Kooliõde aitab lapse tervisemuresid varakult märgata

Kooliõde ei tegele üksnes kriimude ja kukkumistega, vaid aitab märgata laste vaimse tervise, nägemise, rühi ja üldise heaoluga seotud probleeme. Märjamaa gümnaasiumi kooliõde Ruth Sikka ning Kehtna ja Valtu põhikooli kooliõde Reena Rostin tõdevad, et suur osa tööst hõlmab lastele ja vanematele tervisekontrollide ning õigeaegse vaktsineerimise vajalikkuse selgitamist.

Kooliõe ülesanne on luua lapsega usalduslik kontakt, märgata probleeme võimalikult vara ning teha koostööd lapsevanemate, õpetajate ja teiste spetsialistidega. Reena Rostini sõnul on oluline laste tervist regulaarselt jälgida, märgata võimalikke murekohti võimalikult varakult ning hoolitseda selle eest, et ettenähtud vaktsiinid saaksid õigel ajal tehtud „Mõni üksik vanem ütleb, et näen last esimest korda ja juba panen diagnoosi. Mina ei pane diagnoosi – seda teeb arst. Mina juhin tähelepanu sellele, mis võib olla kõrvalekalle,” selgitas Reena.

Pildil on heledate juuste ja valge särgiga naine, käed rinnal risti.

Märjamaa gümnaasiumi kooliõde Ruth Sikka. Foto erakogust

Ruth Sikka jaoks on oluline näidata, et tervishoiutöötajat ei pea kartma. “Lapsed tegelikult kardavad tervishoiutöötajaid väga – kunagi nimetati seda valge kitli sündroomiks.” Seetõttu käib õde koolis erariietes. “Kui laps tuleb abi küsima, olen tema jaoks toetav inimene, kelle juurde saab alati tulla. Isegi väikese trauma või õnnetuse puhul on lapsele väga oluline, et teda lihtsalt toetataks,” ütles kooliõde.

Koolis toimuvad tervisekontrollid 1., 3. ja 7. klassis ning gümnaasiumis ka 10. klassis. Kontrolli käigus võivad ilmneda näiteks vaimse tervise ja ülekaaluga seotud mured, nägemisprobleemid või lampjalgsus. Samuti võib selguda, et lapsele on määratud ravimid, mille võtmisest ei ole kooliõde varem teadnud.

Kooliõed vestlevad lapsega ka sellest, kuidas tal koolis läheb ning millised on tema hinded ja suhted perekonnas. “Need teemad tulevad jutuks rahuliku vestluse käigus ning tavaliselt laps ei märkagi, kui ta juba vabalt kõigest räägib,” ütles Ruth Sikka.

 

Lapse heaolu tagamine on ühine oluline eesmärk

Lisaks tervisekontrollidele tegelevad kooliõed laste igapäevaste tervisemuredega. “Mulle on väga südamelähedane, et lapse heaolu oleks tagatud. Kui laps pöördub minu poole oma murega, ei saa ma sellest mööda vaadata. Pean sellesse süvenema, et probleem saaks lahendatud,” rääkis Reena Rostin.

Igapäevatöö hulka kuulub kriimude, marrastuste, kukkumiste ja äralöödud kohtadega tegelemine. Kõige eredamalt jäävad meelde traumad. “Need on ootamatud ja neid ei saa ette näha. Lastega juhtub koolikeskkonnas õnnetusi. Vahel mõtlen küll, kuidas midagi sellist juhtuda sai, aga sai.”

On ka juhtumeid, kus tuleb pöörduda lastekaitse poole, sest lapse kodune olukord ei ole hea ega turvaline. Rostini sõnul on oluline, et lapsel oleks kõht täis, keskkond vajadustele vastav, riided puhtad ning lapsele oleks tagatud arsti määratud ravi. 

 

Suur osa kooliõe tööst on selgitamine

Alates 12. eluaastast saab koolis teha riiklikus immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsiine. Kuni täisealiseks saamiseni on võimalik saada tasuta HPV-vaktsiini. Leetrite, mumpsi ja punetiste kordusvaktsiin tehakse tavaliselt 6.–7. klassis (13. eluaastast) ning difteeria, teetanuse ja läkaköha vastane vaktsiin 8.–9. klassis (15. eluaastast).

Nooremad lapsed kardavad vaktsineerimist rohkem, kuid põhikooliõpilased on kooliõdede sõnul juba selle vajalikkusest teadlikumad. “On ka 12–13-aastaseid lapsi, kes saavad väga hästi aru, et vaktsineerida on vaja. Mõni väriseb ja ütleb, et kardab süsti, kuid teab, et see tuleb ära teha,” ütles Reena.

Sellistel puhkudel julgustab ja rahustab kooliõde last. „Seejärel küsib laps, kas süst on tehtud. Vastan, et jah, juba tehtud. Kui lapsega suhelda, viia tema mõtted mujale, võtta pinge maha ja paluda tal lõdvestuda, on kõik kiiresti möödas ning polegi nii hirmutav,” kirjeldas Reena.

Kooliõed selgitavad lapsele, miks vaktsiini vaja on ja mida see talle annab. Näiteks räägib Ruth Sikka ka sellest, et reisides võib sattuda piirkonda, kus on mõne ohtliku nakkushaiguse puhang. “Vaktsineerituna on tal kaitse olemas. See ei tähenda alati, et ta ei nakatu, kuid haigus võib kulgeda kergemalt,” ütles ta.

 

Vaktsineerimine võib ka lihtsalt ununeda

“Mind teeb kurvaks see, kui 13-aastane peaks saama leetrite, mumpsi ja punetiste kordusvaktsiini, kuid vanem otsustab järsku, et enam ei vaktsineeri. Kõik eelnevad vaktsiinid sünnist kuni kooliminekuni on kenasti tehtud, aga siis loobutakse. Rostini sõnul valmistab talle muret, kui poolelijäänud vaktsineerimiskava tõttu jääb laps ilma vajalikust kaitsest.

Kooliõe sõnul arvavad mõned vanemad, et need haigused on likvideeritud või ei jõua nende pereni. “Üks vanem ütles, et elab metsas ja lapsed ei puutu haigete inimestega kokku. Püüan selgitada, et haigused tõstavad juba pead. Leetrijuhtumeid on olnud, samuti difteeriat,” rääkis ta ja lisas, et kui vaktsineerimisest loobume, tulevad haigused tagasi.

Ruth Sikka tõi välja, et mõnikord on vaktsineerimata jäämise põhjuseks ka lihtsalt kiire elutempo ja unustamine. “Mäletan ka enda laste ajast, kui teade tuli, mõtlesin, et teen selle kohe ära, aga päev läks edasi ja asi ununes. See on tänapäeva kiires maailmas täiesti arusaadav,” ütles ta.  “Aga need haigused on ohtlikud. Vaktsineerimiskava vaktsiinid on loodud lapse kaitsmiseks, neid on tehtud väga palju aastaid,” lisas Reena Rostin.

 

Nutiseadmed mõjutavad und ja rühti

Kooliõdede hinnangul esineb lastel järjest rohkem rühiprobleeme. “Kui laps on pikalt nutiseadmes, vajub tema rüht ära. Laste selg on sõna otseses mõttes pehme – õlad vajuvad ette ja pea alla. Näen ka oma lapse pealt, kuidas ta vahel autos telefoni vaadates rulli vajub. Siis tuletan talle meelde, et kuule, selg sirgu ja pea püsti,” ütles Ruth Sikka.

Väiksemate laste nutiseadmete kasutamisele on vanemad enamasti piirangud seadnud, kuid suurematel lastel sageli enam mitte. “Nad lähevad sisuliselt telefoniga koos magama. Laps muudkui rullib voodis telefoni, kuni see käest kukub,” rääkis Reena. Seetõttu jääb uneaeg lühikeseks, lapsed on väsinud ega jõua tundides kaasa töötada.

Probleeme esineb ka toitumise ja ülekaaluga. Osa lapsi jätab hommiku- ja lõunasöögi vahele ning sööb korralikult alles õhtul, kui vanem koju tuleb. Koolilaste tervise toetamiseks soovitavad õed jälgida nende nutiseadmete kasutamist, und, liikumist ja toitumist ning võtta aega, et küsida, kuidas lapsel tegelikult läheb. Tervisekassa loodud koolilapse tervisespikker aitab vanemal meeles pidada olulisemaid samme lapse tervise hoidmiseks. Mõlema kooliõe sõnul on lapse tervise hoidmisel kõige olulisem koostöö lapse, kodu ja kooli vahel. Mida varem murele tähelepanu pöörata, seda lihtsam on sellele lahendus leida.

 

Lisl H. Mikko

Loomise kuupäev: 07.10.2026

open graph image