Eelnenud aastatel töötas Kaisa Bredenis, aga mõte masstöö asemel ise oma valikuid teha ei andnud rahu. „Mulle meeldib seda kõike teha, aga kahtlesin, kas ma üksi julgen. Nägin, et töökaaslane Liina oleks ideaalne paariline. Ta oli kohe nõus. Nädala pärast oli ruumide leping allkirjastatud,” meenutas Kaisa.
Liina Leedmaa töötas Bredenis üle viie aasta, aga teadis algusest peale, et liinitöö pole tema jaoks jätkusuutlik. Seni sai omal käel alustamist ikka edasi lükatud, sest lapsed on väikesed ja kõhklusi tekitas ka see, kuidas ettevõtjana majanduslikult toime tuleb.
Kaisa on õppinud naiste- ja meesterätsepaks Tallinna Tööstushariduskeskuses, Liina hakkas õmblema oma laste kõrvalt. „Olen YouTube´i õpilane. Vaatasin sealt videoid ja sain palju kasulikku, õppisin ka seal nähtud vigadest. Töö Bredenis on mind samuti palju edasi aidanud ja Kaisa on toeks,” rääkis Liina oma õmblejateekonnast.
„Liina on iseõppijana väga tubli ja õmbleb hästi, usaldan teda,” kinnitas Kaisa.
Kaisa ja Liina näitavad Hule tooteid. Foto: Reet Saar
Kui ruum oli leitud, jäi üle tööstuslikud õmblusmasinad kodust siia tuua. Juurdelõikuseks sobiva laua leidsid nad keldrist ja jõudumööda soetavad muud vajalikku juurde. Järgmiseks tahavadki nad saada suuremat lauda, et juurdelõikuseks oleks rohkem tööpinda.
Ettevõte on Kaisa loodud, koos arendavad kaks noort naist seda edasi. „Nüüd teed hoopis teise mõttega, kui töötad iseendale. Bredenis tegime masstööd, siin mõtled algusest peale toote välja, pluss taustatöö ka. Mõni päev tunnen, et tahaks just seda asja õmmelda, teine päev midagi muud,» rääkis Kaisa valikuvõimalustest.
Ka raamatupidamisega saadakse praegu ise hakkama. Naised ei tea, kas tulevikus on vaja kedagi turundamiseks juurde palgata. Praegu teevad ja juhivad nad kõike ise, aga kliendisuhtlus võtab palju aega ära, on see siis kirjavahetus klientidega või pakkide postitamine. Teiselt poolt on need toimingud väike vaheldus õmblusmasina taga istumisele.
Enamasti tuleb õmblemiseks vajalik materjal välismaalt, sest paraku on Eestis pakutavad kangad kallimad. Jah, saaks ka siit soodsamalt, kui osta suurem kogus, aga näiteks 50 meetrit on alustava väiketootja jaoks korraga liiga suur kogus. Seda pole siin ruumi hoiustadagi.
Hule nimekiri pikeneb
Hule peamine suund on teddy-kangastest pusad ja kindad, spordikotid ja kõhukotid. Üle jäänud kangaservadest hakati õmblema kindaid – nii saab materjali täielikumalt ära kasutada. Väga menukad on torusallid ja mütsid. Valikus on beebide kombed, piimarätikud ja nukuriided. Kaisa õmbleb ka pajakindaid ja köögi ilurätikuid.
Võib ju öelda, et turg on erinevaid tooteid täis, aga naised katsetavad, mida võiks veel lisada. Mõlemad pakuvad ideid välja, koos arutavad läbi ja kui mõttel on jumet, tehakse proovitöö. Sotsiaalmeedia on tagasiside saamisel hea abiline. Ära ei saadeta ka individuaaltellimuse soovijat. Õmmeldud on dresskleite ja pusadele loomapilte peale tikitud. Alles said nad suurema tellimuse ühele tantsustuudiole pusade õmblemiseks.
Suur osa tellijaid on alguses olnud oma pereliikmed ja tuttavad, kelle kaudu sõna levib, pluss postitused sotsiaalmeedias. Esimest korda käisid naised 21. oktoobril Märjamaa õhtuturul end tutvustamas. „Jäime müügiga rahule ja saime positiivset tagasisidet. Inimesed ütlesid, et tulime ainult teie pärast turule, et vaadata, mida te pakute. Küsiti, kas tulete veel? Tuleme. Kas just iga kord, aga enne jõule oleks meil küll pakkuda, millega täita kingikotte. Alles tuli päkapikususside idee,» rääkisid Kaisa ja Liina.
Kindaid-salle saab ette õmmelda, muid asju tehakse praegu tellimise peale. „Oleme mõelnud küll, et võiks seda või teist toota, aga jooksvad tellimused võtavad aja ära. Iga tellimuse üle oleme õnnelikud,” kinnitasid Kaisa ja Liina.
Reet Saar
Loomise kuupäev: 03.11.2026
