Minna kirjanikega kohtuma, nende loomingut tundmata, siis esimene mõte oli, nagu läheksid kirjandustundi, aga kohustuslikust kirjandusest pole aimugi. Tegelikult pole eelteadmised sellistel puhkudel üldse olulised. Tutvus tekib kohapeal ja just need muljed võivad anda impulsi autori teoste lugemiseks.
Birk Rohelend rääkis, et tema pea on kogu aeg teemasid täis. «Kirjutamine hakkas minusse, mitte mina ei hakanud kirjutama,» iseloomustas ta oma suhet kirjutamisega.
Maarja-Liis Mölder meenutas tänutundega oma õpetajat, kes märkas 4. klassis ta etlemisandi. Koos tehti tekstidega tööd, et luuletuste eri kihte välja tuua.
Kaarel B Väljamäe lisas, et luule enne ei ärkagi ellu, kui ta on kohtunud oma lugejaga. Või kuulajaga, kui kohtumisel ette loetut silmas pidada.
Külalised tõdesid, et iga lugeja või esitaja jaoks on tekstis oma rõhutused, nii et sama tekst eri esitustes võib mõjuda hoopis erinevalt.
Esinejad haakusid oma tekstide valikul: kui üks luges isadest või vanavanematest, oli ka teistel juhtumisi samal teemal oma luuletus välja pakkuda. Juurde lisatud isiklikke taustu avanud kommentaarid muutsid need proosaluuletused tundlikeks elupiltideks.
Väljamäe märkis, et kirjandus võiks prototüüpidest rääkides olla «hea arveteklaarimise viis».
Neilt küsiti ka lugemissoovitusi. Nimetati Urmas Vadi raamatut «Kuu teine pool», Jim Ashilevi teoseid ja Andrus Kasemaa luulekogu «Mees otsib naist», mille tekstid on ajendatud täiskasvanutelehe kuulutuste rubriigist – esimene rida on kuulutusest, edasi järgneb autori tekst.
Sõnarännu varasemadki kohtumised Märjamaa raamatukogus on olnud elamuslikud, kuid seekordne oli eriti puudutav. Väljamäe võttis õhtu kokku nii: «Alustasime armastusest, käisime ära surivooditel ja lõpuks jõudsime jälle armastuse juurde.»
Reet Saar
Loomise kuupäev: 20.10.2026
