Märjamaa vallas levib põhjaveekiht siluri ja ordoviitsiumi ladestu lubjakivides, mis on moodustunud ligi 450 miljoni aasta eest. Põhjaveekihi allosas lasuvad Juuru lademe lubjakivid, merglid ja argilliit moodustavad põhjaveekihis suhtelise veepideme, mis takistab saaste liikumist põhjaveekihi ülaosast alaosasse, kust ammutavad vett Märjamaa ühisveevärgi kaevud. Veepidavus tuleneb kivimite suurest savisisaldusest.
Põhjavesi ei ole maapõues lõputu veevaru, mida võib piiramatult kasutada. Samas, enamusel Eestist põhjavett jätkub. See on osa veeringest ning selle hulk ja kvaliteet sõltuvad nii looduslikest tingimustest kui ka inimese tegevusest. Eestis on igal aastal uueneva põhjavee kogus hinnanguliselt 3,2 km³, kuid kogu seda vett ei saa kasutusele võtta.
Kui põhjaveest võetaks rohkem, kui loodus suudab taastada, kannataksid ka allikad ja jõed. Lisaks ei vasta põhjavee looduslik kvaliteet alati joogivee nõuetele. Veebilanss on pingeline Kirde-Eesti põlevkivibasseinis ning Tallinna ümbruses. Siin on veelubadega jagatud sügavatest veekihtidest kasutamiseks rohkem vett kui on looduslik põhjaveevaru, tegelik veevõtt on sellega paremini kooskõlas.
Märjamaa valla alal on põhjavesi enamasti kaitsmata või nõrgalt kaitstud, mis tuleneb õhukesest pinnasekihist lubjakivide peal. Reostus võib jõuda kaevuni märkamatult. Ka Märjamaa alevis oli põhjaveekihi ülaosa eelmise sajandi lõpul saastunud. Praegu kasutuses olevad sügavamad kaevud on puhta veega.
Ühe kuupmeetri põhjavett muudab joogikõlbmatuks
0,1 g kütteõli või autokütust, 50 g lämmastikväetist toimeaines ja juba 0,000001g mürkkemikaali.
Saastumist tuleb vältida
Põhjavee puhul on probleem selles, et reostus võib liikuda maapõues ning selle mõju ei pruugi olla kohe nähtav. Kui saaste on kord põhjavette jõudnud, võib selle eemaldamine olla väga keeruline. Ilmekaks näiteks on kloridasoon. Selle ainega umbrohutõrjevahendite turustamine ja kasutamine on Euroopa Liidus juba aastaid keelatud, kuid kloridasooni ja selle laguprodukte on jätkuvalt leitud Euroopa riikide pinna- ja põhjaveest. Andmed ei näita kloridasooni jätkuvat keskkonda viimist. Tegemist on jääkreostusega aastakümnete tagusest ajast. Teiste Euroopa riikide uuringute põhjal võib oletada, et neid ühendeid leidub põhjavees ka Eestis veel aastakümneid.
Põllumajandusliku tootmisega on seotud ka nitraatide liigne sisaldus põhjavees. Taas annab see ennekõike tunda kaitsmata- ja vähekaitstud põhjaveega viljakatel intensiivses põllumajanduskasutuses olevatel maadel.
Kodukaevu puhul on aga palju sellist, mida saab inimene ise ennetavalt teha. Kaevuvee hea kvaliteedi üheks eelduseks on läbimõeldud asukoht. Arvestada tuleb võimalike saasteallikatega ning järgida veekaitsenõudeid nii kaevu hooldusalal kui ka selle lähiümbruses. Kaevu konstruktsioon peab välistama pinnavee ja vajadusel ka saastunud maapinnalähedase põhjavee sattumise kaevu. Kaevule tuleb mõelda juba enne maja ehitamist. Autonoomse veevarustuse ja kanalisatsiooni puhul peab kinnistul olema piisavalt ruumi kaevu, omapuhasti ja vajadusel imbsüsteemi rajamiseks. Vastasel juhul võivad vajalikud kaitsekujad ulatuda naaberkinnistule. Maatüki ostmisel tasub uurida ka piirkonna varasemat ajalugu. Kas krundil või selle läheduses on olnud prügila, väetise- või kütusehoidla? Kas talu kõrvalhoonetes on hoitud kemikaale? Kas midagi võis kunagi maasse sattuda või olla sinna maetud? Samuti tasub uurida, kas naaberkinnistutelt võib reostunud pinnavesi elamumaale valguda.
Eriti oluline on heitvee ja kaevu omavaheline paiknemine. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimisel peab immutussügavus olema aasta ringi vähemalt 1,2 meetrit põhjavee kõrgeimast tasemest kõrgemal ning samuti vähemalt 1,2 meetrit aluspõhja kivimitest kõrgemal. Nõuded sõltuvad põhjavee kaitstusest ja puhastatava reovee kogusest.
Oluline on meeles pidada, et õigusaktides sätestatud miinimumnõuded ei pruugi alati olla piisavad konkreetse kaevuvee kvaliteedi tagamiseks. Tähelepanu tuleb pöörata ka põhjavee liikumise suunale, mis ühtib enamasti reljeefiga. Seetõttu on oluline hoida kaevust kõrgemal asuv ala puhas. (Omakanalisatsiooni kasutamisega seonduv saastumine ilmnes hiljuti ka Sauel (Maaleht 17.09.2026).
„Naabrist sügavamat“ kaevu pole tingimata vaja
Puurkaevu puhul ei tähenda suurem sügavus automaatselt paremat vett. Sügavamates veekihtides võivad ilmneda hoopis loodusliku vee kvaliteediga seotud probleemid. Kui põhjavesi on juba piisavalt puhas, võib liigne sügavus vee kvaliteeti halvendada näiteks raua, mangaani, vesiniksulfiidi või metaani sisalduse suurenemise tõttu. Samuti võivad suureneda vee töötlemise kulud.
Ehitustegevuse puhul ei ole vahet, kas ehitatakse hoone vundamenti, maanteed, raudteed, sõnnikuhoidlat, elektriliini või tuuleparki. Ehitusmasinad peavad korras olema, et kütte-ja määrdeained maapinda ei jõuaks. Tööde teostamise aluseks peab olema projekt. Märjamaa valla puhul ei ole ehitustegevuse puhul eeldusi põhjaveekihtide ühendamiseks, sest veevarustuses kasutatav kõrgeim veekiht on lubjakivides kümnete meetrite paksune. Ühisveevarustuses kasutakse sügavamaid puurkaeve, mis ammutavad vett Juuru lademega seotud suhtelise veepideme alt.
Powerhouse OÜ
Loomise kuupäev: 06.10.2026
