja.kohus.ee leiad:
-
eestkostja õigused ja kohustused;
-
eestkostja esmase vara nimekirja ja iga-aastase aruande vormi ja täitmise juhised;
-
praktilised nõuanded eestkostetava toetamiseks.
Kui soovid rohkem teavet täiskasvanute eestkoste kohta, siis võta ühendust valla sotsiaalosakonna eestkostespetsialisti Katrin Aasamaaga tel 5884 0165 [email protected] või sotsiaalosakonna juhataja Marge Viskaga tel 5621 4609 [email protected].
Kontakt ja lisainfo
Marge Viska
sotsiaalosakonna juhataja
20.05 kriisivalmiduse infopäeval Pärnus
21.-22.05 õppereisil
Valdkond: sotsiaalhoolekandealase töö juhtimine ja korraldamine, sotsiaalhoolekannet käsitlevate õigusaktide eelnõude ettevalmistus
Tallinna Pedagoogikaülikool, sotsiaaltöö ja hariduskorraldus (kõrgharidus)
20.05 kriisivalmiduse infopäeval Pärnus
21.-22.05 õppereisil
Valdkond: sotsiaalhoolekandealase töö juhtimine ja korraldamine, sotsiaalhoolekannet käsitlevate õigusaktide eelnõude ettevalmistus
Maiken Kask
lastekaitsespetsialist
18.-20.05 puhkusel (asendab lastekaitsespetsialist Gedy Remmel)
21.-22.05 õppereisil
Valdkond: lastekaitse
Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool, sotsiaaltöö (rakenduslik kõrgharidus)
18.-20.05 puhkusel (asendab lastekaitsespetsialist Gedy Remmel)
21.-22.05 õppereisil
Valdkond: lastekaitse
Katrin Aasamaa
eestkostespetsialist
21.-22.05 õppereisil
Valdkond: täiskasvanute eestkoste vajaduse hindamine, eestkoste seadmise algatamine, vallavalitsuse eestkostetava huvide esindamine, eestkostja ülesannete täitmine ja füüsilisest isikust eestkostjate nõustamine
Tartu Ülikool, inimesekeskne sotsiaalne innovatsioon (kõrgharidus)
21.-22.05 õppereisil
Valdkond: täiskasvanute eestkoste vajaduse hindamine, eestkoste seadmise algatamine, vallavalitsuse eestkostetava huvide esindamine, eestkostja ülesannete täitmine ja füüsilisest isikust eestkostjate nõustamine
Seotud viited
Viimati uuendatud 25.03.2026
