Mitmetes ettekannetes räägiti inseneeria olulisusest. Harju Elektri tegevjuht Alvar Sass rääkis ettevõtte koostööst koolidega. Ka seekordne üritus oli tema sõnul investeering tulevikku.
Atemix OÜ äriarendusjuht ja Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Triin Tallmeister arutles, milleks kodukandi tüdrukutele inseneeria. Oma pere näitel selgitas ta, et loomulik kasvukeskkond (pereisa on insener) on mõjutanud tütart huvituma inseneeriast. Aga kuidas saab noor valida tuleviku, millest tal pole aimugi? Ta soovitas sellistesse arengupäevadesse kaasata juba 9.-10. klasside noored. Kui me noortele võimalusi ei loo, on tüdrukutel vähem avastatud võimalusi, kodukandis on vähem uusi ideid ja tegijaid ning ühiskonnas on vähem erinevaid vaatenurki.
Tallmeister tõi välja probleemide lahendamisel vajaliku seoste ahela: märka, küsi, mõtle, katseta, paranda. Oluline on julgus proovida ja mitte heituda, kui praktikas kohe tulemust ei saavuta. Kui insenerid on väga fokuseeritud lahenduse otsimisele, aga kohe ei saavuta tulemust, võib mõnikord naiselik küsimus «Miks te nii tegite?» panna neid nägema teisi lahendusvõimalusi. «Ärge kutsuge noori ainult ettevõtetesse vaatama. Paluge neil märgata, küsida, oma lahendusi pakkuda,» soovitas Tallmeister ettevõtjatele.
Märjamaa tuleviku teemal vahetavad mõtteid Märjamaa gümnaasiumi direktor Eero Raun, AdamLights tegevjuht Ivari Roosileht, Märjamaa vallavanem Triin Matsalu ja Restate logistika- ja tööstuspargi M-Treff projektijuht Ardi Roosimaa. Foto: Reet Saar
Päeva ühe kaalukama ettekande pidas Kristjan Hiiemaa, kes kõneles rahvusvahelise äri juhtimisest Märjamaalt. Sipast pärit Hiiemaa on Erply Software OÜ asutaja ja tegevjuht. Erply on tarkvaraettevõte, mis tegeleb veebipõhise majandustarkvara jaemüügiga.
Ta arutles, millised on valla võimalused ettevõtluse arendamiseks ja kooli võimalused sellele kaasa aitamiseks.
Hiiemaa rääkis, et lähiajal kaob 20% töökohti, mida saab automatiseerida, aga alles jääb inseneride roll. Keerukuse kasv ajas suureneb, kooli roll on tuleviku kujundamisel on oluline, alustada tuleb varem kui ülikoolis ja lapsed vajavad katselava. Ta loetles, mis võiks teisiti olla. Praegu on tehnoloogiaõpetus koolis käsitöö tasemel (puutöö, õmblus). Aga koolis võiks olla tehnoloogiaklass (3D printer, CNC pink, elektroonika). Või et õpilased saaksid käia tehastes tasustatud praktikal. Et koolis on tasuta tehnikaringid ja gümnaasiumiastmes on tihe koostöö kutsekooliga. Et tehnilistel erialadel õppijatele makstakse stipendiumi ja selle saaja töötab pärast kolm aastat valla ettevõttes. Koolis võiks olla automaatika ja IT süvaõpe.
Ettekandja küsis, missugune on Märjamaa strateegiline plaan 5-10 aasta vaates?
Ta tõi välja, miks inimesed ei jää Märjamaale ettevõtlust arendama. Siin on vähe töökohti, kus end teostada. Oluline miinus on ka elamispinna puudus. Alustaval ettevõttel on keerukas endal uut hoonet rajada, kohapeal pole piisavalt moodsaid pindu. Puuduvad võrgustikud ei aita kaasa ettevõtte arengule, kõik tuleb endal leiutada.
Märjamaa gümnaasiumi direktor ja vallavolikogu liige Eero Raun analüüsis vaadet koolimajast valla tulevikule: kuhu liiguvad rahvastik, haridus, majandus? Ta tutvustas MG õppesuundade üldkontseptsiooni 2030+, mis puudutab erialaõpet ja silmaringiõpet. Kooli kasvukursil hoidmise mõned märksõnad on turvaline ja kiusamisvaba õhkkond koolis, konkurentsivõimelised eksamitulemused, lai huvihariduse skaala, sh ka drooniõpe ja tehnoloogiaõpe. Ka õppetöö korraldamisel nähakse koolile ette selgemalt eristuv profiil, nt tehnoloogia- ja looduse õppesuunad / rakenduslik gümnaasium. Oluline on tihe koostöö piirkonna ettevõtjatega, ametikooli ja kõrgkoolidega.
Ülevaate sai ka plaanitavast gümnaasiumi hoonekompleksi rekonstrueerimise üldskeemist.
Ülari Alamets (Interreg Kesk-Läänemere programmi projektijuht) arutles, mis võiks olla Märjamaa ambitsioonikas, aga realistlik arenguplaan. Tema sõnul tuleb eristada, mis toimub väliskeskkonnas ja mida saab kohapeal mõjutada. Märjamaa vajab fookust ja pikaajalisi kokkuleppeid (5-10-15 a).
Ta pidas oluliseks seniste ja uute ettevõtete kõrval noortele juurte kasvatamist, et nad oleksid kodukandiga rohkem seotud. Kõlas ka soovitus käia sõpruspiirkondadel mitte niisama külas, vaid tutvuda kindlate teemadega, milles on neilt õppida.
Alamets nimetas muuhulgas, et arengut võib hinnata ka teisiti: alati ei pea kõige taga olema SKT kasv. Ta esitas küsimuse: kuidas leida või luua meelerahu selles osas, mis meil on olemas ja suurepärane? Kuidas mitte muretseda kogu aeg?
Margus Püüa Tallinna Tehnikaülikooli rektoraadi strateegiabüroost rääkis, kuidas kohtuvad tööjõud, haridus ja ettevõtlus. Ta tõdes, et elukorralduses jäljendame vana viisi, kuigi uued tehnoloogiad arenevad juba nädalatega. Nüüd peab pidevalt juurde õppima. Personaalse, õppijast lähtuva õpekava saab edaspidi kokku panna tehnoloogia abil.
Arengupäeva lõpus vahetasid tööturu teemadel mõtteid AdamLights tegevjuht Ivari Roosileht, vallavanem Triin Matsalu ning Restate logistika- ja tööstuspargi M-Treff projektijuht Ardi Roosimaa.
Roosileht rääkis, et dekoratiivseid valguslahendusi tootval ettevõttel on vaja insenere, aga kohapeal pole elamispinda. Roosimaa soovitas arengust rääkides panna kuulajate jaoks plaanid elama. Nende elluviimiseks on vaja ka õhinat. Ettevõtjad kinnitasid, et meil on vallavalitsusega hea koostöö. Vallavanem lisas, et kerkinud küsimuste lahendamisel on hea töövorm tuua pooled ühise laua taha.
Kuulajad vastasid koolijuhi küsimusele, et järgmine arengupäev on oodatud.
Reet Saar
Loomise kuupäev: 27.10.2026
