- Ohuteavituse saamisel suhtu sellesse ülitõsiselt, käitu kiiresti vastavalt saadud juhistele ja otsi riigipoolset lisainfot.
- Kui kuuled sireene, siis varju lähimasse siseruumi ning alles siis otsi infot.
- Esimesele ohuteavitusele järgneb alati detailsem info riigi kanalites.
- Ohustatud piirkonnas olevatele inimestele saadab riik mobiiltelefonidele teavituse nimega EE-ALARM.
- Infot, mis on juhtunud ja kuidas käituda, saab riigi kriisikanalitest: kriis.ee, olevalmis.ee, riigiinfo telefonilt 1247, samuti ERRist ja teistest uudistekanalitest. Kriisi ajal edastab riik infot ka oma sotsiaalmeediakanalite kaudu.
- Selleks, et olla valmis ohuteavitustele kiirelt reageerima, tasub juba enne kriise valmistuda olevalmis.ee juhiste põhjal.
- Uuri Maa-ameti kaardirakenduselt, kas elad või töötad piirkonnas, kus võib asuda ohtlikke ettevõtteid. Ohtlikes ettevõtetes toimuvatest õnnetustest teavitatakse samuti riigi ohuteavituse kanalite kaudu.
Ohuteavituse kanalid
- EE-ALARM teavitus mobiiltelefonidele,
- sireenid,
- veebilehed www.kriis.ee,
www.olevalmis.ee - ETV ja ETV+ ribatekst, RDS tekst Vikerraadios
- ERR ja muud meediakanalid, riigiasutuste sotsiaalmeedia
- riigiinfo telefon 1247
Vajadusel kasutatakse ka valjuhääldiga, ukselt-uksele ning droonidega teavitamist.
Mis on EE-ALARM?
EE-ALARM on riigi saadetud teavitus mobiiltelefonile, mis annab elanikule teada, mis on juhtunud ning mida teha. Saatjana kuvatakse EE-ALARM või kui sul pole Eesti telefoninumbrit, siis kuvatakse sõnum numbrilt: +372 5950 0000.
EE-ALARM saadetakse üldjuhul ohualas viibivatele elanikele ohuolukorra alguses ning ka selle lõppemisel. Kui oled vahepeal liikunud ohualast ära või hoopiski sinna läinud, siis võib juhtuda, et saad kas ainult alguse või lõpu teavituse.
EE-ALARMi saatmise korraldab üldjuhul sündmust lahendav asutus.
Ohuteavituse edastamine
Ohuteavituse edastab riik alati mitme kanali kaudu, sest kõige kiiremad teavituskanalid sisaldavad alati kõige vähem infot ning nii tagame info leviku ka olukordades, kus mõni kriisinfo kanal näiteks tehnilistel põhjustel ei toimi.
Sireenid käivitab riik ainult äärmuslikul juhul, kui on kiire ja vahetu oht inimese elule - näiteks suurõnnetused ohtlike kemikaalidega või sõjaline oht. Kui kuuled sireene, siis varju koheselt lähimasse siseruumi ning alles siis otsi lisainfot kriisiinfo kanalitest.
Ohu möödumise kohta saab samuti infot kriisiinfo kanalitest.
Kohalikud kriisiinfo allikad
Interneti ja mobiililevi olemasolul leiad vajalikku infot:
- Märjamaa valla koduleht www.marjamaa.ee
- Märjamaa valla Facebooki leht
Interneti ja mobiililevi puudumisel on sinu kriisiinfo kohad:
MÄRJAMAA ALEVIS: Märjamaa bussijaamas ja Lemmiku bussipeatuse juures
- VANA-VIGALAS: Vana-Vigala COOPi kaupluse seinal ja raamatukogu juures
- SIPAS: Sipa mõisa juures ja koolibusside peatuses
- KIVI-VIGALAS: Kivi-Vigala rahvamaja seinal
VALGUS: Valgu rahvamaja ees
Kuidas käitud, kui saad EE-ALARMi?
Võimaliku ohu korral kasutatakse sellest teada andmiseks ohuteavitussüsteemi EE-ALARM. Süsteemi on kasutatud kolmel korralisel üleriigilisel testimisel ning viimati näiteks drooniohust hoiatamisel.
EE-ALARM jõuab sinuni läbi SMS-sõnumite, mobiilirakenduste Eesti äpp ja “Ole Valmis!” ning otsese varjumiskorralduse puhul käivitatakse ka sireenid. Samuti edastatakse infot ERRis ja teistes meediakanalites. Ohuteavitused saadetakse piirkonda, kus on oht või on teavituses kirjas ohuala.
Jälgi tähelepanelikult, milliseid suuniseid sulle antakse, sest iga teavituse korral ei ole vaja varjuda. Arvesta, et detailsem info olukorra kohta võib veidi aega võtta ning ohuteavitus sisaldabki kõige esmaseid ja kriitilisemaid juhiseid. Loe alati hoolikalt läbi, milliseid juhiseid riik sulle EE-ALARMiga saadab, sest erinevad olukorrad võivad tähendada ka erinevaid käitumisjuhiseid!
Õige pea lisandub EE-ALARMi ka telefonidele suunatud välkteavitussüsteem (ehk Cell Broadcast lahendus), mis ei nõua ühegi rakenduse olemasolu ja mille kaudu jõuab ohuteavitus inimese telefoni koos helidega, nagu on see kasutusel nii mitmeski kriisikoldes.
Välkteavitus ehk cell broadcasti lahendus Eestile on arenduses ning see annab võimaluse tulevikus saata ohuteavitusi momentaalselt ning sõltuvalt ohutasemest panna telefoni heli, vibratsiooni ja valgusega ohust teada andma ka siis, kui telefon on hääletu režiimi peal.
Hoolitse selle eest, et juba aegsasti oleks sinu mobiiltelefonis Eesti äpp ja “Ole valmis!” rakendus!
Kui oled äpi telefoni alla laadinud, luba rakendusel endale ka teavitusi saata (luba notificationid).
Äpp saadab sulle vaikimisi ohuteavitusi kõikide maakondade lõikes. Rakenduse seadetest on võimalik määrata ka detailsem piirkond maakonna täpsusega. Nii saad näiteks ainult oma valitud maakonda saadetavaid teavitusi.
Et kõik lahendused ja võimalused sinu telefoni jõuaksid, luba äpil end automaatselt uuendada või tee seda aeg-ajalt ise läbi rakendustepoe “Uuenda” nupu.
Loe lisaks: www.olevalmis.ee
Viimati uuendatud 15.04.2026
