Lapse sünd

Lapse sündi saab registreerida e-rahvastikuregistri kaudu (kui laps on sündinud Eesti sünnitushaiglas ja lapsele on antud isikukood). Alates 1. jaanuarist 2026 registreerivad lapse sündi ainult maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused, s.t Märjamaa  vallavalitsuses ei saa enam lapse sündi registreerida. 

Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, isaduse omaks võtnud või kelle isadus on tuvastatud kohtu kaudu. Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel või pärast registreerimist. Juhul kui omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, siis erandkorras juba naise raseduse ajal. Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale registreerimist, täidetakse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. E-rahvastikuregistrist on võimalik enne lapse sünni registreerimist saada infot, kas valitud eesnimi vastab nimeseaduse nõuetele. Kui on tegemist tavapärase eesnimega, antakse vastus e-rahvastikuregistris kiiresti. Muul juhul saadetakse eesnimi hindamiseks perekonnaseisuametnikule ja vastusega saate tutvuda mõne päeva pärast e-rahvastikuregistri töölaual.

Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.

Sünnitoetust makstakse Märjamaa valla elanikele, kui perre sünnib laps.

Lapsevanem, eestkostja või lapsendaja esitab vallavalitsusele sünnitoetuse saamiseks taotluse kolme kuu jooksul pärast lapse sünni registreerimist. 

Taotlemise eeldus: Sünnitoetust saab taotleda lapsevanem, eestkostja või lapsendaja, kes on Eesti kodanik või kellel on kehtiv elamisluba. Toetuse saamiseks peab tema ja lapse elukoht rahvastikuregistri andmetel olema Märjamaa vald ning vähemalt üks lapsevanematest peab olema seal elanud vähemalt aasta enne lapse sündi.

Toetuse suurus lapse sünni registreerimisel on 500 eurot ja lapse üheaastaseks saamisel 300 eurot.

SÜNNITOETUSE TAOTLEMINE