Märjamaa spordihoones peetud aktusel lõid meeleolu kiusamisvaba kooli maskott siil ja tugiõpilasliikumise TORE liikumise maskott elevant. Päevateemalistes sõnavõttudes kordus mõte, et koolirahu tuleb luua iga päev ja see on kõigi kooliga seotud osapoolte ühine hool.
Tseremoonia avakõnes märkis haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige, et Eesti laste teadmised on testide põhjal maailma parimate hulgas. Aga kas edetabelid räägivad sellest, mis tundega lähevad lapsed kooli? Elevus ja koolirõõm peaksid tema sõnul olema koolielu olulised mõõdupuud.
Ta ütles, et Märjamaa gümnaasium valiti koolirahu väljakuulutamise kohaks, sest siin on hooliv keskkond. Kantsler rõhutas, et koolirahu ei tähenda ainult 1. septembril öeldud ilusaid sõnu, vaid koolirahu tuleb ikka ja uuesti välja kuulutada igas klassis, igas tunnis ja vahetunnis.
Märjamaa vallavanem Triin Matsalu näeb koolirahu tiitlis rohkemat kui aastaks saadud tähelepanu ja tunnustust. Tema sõnul kinnitab see kogu haridusperele, et liigutakse suunas, kus iga laps tunneb end hoituna, märgatuna ja väärtustatuna.
„Täna kuulutame Märjamaalt koolirahu välja kogu Eestile. Koolirahu algab meist endist – ühest heast sõnast, ühest märkamise hetkest ja ühest hoolivast teost korraga. Kui suudame seda teha oma klassides ja koolides, siis oleme loonud lastele midagi väga väärtuslikku – keskkonna, kus lisaks targaks saamisele on hea ka inimeseks kasvada,“ ütles Matsalu.
Ta jagas, et kooliajal on temagi tundnud kiusamist. Täna ei meenu talle esimesena kiusajad, vaid hoopis need, kes rasketel hetkedel tema kõrval seisid.
Märjamaa gümnaasiumi direktor Eero Raun tõi välja, et koolirahu eelduseks on positiivne tööõhkkond ja head suhted kooliperes: „Siis jagub ka kõige rohkem usaldusvaru ja julgust võtta riske, et üheskoos teha vajalikke muudatusi – ikka selle nimel, et õppijad saaksid parima võimaliku hariduse.“
Kiusamisvaba kooli juhatuse liige Kristiina Treial teab, et õppeaasta jooksul tuleb ette keerulisi olukordi, aga me ei jäta rahu loomist kellegi teise hooleks.
Märjamaa gümnaasiumi õpilasesinduse president Martten Järv märkis, et õpilasele tähendab koolirahu seda, kui saab kooli tulla rahuliku meelega. „See, milline on meie koolikeskkond, sõltub meist endist,“ kinnitas ta.
Koolirahu liikumist veab MTÜ Eesti Lastekaitse Liit. Märjamaa vald paistis valiku tegemisel silma oma ennetusmeetmete tulemuslikkuse, väärtuspõhise ja hooliva hariduskeskkonna ning eesmärgiga muuta koolirahu enamaks kui sümboolseks sõnumiks – millekski, mis väljendub igapäevastes valikutes, hoiakutes ja tegudes.
Lastekaitse Liidu presidendi Tamo Vahemetsa sõnul ei tähenda koolirahu vaikust majas, vaid ka julgust erineda. Turvalises koolis on oluline märkamine, rääkimine ja tegutsemine. Vägivallast teatamine pole pealekaebamine, kinnitas ta. Kui laps leiab julguse rääkida, peab täiskasvanul olema oskus tegutseda. „Õppigem märkama inimesi enda kõrval, seisma selle kõrval, kes on jäetud üksi,“ soovis Vahemets.
Koolirahu tiitli andis Märjamaa vallale üle Saku vallavanem Marti Rehemaa. „Leidke siin see ühisosa, mida kannate läbi aasta,“ soovis ta.
Koolirahu lepingule kirjutasid alla erinevate organisatsioonide ja Märjamaa valla kõigi koolide esindajad.
Reet Saar
Loomise kuupäev: 08.09.2026
