Viimatine kokkusaamine oli 29. septembril Märjamaal. Ka siin kutsuti osa võtma valla sädeinimesed, sotsiaaltöötajad ja volikogu komisjonide liikmed. Eesmärk oli teemat avada, et edaspidi luua vallas toimiv võrgustik üksildaste eakate märkamiseks ja nende toetamiseks. Selleks on vabatahtlike seltsiliste liikumine. Tänase lehenumbri vahel on Tervise ja Turvalisuse erileht, kus seltsiliste teemat on käsitletud, seetõttu sellel pikemalt ei peatu.
Üksinduse teemal arutlevad Tiina Kokemägi ja Johannes Pajula. Keskel seltsiliste võrgustiku valdkonnajuht Karin Talalaev. Foto: Reet Saar
Üksindus ja üksildus
Mis vahe on üksindusel ja üksildusel, seda teemat avas seltsiliste võrgustiku valdkonnajuht Karin Talalaev.
Üksildus on sügav ja isiklik tunne. See on inimese sees, nähtamatu ja peidetud ega ole seotud inimese teadliku valikuga. Üksindus on olukord või seisund (füüsiline, ruumiline, teistele nähtav). Aga eraklus võib olla ka inimese teadlik valik.
Üksi elav inimene ei pruugi tunda üksildust. Inimene, kes ei ela üksi, võib kannatada üksilduse all. Samas on üksildusel ja üksindusel suur ühisosa. Lühidalt: üksildus on kvaliteetsete inimsuhete puudus. See tähendab, et inimesel pole kedagi sellist, kellega vestlemine oleks tema jaoks tähenduslik. Kas rohud on võetud või mis sa täna sõid – need on pinnapealse vestluse näited.
Üksilduse üheks tekkepõhjuseks on kuuluvustunde nõrgenemine. Välja toodi märgid, mis viitavad üksildusele. Näiteks jääb varem mitmetes tegevustes osalenud inimene ühtäkki sotsiaalsest elust eemale. Või on ta käitumine või emotsionaalne pool muutunud. Kaudsed signaalid muutustest on, kui inimene räägib abi tagasi lükates “ma ei taha tüliks olla” või “teistel on niigi kiire”, kutsete peale kusagile tulla vastab “pole mõtet tulla”. Ta võib olla emotsioonitu, silmad on väsinud, riietus on muutunud lohakaks, liikumine on aeglane, justkui aegluubis.
Aga kui teadlikud oleme märkama, et “inimene ei ole enam selline nagu varem”? Teemast aru saama ja silmi avama see õhtu õpetaski.
Üksildased tavaliselt ei otsi abi. Nad ei pruugi isegi tajuda, et nad seda vajavad ja võivad esialgu sellele vastugi sõdida. Kuid ka väga eraklikud inimesed vajavad mingisugust sotsiaalset kontakti. Üksildus on kannatus, mis viib alla nii vaimse kui füüsilise tervise. Seetõttu peab sellele reageerima.
Seltsilised on tavakodanikud, kellel on soov ja pühendumus panustada oma aega enda jaoks võõra inimesega suhtlemisele, et toetada ja tõsta tema igapäevast heaolu. Seltsilised on täiskasvanud inimesele sõbrasuhte taasloojad, mitte teenuse osutajad.
Kes tunnevad, et tahaksid üksildasele inimesele seltsi pakkuda, saavad liituda vabatahtlike seltsiliste liikumisega. Raplamaa teistes valdades on kokku kümmekond seltsilist. Märjamaa vallas neid seni ei olnud, aga pärast seda õhtut pakkus juba üks vabatahtlik end seltsiliseks.
«Inimesed on neil kogukonnaõhtutel öelnud, et üksildusega tegelemine on oluline teema. Üritame võrgustikku luua, kuid vägisi seda teha ei saa. Igas vallas on erinev olukord. Kas Märjamaa vallas on võrgustumine suurem, et siin pole seni olnud vabatahtlikke seltsilisi,” arutles Raplamaa Omavalitsuste Liidus turvalisuse ja rahvatervise spetsialist Ülle Laasner. Märjamaa sotsiaalkeskuses käib koos palju inimesi, eakate klubi Rõõmurullid tegutseb Haimre ja Kasti piirkonnas. Jätkusuutlik Vana-Vigala pakub tegevusi Vigala-mail. Need on olulised võrgustikud, aga nende tegevus ei pruugi haarata kõiki võimalikke sihtgrupi liikmeid. Seltsilised tegutsevad üks-ühele ja neil oleks tegutsemismaad küllaga.
Katrin Talalaev selgitas, et kui keegi soovib seltsiliseks tulla, siis kokku püütakse viia sarnaste huvidega inimesed. Edasine on juba poolte loovuse ja paindlikkuse küsimus, kuidas koostöö sujub. Näiteks kuidas saada üksildane inimene koos seltsilisega kodust välja jalutama või mõnele üritusele. Või kuidas teha asju koos, mitte ei tee vabatahtlik nt koduseid toimetusi teise eest ära.
18. novembril on Raplas sotsiaalkomisjonide ja vallavanemate kokkusaamine, kus arutletakse, kuidas integreerida vabatahtliku seltsilise teenust omavalitsuses minimaalsete kuludega. 2026. aasta lõpuni toimub tegevus Leader projekti raames.
Reet Saar
Loomise kuupäev: 13.10.2026
