Birgit Pähn õppis Märjamaal 11 aastat, lõpuklassi tegi läbi Rapla gümnaasiumis. Senises koolis oli tal oma sõnul aastate viisi olnud väga lihtne õppida. «Raplas oli õppekava tihedam või meilt nõuti rohkem. Seal õppisin iga päev tundide viisi, aga see oli täpselt see, mida tahtsin. Tahtsin end proovile panna, et valmistuda ülikooliks,» rääkis Birgit kooli vahetusest.
Tartu Ülikooli läks ta õppima loodus- ja reaalainete õpetamist põhikoolis. Tallinna Ülikoolis lõpetas ta sel aastal magistriõppe matemaatikaõpetaja erialal. Kiitusega.
Põhikoolis ja paar klassi hiljemgi oli Birgitil soov minna psühholoogiat õppima. Rapla koolis oli hästi kirglik ja inspireeriv matemaatikaõpetaja Reet Maasing. «Tema tõttu tundsin, et äkki võiks ka minust saada matemaatikaõpetaja. Varem polnud ma ainet selle pilguga vaadanud, et matemaatika võiks ka huvitav olla, aga õpetaja oskas nii ilusti tuua välja matemaatika võlusid ja ma olin sellest lummatud,» kõneles Birgit oma erialani jõudmisest. Aine õpetamise kõrval on siin sama oluline ka inimestega töötamise pool, nii et kõrvale pole jäänud ka psühholoogia.
Märjamaa gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Birgit Pähn. Foto: Reet Saar
Asendusõpetaja roll kinnitas õiget valikut
Kui neiu oli just kõrgkoolis õpinguid alustanud, soovitasid õppejõud neil minna asendusõpetajate programmi. Soovitati kasvõi paari tundi kogeda, et aru saada, kas amet üldse sobib. Birgit läks esimese ülikooliaasta kevadel Tartu Raatuse kooli 9. klassile asendusõpetajaks. «Mul käed-jalad värisesid, aga olin üllatunud, et õpilased kuulasid mind,» meenutas ta. Ta jõudis nädala olla klassi ees, kui koroona sundis distantsõppele. Ta pidas veebitunde ja valmistas ette igasugu materjale, sest klass läks eksamile. «Õpilased ütlesid hiljem, et neile meeldis minuga õppida. Ise tunnen tagantjärele, et olin ikka väga algaja õpetaja ja nüüd teeksin palju asju teistmoodi. Aga kui õpilastele sobis, siis see ongi kõige tähtsam. See kogemus kinnitas, et mulle meeldib õpetajatöö ja tahan sellega edasi minna,» jutustas Birgit.
Bakalaureuseastme teisel ja kolmandal aastal töötas ta Rõngu keskkoolis. See oli väike kool, kus olid väga kokkuhoidvad õpetajad ja väiksed klassid. «Mulle tõesti meeldis seal õpetada. Kõik see andis julgust juurde õpetajakutse saada.»
Lapse sünd tõi Birgiti kodukohta tagasi. «Lõuna-Eestis oli tore elada, aga tundsin, et tahan olla oma inimeste juures,» kommenteeris ta. See samm andis aga Märjamaa koolile võimaluse saada endale noor matemaatikaõpetaja.
Kitsas või lai matemaatika?
Birgit Pähn õpetab ainet 7. ja 9. klassis ja annab gümnaasiumiastmes laia matemaatika tunde.
Kuidas inspireerida neid, kellele matemaatika on raske või suisa vastumeelne ja mida pakkuda neile, kellele aine huvi pakub?
Õpetaja sõnul on see põhikooliastmes raske, sest siin õpivad igas klassis koos erineva tasemega õpilased. Tugevamatele saab lisaks anda erineva tasemega olümpiaadide ülesandeid, Nuputa või Känguru ülesandeid. Aines tugevamatele meeldib mõelda kaasa ja selliseid ülesandeid lahendada.
«Nõrgematele üritan olla innustaja näidates, et ma ise huvitun matemaatikast. Tundides ütlen, et vaadake, nii kaunis vastus tuli. Või kui oleme raske ülesande ära lahendanud, siis rõõmustan, et tegime nii suure töö ära ja jõudsime vastuseni, nüüd me oskame seda lahenduskäiku.» Nõrgemate puhul annab õpetaja individuaalset tunnustavat tagasisidet, kui ta näeb, et õpilane teeb tunnis kaasa, mis siis, et töö tuleb kolmekene. Ta kiidab igal võimalusel ka neid, kellel on raske pikemalt keskenduda. Kas või nende minutite eest – ehk see paneb järgmises tunnis natuke kauem kaasa töötama. «Näen, et märkamine innustab õpilasi,» ütles vestluskaaslane
Ühiskonnas tõusetub aeg-ajalt ikka arutelu, kas on vaja eristada kitsast ja laia matemaatikat. Varem õpetas Birgit gümnaasiumiklassides kitsast matemaatikat. Ta on nõus, et kitsa matemaatika õpikud pole head ja õpetaja peab ise väga palju töölehti koostama. See on tohutu lisatöö, eriti arvestades, et kitsa matemaatika valivad õpilased, kes tulevad põhikoolist lünkadega ja kellega on vaja teemasid rohkem korrata. Ta on seda meelt, et kitsast matemaatikat on siiski vaja, muidu oleks päris palju neid õpilasi, kes ei jõuaks gümnaasiumi lõppu.
«Usun, et iga inimene ei pea olema vaimustuses matemaatikast. Paraku osa lapsevanemaid leiab, et kitsas matemaatika suleb elus palju uksi ja nad nõuavad, et laps õpiks laia matemaatikat. Kui vanemate survel õpib noor laia matemaatikat, mis on neile raske ja kui neil pole motivatsiooni ja aine muutub iga aastaga vastumeelsemaks, siis nõrk tulemus, nt 20 punkti pärast aastatepikkust motivatsioonita tööd, ei ole väärt seda aja ja vaimse tervise kulu,» leiab õpetaja.
Birgitil endal on samuti kogemus, kui teema pole päris arusaadav. 10. klassis oli tal raskusi tekstülesandega, mis lahendub murdvõrrandiga. Ta õppis mehaaniliselt selgeks lahendusvõtted, sai kontrolltööd hästi tehtud, aga tundis, et tegelikult ei saa teema olemusest aru. Alles bakalaureuseastmes ühel kordamiskursusel sai ta äkki asjale päriselt pihta. «Mu aju pidi natuke küpsema, et hakata aru saama. Mõnedki teemad tulevad õppekavasse liiga vara, mida õpilased pole veel valmis vastu võtma, kuigi nad väga üritavad. Mõned loomulikult saavad aru. Kui oleks minu teha, siis mõned teemad vahetaksin kas järjekorra poolest ära või võtaksin hoopis õppekavast välja,» arutles õpetaja.
Kitsa matemaatika õpetamisel on tema sõnul Märjamaa koolis palju valikuvabadust. Riik näeb ühes õppeaastas ette kolm kitsa matemaatika kursust, siin on viis. Sellega saab õpetaja kursuseid ise teistmoodi järjestada, korrata teemasid rohkem või pikendada raskemaid kursusi. Laias matemaatikas on neid võimalusi vähem. See programm on hästi mahukas, iga kursuse lõpuks peavad olema kindlad õpitulemused ja pannakse hinne. «Siin saaksime niimoodi teha, et 10. klassis võtame mõnd teemat põgusalt ja lõpuklassis eksamiks valmistudes käsitleme põhjalikumalt. Aga see eeldab, et klassi on õpetanud sama õpetaja, siis ta teab, mida on vaja teha.»
12. klassi õpetab Birgit Pähn esimest korda ja nende tundide ettevalmistamiseks kulub palju aega. «Alati lahendan ülesanded enne tundi läbi. Tavaliselt on mul kogu kursuseks ette valmistatud kontrolltööd, tunnikontrollid ja tunnitööd, aga 12. klassist olen umbes nädalajagu ees. Nende puhul pean alles mõistma, kui kiiresti õpilased teemasid haaravad, mis on neile raskem ja mis vajab rohkem kordamist. Kümnendaid klasse olen õpetanud neljal aastal, nende puhul tean juba, mis on neile raskem või mida tuleb rohkem rõhutada ja seal tunnen end väga enesekindlalt. Mida rohkem on mul kogemust, seda kergem on,» rääkis õpetaja oma tööst.
Ta toob oma tundidesse ka mängulisust. Õpilastele meeldib mängida interaktiivset Kaooti või Waygroundi. Õpetajale meeldib koostada erinevaid labürintülesandeid: stardiruudul on matemaatiline küsimus ja saad minna edasi mitut teed mööda, aga tuleb leida õige vastus. Selles punktis on uus ülesanne. Ja nii edasi, kuni jõuad labürindist välja.
Õpetaja Pähn eelistab, et õpilased kasutavad tunnis kalkulaatorit, mitte ei lahenda telefonis, sest viimases on kõrvalised tegevused kerged tulema. Kui on vaja internetile ligipääsu, ollakse arvutiklassis. Üle nädala püüab ta seal käia 7. klassiga, sest neil võib tulla põhikooli lõpueksam arvutis. Noortele tuleb õpetada erinevaid programme, nt Exelit, kuidas teha jooniseid ja graafikuid arvutis, sest arvutis on see hoopis teismoodi kui vihikusse lahendada, õpetada mõisteid inglise ja eesti keeles.
Põhikoolis näeb õpetaja palju vaeva sellega, et näidata, kuidas matemaatika on päriseluga seotud. Laias matemaatikas on teooriat palju rohkem, sest see on ettevalmistus ülikooli astumiseks. Birgiti sõnul on gümnaasiumis matemaatika õppimine on väga tähtis, et saaksime oma aju kasutada loogiliste seoste leidmiseks ja mustrite märkamiseks. Eriti kui tehisintellekt tuleb igapäevaellu üha rohkem sisse. Enamik õpilasi küsib tehisintellektilt nõu, kuidas edasi minna, kui neil tuleb teadmiste piir ette. Nad pimesi usuvad vastust, aga alati AI ei anna õiget vastust. Me üha rohkem anname AI-le teha, mistõttu meie aju saab vähem tööd, kui ta muidu saaks.
Õpetaja Pähn annab nädalas 25 kontakttundi. Ta kasutab iga vaba tunni koolis ära tööde parandamiseks või tundide ettevalmistamiseks ja pingutab, et ei peaks võtma tööd koju kaasa. Lisaks õpib ta praegu autokoolis. Järgmisel aastal võtaks ta meelsasti ühe klassi vähem: «Tean, et suudan anda kvaliteetset haridust, aga pikas perspektiivis ei suuda ülekoormusega töötada. See pigistab ennast tühjaks ja tundide kvaliteet langeb. Õpetajal on lisaks eraelu. Hea õpetaja suudab tegeleda ka oma hobidega ja leida rõõmu väljaspool kooli,» põhjendas ta.
«Olen oma tööga väga rahul. Tunnen, et olen õige valiku teinud. Olen iseendale kõrgete ootustega ja tean, milline võiks olla väga hea õpetaja. Väga hea õpetaja iga tund on mõtestatud. Hea õpetaja on tunni sihipäraselt läbi mõelnud lähtudes õpitulemustest,» ütles Birgit Pähn.
Reet Saar
Loomise kuupäev: 27.10.2026
