Märjamaa valla vapil on kujutatud 1861. aastal rajatud kuuevõlvilist 360 jala (110 m) pikkust Konuvere kivisilda, mis on Eesti suuremate sildade seas tänapäevani säilinutest vanim. Hõbedane (valge) värvus sümboliseerib silla ehitamiseks kasutatud tähtsaimat kohalikku maavara – lubjakivi. Tõllaratas sillal on meenutus ehitise noorusajast ja igavese liikluse sümbol. Rattal on kaheksa kodarat ja Märjamaa nimes kaheksa tähte. Kolm võlvitud sillasammast moodustavad Märjamaa algustähe M.
Märjamaa valla sümboolika kasutamiseks (lipp ja vapp) palun võtke ühendust vallavalitsusega telefonil 5661 4893 või e-posti aadressil [email protected].
Märjamaa valla vapp
Vapi rohelisel kilbil on hõbedane sild nelja kaarega – neist otsmised poolikud, silla kohal kuldne kaheksa kodaraga ratas.
Vapi värvid Pantone värviskaala järgi on roheline Pantone 354, hõbedane Pantone Coolgray 3-4 ja kuldne PMS Yellow.
Märjamaa valla vappi kasutatakse:
- volikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse kantselei, valla ametiasutus(t)e ja hallatavate asutuste, Märjamaa valla äriühingute, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Märjamaa vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel;
- Märjamaa valla autasudel, vapimärgil, meenetel ja ametlikel trükistel;
- vallamajal ja valla piiritähistel;
- muudel juhtudel võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal.
Märjamaa valla vappi võib käesolevas põhimääruses kirjeldatust erineval kujul kasutada vaid vallavalitsuse loal.
Märjamaa valla lipp
Märjamaa lipp on ruudukujuline vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 x 105 cm.
Rohelisel kangal valge sild nelja kaarega – neist otsmised on poolikud, silla kohal on kollane kaheksa kodaraga ratas.
Lipu värvid Pantone värviskaala järgi on roheline PMS 354 ja kuldne PMS Yellow.
Valla lipp heisatakse:
- alaliselt vallavalitsuse ja osavallavalitsuse hoonetel;
- ajutiselt valla tähtpäevadel;
- suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega;
- muudel avalikel üritustel.
Vigala osavalla vapp
Osavalla vapil on kujutatud hõbedasel (valgel) kilbil must tagajalgadele tõusnud punaste manuskitega koer, kes suundub paremale. Kilbi vasakust servast eenduvad kaks musta rombikujulist uksehinge. Kilbi punane tüvi moodustab vapi kõrgusest ühe kolmandiku. Selle keskel on hõbedane (valge) sõõr.
Selgitus
Vigalas sündinud Matthias Johann Eisen on kohaliku rahva suust üles kirjutanud muistendid, milles kajastuvad Vigala valla inimeste uskumused ja õnneigatsus. Nende hulgas on ka legend mille järgi on kujundatud valla vapp. Legendi järgi kulgeb Vigala kiriku juurest maa-alune tee Vigala mõisa. Teel aga peab vahti suur must koer, kelle valvata on raudukse taga olev varandus. Varanduse asukoht on jäänud tänini saladuseks. Vapi hõbedane tüvi ja sõõr sümboliseerivad maa-alust varandust, mustad uksehinged raudset varakambrit. Vapi punase tüve värv on valitud Vigala pulmavaipade koloriidi järgi. /Vikipeedia/
Vigala osavalla lipp
Vigala valla lipp on ristkülikukujuline kangas, mis on jagatud kaheks horisontaalseks laiuks, millest ülemine on valge ja alumine punane. Laiud moodustavad vastavalt 5/7 ja 2/7 lipu laiusest. Valge laiu keskel on must tagajalgadele tõusnud punaste manustega koer.
Lipu normaalsuurus on 105×165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe 7:11.
Seotud viited
Viimati uuendatud 20.03.2026
