Vesi ja kanalisatsioon

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reovett. Märjamaa vallas on vee-ettevõtjaks AS Matsalu Veevärk.

AS Matsalu Veevärk

Pärnu mnt 13, Märjamaa alev, 78301 Rapla maakond

Klientide vastuvõtt:
T ja N 09.00 - 16.00
Lõuna 12:00 - 12:30

Avariitelefon +372 5649 4756
KODULEHT

Matsalu Veevärgi sissekäigu uks, mille kohal kaaarel kiri Mastalu Veevärk koos logoga. Uksest vasakul ja paremal jõulukaunistustes aknad. Pilt on tehtud talvel lumega.

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon tiheasustuses ja reovee kohtkäitlus hajaasutuses

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

AS Matsalu Veevärk on Märjamaa valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide haldaja, kes väljastab liitumistingimusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks piirkondades, kus vee- ja kanalisatsioonivõrgud on välja ehitatud või ehitamisel.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava.

Tingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks ning teenuste hinnakirja leiad Matsalu Veevärgi kodulehelt.

Reovee kohtkäitlus hajaasustuses

Reoveesüsteemide rajamine on ehitustegevus, mille teostamisel on vaja esitada alljärgnevad ehituslikud taotlused:

Üksikmajapidamist teenindava omapuhasti rajamiseks või rekonstrueerimiseks tuleb esitada ehitisregistris ehitusteatis koos reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kohase projektilahendusega, välja arvatud juhul, kui nimetatud tööde kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba. Omapuhasti rajamine tuleb dokumenteerida ning selle valmimisel esitada ehitisregistris kasutusteatis, millele on lisatud tööde teostamise aluseks olev ehitusprojekt, kaetud tööde akt fotodega, paigaldatud toodete ning seadmete sertifikaadid või vastavussertifikaadid, geodeetiline teostusmõõdistus ja süsteemi hooldus/kasutusjuhend. Kui omapuhasti rajamistööd on jäetud dokumenteerimata, tuleb kasutusteatise juurde lisada pädeva isiku poolt koostatud ehitusseadustiku kohane audit, mida põhjendatud juhul võib asendada veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas ehitus-või projekteerimisalast pädevust omava isiku poolt antud hinnang omapuhasti nõuetele vastavuse kohta.
Reovee kogumismahuti paigaldamiseks tuleb esitada ehitisregistris ehitusteatis koos mahuti asukoha ja andmetega, välja arvatud juhul, kui nimetatud tööde kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba. Kui reovee kogumismahuti rajatakse koos kanalisatsioonitorustikuga, esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Mahuti kasutuselevõtuks tuleb esitada ehitisregistris kaetud tööde akt fotodega, mahuti nõuetele vastavust tõendavad sertifikaadid või vastavusdeklaratsioonid ning info asukoha kohta. Kui projekti raames on rajatud ehitusprojekti alusel kanalisatsioonitorustik, on vajalik täiendavalt reostusmõõdistuse esitamine koos kasutusteatisega. Kui reovee kogumismahuti paigaldustööd on dokumenteerimata, saab reovee kogumismahuti ning sellega ühendatud reoveetorustiku nõuetele vastavust ja lekkekindlust tõendada vee- ja kanalisatsiooni valdkonnas projekteerija või ehitaja pädevust omava isiku poolt koostatud ja allkirjastatud ülevaatus- ja hindamisakti (näidis avaneb uues vahekaardis) alusel, mis muuhulgas annab ülevaate paigaldatud mahuti omadustest, seisundist, süsteemi lekkekindluse testi tulemustest ning hindab selle nõuetele vastavust, korduskontrolli vajadust ja eluiga.
Kinnistusiseste vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamiseks või rekonstrueerimiseks tuleb esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga, välja arvatud juhul, kui nimetatud tööde kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba. Nende kasutuselevõtuks tuleb esitada ehitisregistris kasutusteatis, millele on lisatud tööde teostamise aluseks olev ehitusprojekt, kaetud tööde akt fotodega, paigaldatud toodete ning seadmete vastavussertifikaadid ja geodeetiline teostusmõõdistus.

Puur- ja salvkaevud

Puurkaevu/puuraugu asukoha kooskõlastamine

Puurkaevu/puuraugu rajamine tuleb kooskõlastada vallavalitusega. Selleks esita puurkaevu/puuraugu asukoha kooskõlastamise taotlus.

Asukoha valikul pea silmas kinnistu või vahetus läheduses paiknevate naaberkinnistute olemasolevaid reostusallikaid (nt sõnnikuhoidlad, kompostihunnikud, välitualetid, kanalisatsioonirajatised jms). Kohalik omavalitsus lähtub puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringust, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavast ning vee-ettevõtja olemasolevatest teeninduspiirkondadest.

Märjamaa Vallavalitsus kooskõlastab või keeldub puurkaevu asukoha kooskõlastamisest kümne tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates.

Kui asukoha kooskõlastamisest on möödunud üle kahe aasta või on muutunud ümbritsevad keskkonnatingimused, palun pöördu Märjamaa Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti poole, et selgitada, kas uue asukoha kooskõlastamiseks tuleks esitada uus taotlus.

Puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamiseks saad taotluse esitada siin.

Puurkaevu rajamine

Kui kohalik omavalitsus on väljastanud puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastuse, telli puurkaevu või -augu projekt vastavat pädevust omavalt projekteerijalt. Esita projekt koos vormikohase ehitusloa taotlusega ehitusregistri kaudu omavalitsusele läbivaatamiseks.

Nimekirja hüdrogeoloogliste tööde tegevuslubade omanikest leiad keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Lepingu sõlmimisel puurkaevu rajava ettevõttega on soovitav tähelepanu pöörata sellele, kes esitab puurkaevu rajamistöödega seoses vajalikud taotlused ning materjalid ehitisregistrisse, tasub riigilõivu ning hilisemad teostusmõõdistusega seotud kulud. Maaomaniku jaoks on lihtsam, kui vajalikud ehitisregistri toimingud (ehitusloa, kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamine) teostab ja vastavad kulud kannab puurkaevu rajav ettevõte.

Riigilõivu suurus on 30 eurot, mis palume tasuda Märjamaa Vallavalitsuse arvelduskontole (Märjamaa Vallavalitsus –EE411010802004561005 (SEB), EE122200001120076243 (Swedbank)).

Seejärel edastab vallavalitsus läbi ehitisregistri puurkaevu projekti koos ehitusloa taotlusega keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kui keskkonnaamet puurkaevu või -augu rajamise projekti ei kooskõlasta, keeldub vallavalitsus ehitusloa väljastamisest. Projekti kooskõlastamisel väljastab vallavalitsus ehitusloa puurkaevu rajamiseks, millega saab tutvuda ehitisregistris.

Puurimistööde ajal peab puurkaevu või -auku puuriv isik täitma puurimispäevikut ning korraldab pärast proovipumpamist veeproovide võtmise, mida teeb proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik.

Puurimistöid teostanud isik on kohustatud 10 tööpäeva jooksul pärast puurkaevu või -augu rajamist esitama andmed elektrooniliselt Keskkonnaametile. Keskkonnaamet kannab puurkaevu või -augu andmed keskkonnaregistrisse. Taotleja või omanik saab puurkaevu või augu parameetritega ning vee kvaliteedi andmetega tutvuda keskkonnaregistris.

Kui kasutusele võetakse puurauk või puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 0 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele ehitisregistri kaudu kasutusteatis ja selle lisana keskkonnaregistri väljavõte või viide keskkonnaregistris olevatele puurkaevu või -augu andmetele, omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed ja puurkaevu või -augu hooldusjuhend.

Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse kohalikule omavalitsusele ehitisregistri kaudu kasutusloa taotlus koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlusele lisatakse Terviseameti nõusolek.

Kasutusteatise esitamisel riigilõivu tasuma ei pea; kasutusloa taotluse esitamisel tuleb tasuda ka riigilõiv suuruses 30 eurot Märjamaa Vallavalitsuse arvelduskontole (Märjamaa Vallavalitsus - EE411010802004561005 (SEB), EE122200001120076243 Swedbank)).

Reovee kogumismahuti või omapuhasti

Rovee kogumismahuti paigaldamine

Reovee kogumismahuti paigaldamist kavandades arvestada alljärgnevaga:

Tagatud peab olema reovee kogumismahuti piisav kaugus hoonetest ja kaevudest. Reovee kogumismahuti kuja (raadiusega 5 m arvates mahuti väliskontuurist) kattumisel kaevu hooldus- või sanitaarkaitsealaga lähtuda rangemast nõudest. Näiteks 5 m kujaga kogumismahuti kavandamisel 10 m raadiusega hooldusalaga kaevu lähedusse peab tagama minimaalselt 10 m vahekaugus nende kahe objekti vahel.
Paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat lekkekindlat ning sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit, mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus.
Reovee kogumismahuti tühjenduskulude optimeerimiseks on soovitav võtta paigaldatava reovee kogumismahuti suuruse kavandamisel arvesse reovee ööpäevast vooluhulka ja purgimisteenust osutava veoki mahtu.
Mahutile peab olema tagatud aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutavale veokile. Soovitatav on kavandada kogumismahuti juurdepääsutee lähedusse. Paigaldatud reovee kogumismahuti tühjendamine tuleb tellida purgimisteenust osutavalt ettevõttelt. Nõuetekohase purgimise tõenduseks on purgimisteenust osutav ettevõte kohustatud igakordsel teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale arve/kviitungi.

Omapuhasti asukoha kavandamine

Omapuhasti asukoha kavandamisel hajaasustuses tuleb arvesse võtta alljärgnevat:

1. Teha kindlaks puhastatud heitveele võimalik suubla (suunamine veekogusse või immutamine pinnasesse). Ööpäevas üle 1 m³ heitvee veekogusse juhtimisel on soovitav eelnevalt ühendust võtta Keskkonnaametiga. Kui tekkiv heitvee kogus ei ületa ööpäevas 1 m³, annab infot heitvee veekogusse juhtimise võimaluste üle vallavalitsuse keskkonnaspetsialist. Maaparandussüsteemi eesvoolu veekogusse juhtimisel on nõutav Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus.

2. Bioloogiliselt puhastatud reovett tohib veekogusse (kraav, oja, jõgi jne) juhtida veeseaduses kehtestatud tingimustel veeloa olemasolul. Keskkonnaamet väljastab veeloa pärast reoveekäitlussüsteemi valmimist, kui veekogusse juhitava heitvee kogus ületab 1 m³ ööpäevas. Veeseaduse alusel on lubatud heitvett veekogusse juhtida 50 m kaugusele salv- või puurkaevu sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

3. Kui suublaks on pinnas, tuleb määrata maa põhjavee loodusliku reostuskaitstuse kategooria (kaitsmata, nõrgalt kaitstud, keskmiselt kaitstud, suhteliselt kaitstud või kaitstud). Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib pinnasesse immutada ainult bioloogiliselt puhastatud reovett kuni 10 m³ ööpäevas. Keskmiselt, suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveealadel võib hajutatult immutada mehaaniliselt puhastatud (septiku läbinud) heitvett kuni 5 m³ ning kuni 50 m³ ööpäevas bioloogilist puhastatud heitvett. Info maa-ala põhjavee loodusliku reostuskaitstuse (põhjavee kaitstuse kaart) kohta on leitav Maa-ameti geoportaali kaardirakendusest.

Reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi, kus puudub ühiskanalisatsioon, on lubatud rajada reovee puhastamiseks omapuhasti ja sõltumata põhjavee kaitstusest juhtida eelnevalt bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse (pinnas/veekogu).

Üldjuhul ei ületa ühe majapidamise ööpäevane heitvee kogus 5 m³.

4. Valida puhastile selline asukoht, mida ei ohusta üleujutus ega reoveepuhasti avarii korral põhjavee saastumine.

5. Tagada, et imbsüsteemi kuja (50 m) ei kattuks ühegi ümbruskonnas paikneva salv- ega puurkaevu hooldusalaga (10 m) või sanitaarkaitsealaga. Arvesse võtta kõik naabruskonnas asuvad kaevud, sõltumata sellest, kas need on keskkonnaregistrisse kantud või mitte.

6. Reoveekäitlussüsteem koos sellega kaasnevate kitsendustega tuleb mahutada asukohakinnistule. Kui see ei ole põhjendatud juhul võimalik ning reoveesüsteemiga kaasnev kitsendus (nt imbsüsteemi 50 m kuja ületab kinnistu piire) ulatub naaberkatastriüksustele, on nõutav süsteemi ehitusprojekti kirjalik kooskõlastamine naaberkinnistu omanikega.

7. Tagada, et puhasti jääb elamutest valdavate tuulte suhtes allatuult (v a kinnised süsteemid).

8. Tagada, et puhasti jääb kaevu(de) ja põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.

9. Määrata või mõõta omapuhasti imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase maapinnast. Koht on sobiv, kui reovee immutussügavus jääb aluspõhja kivimist ja põhjavee kõrgeimast tasemest aastaringselt üle 1,2 m. Imbsüsteem peab tehnilise toimimise tagamiseks jääma aastaringselt kõrgemale veega küllastunud pinnasekihist. Kaitsmata, nõrgalt kaitstud või perioodiliselt liigniisketel aladel tuleb immutusnõude täitmiseks reeglina rajada tõstetud peenrasse.

10. Imbsüsteemi kavandamisel eelistada heitvee pinnasesse hajutatult immutamise süsteemi. Hajutatult pinnasesse immutamiseks eelistada kiirtega lahendust, mis tagab ühtlasema ja hajusama imbumise.

11. Arvestada tuleb maaüksust puudutavate piirangute ja kitsendustega (teede, elektri- ja sidepaigaldiste kaitsevööndid, kaitsealused loodusobjektid, muinsuskaitsealused objektid, maaparandussüsteemid jm).

12. Soovitav on omapuhasti kavandamisel konsulteerida pädeva projekteerijaga, kelle ülesandeks on leida tehniline lahendus, mis sobib konkreetse majapidamise reoveetekke eripäradega ning sobitub ka looduslike oludega. Lahendus, mis töötab aastaringselt kasutatava elamu puhul, ei pruugi sobida hooajalise kasutusega suvamajale ja majapidamisele või väga suurte reovee vooluhulkade muutustele (nt alaliselt 1-2 inimest, periooditi aga kuni 20).

Reeglina ei ole võimalik tagada biopuhasti töökindlust tingimustes, kus reoveeteke on hooajaline (nt ainult suveperiood) või väga ebaühtlane. Sellistel juhtudel eelistada alternatiivseid reovee kohtkäitlusviise (nt reovee kogumismahuti, kompostkäimla vms.)

13. Omapuhasti vajab sõltuvalt tehnilisest lahendusest ja kasutusintensiivsusest tühjendamist üks kuni kaks korda aastas, seega peab puhasti mahutitele olema tagatud juurdepääs purgimisteenust osutaval veokil. Nõuetekohase purgimise tõenduseks on purgimisteenust osutav ettevõte kohustatud teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale arve/kviitungi. Puhastiga seotud hooldus- ning tühjendustööd tuleb kanda omapuhasti hoolduspäevikusse.

Purgimisteenus

Fekaali ja/või heitvee äraveo, reovee kogumismahutite ning omapuhastite tühjendamise teenust Märjamaa vallas pakub Laanekate OÜ, tel +372 5349 7987.

Ettevõtja on kohustatud väljastama kliendile iga kord peale purgimisteenuse osutamist dokumendi (kviitungi), kus on toodud ettevõtja andmed, teenuse lühikirjeldus, ära veetud reovee kogus ja kuupäev ning reovee purgimiskoht.

Kviitungit tuleks säilitada vähemalt kaks aastat ning esitada arved järelevalve tegijale vastava nõude saamisel nõudes märgitud tähtajaks.