Avakõnes toonitas muusika- ja kunstikooli direktor Anne Aaspõllu, kui oluline on huviharidus noore arengus. Ta tunnustas õpetajaid, kes lisaks eriala õpetamisele on sageli noortele ka psühholoogid, kuulates lapsi ära. Ta tänas vallavalitsust ja volikogu, et otsustati ehitada uued ruumid. Ehitamisrahaga kaasnes ka n-ö pehmete tegevuste pool, mis pakkus loenguid täiskasvanutele, uusi ringe lastele ja koolitusreise õpetajatele.
Koolijuht ütles, et kogu mööbel pole veel käes, aga igatsus uue maja järele oli nii suur, et otsustati siia üle kolida. Tal on hea meel, et muusika- ja kunstiõpilased ja õpetajad saavad nüüd jälle töötada ühe katuse all. Ta on rahul, et muusikaklassidest kostab pisut läbi ka pillihelisid ja et neil on «laulev trepp» - seal kõndides kõlab ühel astmel väikese oktaavi G.
Vallavanem Triin Matsalu ütles oma kõnes, et gümnaasiumi sporditiiva ruumide vabanemine andis võimaluse lahendada muusika- ja kunstikooli ammune ruumivajadus ning anda olemasolevatele ruumidele uus elu. Kaks ühe katuse all olevat haridusasutust saavad nüüd ruume ristkasutada.
Märjamaa vald on aastaid väärtustanud huviharidust päriselt haridusena. Mitte lihtsalt tegevusena, millega laps pärast koolipäeva oma aega sisustab, vaid olulise osana tema haridusest, arengust ja kujunemisest. Teadlik valik on olnud pakkuda huviharidust võimalikult võrdväärsetel alustel üldharidusega ning väärtustada ka inimesi, kes seda haridust annavad.
Kogu projekti maht koos ehituse, sisustuse, seadmete ja teenuste arendamisega on ligi 2,5 miljonit eurot. Sellest toetused moodustavad üle 1,16 miljoni euro ning ülejäänu on Märjamaa valla enda panus. Kogu protsessi käigus hinnad muudkui kasvasid ning vallavalitsus pidi korduvalt minema volikogu ette ja küsima investeeringuks lisaraha. Iga kord tuli uuesti kaaluda – kas vald saab seda endale lubada ja kas see investeering on meie jaoks piisavalt oluline. «Need arutelud olid vajalikud. Tegemist on suure hulga avaliku rahaga ning selliste otsuste puhul peabki küsima raskeid küsimusi ja kaaluma erinevaid valikuid. Täna siin seistes on hea meel, et leidsime võimaluse ette võetud projekt lõpuni viia,» sõnas vallavanem.
Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli teenuse parendamist kaasrahastas Euroopa Liit taotlusvooru „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ kaudu ning teenuste kaasajastamist ja sisustust on toetanud Eesti riik „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse“ kaudu.
Vallavanem tänas gümnaasiumi peret, kes pidi ehituse ajal kannatama ebamugavusi, aga mõtles ka kogu aeg kaasa, kuidas tulemus saaks parem. «Loodan väga, et kahe kooli ühe katuse all tegutsemisest sünnib edaspidi palju sellist, mida me täna veel ettegi ei oska näha,» soovis Matsalu.
Volikogu esimees Meelis Välis ja vallavanem andsid üle vallavalitsuse ja volikogu ühised tänukirjad. Suurepärane koostööpartner oli Riser Ehitus OÜ ja järelevalvet teinud Tarindi Consult OÜ. Valla ehitusinsener Tiiu Pippar oli protsessi käigus nagu hoolitsev ema ja vajadusel ka lepitaja. Tiiu omakorda tõi esile neid, kes kaasa mõtlesid, sest vana maja uuendamisel tuleb ootamatusi ette. Projekti rahalise poolega tegeles Kirsti Mau ja pehmete tegevustega Liina Karotamm. Tänukirja sai Maiu Linnamägi, kes on kooli loomise juures olnud algusest peale. Koolile kinkis vallavalitsus kunstnik Ants Laikmaa portree, mille on teinud Jaak Kadarik.
Järgnes pikk slaidikava ehituse käigust. Seejärel jagas huvikool omakorda tänukirju, mille juurde lisati õpilaste valmistatud graafilised lehed uuest majast.
Tervituste voorus ütles gümnaasiumi direktor Eero Raun, et kõik, mis siin majas sünnib, peab sündima armastusest. Nii muusika, kunsti kui ka üksteise vastu. Gümnaasium kinkis oma vastsele naabrile Olev Soansi graafilise lehe, mis kajastas Eesti kunsti kõrgharidust. Häid sõnu ja palju armastust tuleviku kujundamisel soovisid Rapla vallavanem, Rapla muusikakool, Kohila kunstide kool, ROLi büroo, Märjamaa rahvamaja ja raamatukogu, Wäega Wärk, Pillerpalli ja Kasti-Orgita lasteaed. Eesti Kunstikoolide Liidu esimees tunnustas valla pikka plaani hoone valmis ehitada. Õnnitles ka üks neljast kooli esimese lennu lõpetajast 1991. aastal Marina Nurming.
Külas olid sõbrad Lätimaalt – Cesvaine huvikoolist ja osavallast. Nende juht Vilnis Špats alustas tervitust Eesti keeles. Kooli hoolekogu kinkis kella ja soovis direktorile toetust, et ta ei tunneks end üksi.
Järgnes kontsert, kus kuulajate ette astusid alles pilliõpet alustanud lapsed kuni noorte muusikuteni välja. Kohal oli ka meie muusikakoolis alustanud Caspar Kiis, kes praegu õpib MUBA 11. klassis. Kava lõppes õpilaste ja õpetajate suure koosseisu ühislooga.
Kontserdi viimane osa oli austusavaldus Märjamaa muusikakooli mõtte algatajale Robert Kasemägile. Robert oli metsasarvemängija ja hiljem selle pilli mängijate õpetaja Otsa-koolis. Teda nimetatakse Eesti metsasarvemängijate sõjajärgse koolkonna kujundajaks. Aastail 1988–2009 töötas Robert Märjamaa muusikakoolis. Ta on juhatanud ka Märjamaa puhkpilliorkestrit.
Nüüd oli kohal metsasarvekvartett, kelle hulgas oli ka Roberti sõpru. Nad mängisid kolm pala.
Üle kahe tunni kestnud tseremoonia järel oli aeg ruumidega tutvuda ja suupistelaua juures juttu vesta. Kool pakkus välja ka viisi, kuidas uusi «õpilasi» juurde saada: laual oli suur hulk valgest paberist lõigatud siluette, mis tuli ära värvida ja kooli pildi juurde kleepida.
Reet Saar
Loomise kuupäev: 06.10.2026
