Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva ajakava
Toimumiskoht: Märjamaa kiriku värav-monument
-
10.15 kogunemine
-
10.28 sissejuhatus
-
10.30 Vaikuseminut ja kirikukellade helin
-
10.31 Ühispärja asetamine Vabadussõja mälestussambale
Mälestusküünalde asetamine Vabadussõja mälestussambale -
10.33 Kõneleb Märjamaa valla vallavanem Triin Matsalu (5 min)
-
10.38 Vaimulik palve - Illimar Toomet (5 min)
-
10.43 lõpusõnad
-
10.45 ühisfoto
3. jaanuaril 2026 möödub 106 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Venemaa rindel vaikisid relvad. Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud endale riigina püsimajäämise. Eesti tõestas, et osava tegutsemise ja heade liitlastega suudab väikeriik võita ülekaalukat agressorit. Märjamaal toimub Vabadussõja mälestussamba juures Vabadussõjas langenute mälestamine.
Relvarahu aastapäeva vaikuseminuti järel asetame kokkutulnute nimel mälestussamba jalamile ühispärja ja seejärel saavad kõik asetada mälestusküünlad. Tseremoonial kõneleb Märjamaa valla vallavanem Triin Matsalu, hingepalvuse peab EELK Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet ja sündmust juhib Heiki Magnus.
Vabadussõja lahinguväljadel langes ja suri Eesti poolel 5000 inimest, haavata sai 14 000, neist 2600 jäi invaliidiks. Eestit toetanud riikide kodanikke langes 600 ja haavata sai 1000. Eesti sõjaväelasi langes Punaarmee kätte vangi 667. Eesti sõjavägi võttis saagiks 100 suurtükki, 500 kuulipildujat, 6 lennukit, 2 soomusautot, 1 soomusrongi, 26 vedurit, 700 vagunit ja 12 laeva. Eesti peamine relvastaja ja varustaja Vabadussõjas oli Suurbritannia, rohkesti mittesõjalist varustust andis ka USA.
Anti välja 3224 Vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele.
Kahekümnendatel alustati tavaga pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.
Alates 1920. aastast hakati püstitama Eesti Vabadussõjas langenutele mälestusmärke. Mälestussambad, -kivid ja -tahvlid ilmusid peaaegu kõigisse kihelkonna-keskustesse ja linnadesse, koolidesse ja seltsimajadesse. Raha selleks koguti peamiselt annetustena, korraldati heategevusüritusi. Vabadussõja järel rajati Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seonduvat mälestusmärki. Neist elas okupatsiooni terviklikuna üle vaid 8 ja rikutuna 13 mälestusmärki.
Mälestussammas Märjamaal avati 11. septembril 1932. aastal. Okupatsioonivõimud säästsid Märjamaa kirikuvärava, kuid lõhkusid nimetahvlid ja Vabadusristi kujutise. Kohaliku muinsuskaitseseltsi algatusel, rahva korjandusest ja ettevõtetelt saadud raha toel avati Märjamaa kirikuvärav-monument selle esialgsel kujul 23. juunil 1989. aastal.
Nõukogude okupatsiooni ajal enamik Vabadussõja mälestusmärke hävitati. Eestis pole mitte kunagi nii palju mälestusmärke ja kalmistuid hävitatud kui Nõukogude okupatsiooni aastatel.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on kuulutatud lipupäevaks. Oleme oodatud Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevale 3. jaanuaril 2026 Märjamaal.
