Kunagi ammu moodustasid Märjamaa, Kullamaa ja Vigala suure muinaskihelkonna, mille nimi pole teada ning mille keskuseks võis olla Sõtke või Konuvere muinaslinnus. Märjamaa kirikukihelkonna asutamisajaks peetakse 13. sajandit, mil tähtsale teeristile rajati esimene kirik.

Vallas on kolm kirikut: Märjamaa Maarja kirik, Velise Ristija Johannese kirik ja Vigala Maarja kirik. Vigala kiriku algusajaks peetakse aastat 1339, Märjamaa kirikut on esmakordselt mainitud 1364. aastal, Velise kirik ehitati aastatatel 1888-1889.
 

Märjamaa alev ja kirik 8.08.2018
 

"Kas pole imelik, et kohta, kus pole niipaljugi vett, et pardipoegi saaks kasvatada, Märjamaaks kutsutakse? Ka ligiduses pole vett, vaid ümberpöördult - Märjamaa (st Märjamaa alev) asub kahte jõge eraldava seljandiku keskel, kust oma seitse kilomeetrit saab nende jõgede juurde. Tõenäoliselt on aga seda kohta ja tervet kihelkonda kunagi varem "Maarjamaaks" kutsutud - küllap vist Maarjale pühitsetud kiriku järgi. Teadupärast oli ju keskajal õieti terve meie maa Maarjale pühendatud." (Edgar Johan Kuusik)

Märjamaa nimekujudest on teada: Mariemah, Mariamah, Merjama, St. Mariae /---/, Mergemaha, Märgamaa, Margama, Meriama, Meriema, Maria-Mah, Merjamaa, Margiema, Meryenmaa, Merriema, Mergema, Merjema, Mariama, Mariae Moha.

Märjamaa nime on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses Gerlacus de Castella (Gerlich von Costelen) nimelise preestriga, kes tollal Meriama kogudust teenis. Märjamaa alevik hakkas kujunema 19. sajandi teisel poolel. Rapla-Virtsu raudtee avamine 1930ndate aastate algul andis arengule hoogu juurde. 1945. aastal sai alevikust alev.
 

Märjamaa alev pildistatuna kirikutornist 2.05.2014

Vigalast algab kohalike omavalitsuste ajalugu. Endine Vigala vald sai valla õigused esimesena Eestis juba 1789. aastal, peale mida algas vallaametnikega valdade loomine Eestis.

Ühinemised
28. oktoobril 2002. a ühinesid Märjamaa alev, endine Märjamaa vald ja Loodna vald Märjamaa vallaks.

2017. aasta oktoobris ühinesid haldusreformi tulemusena Märjamaa vald, Vigala vald ja kolm Raikküla valla küla (Kõrvetaguse, Riidaku ja Pühatu) Märjamaa vallaks. Vigalast sai osavald.

Märjamaa vald paikneb Rapla maakonnas kahel pool Tallinn-Pärnu maanteed ja ulatub Harjumaast Pärnumaani. Siin ristuvad põhja-lõuna suunaline Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica) ja ida-lääne suunaline Tartu-Paide-Märjamaa-Haapsalu tee. Maakonnakeskusse Raplasse on Märjamaalt 30 km, Tallinna ja Pärnu 65 km ning Haapsallu ja Türile ligikaudu 80 km. Vallas asub alev ja 112 küla.

Ligi 3000 elanikuga Märjamaa alevis asuvad apteegid, gümnaasium, haigla, hulgaliselt kauplusi (35 poodi 2018. a seisuga), kino, kirik, lasteaed, muusika- ja kunstikool, konstaablijaoskond, postipunkt, päästekomando, raamatukogu, rahvamaja, ujula, võimla. Kord nädalas ilmub valla ajaleht − Märjamaa Nädalaleht, kord aastas valla kalender. Märjamaal vallale kuulub omanäoline Sillaotsa talumuuseum. 
 

Sillaotsa talumuuseum 17.05.2014

Märjamaa vallas keeb vilgas seltskondlik elu, siin toimub hulk teada-tuntud ettevõtmisi: Märjamaa päevad ja Märjamaa Folk, lõõtsapäev, Varbola Puu, kodulookonverents, Hard Rock laager, folkloorilaager, pärimuspäev, Poti laat, Velise laat, jaanilaat, jm.     

Märjamaa vallas tegutseb põllumajanduse, kaubanduse, turisminduse, teeninduse ja muude alade ettevõtteid. On puidu-, metalli-, turba- ja dolomiidi- ja kergetööstust, autotöökodasid ja masinaremondi ettevõtteid.                

Oma nime kohaselt muutub Märjamaa alevi ümbrus vahel tõepoolest märjaks maaks: suurvete ajal ilmuvad maapinnale väikesed järvekesed, nn järtad, mis hiljem neelduvad paepragudesse −  kogu Märjamaa piirkond asub karstialal, mistõttu esineb madalamates paikades kevaditi põhjavee tõusust tingitud üleujutusi.

Märjamaa Järtade maastikukaitseala 25.05.2012
 

Piirkonna loodus on põhiosas kergelt lainjas paemaa: loometsade ja karstialade maastik, lõunapiirkonnas savimaa jõeorgudega. Märjamaa kandis on soid ja rabasid, karstinähtusi, loometsi ning viljakaid põllumaid. Loodusvaradest leidub paasi, kruusa, liiva ja turvast. Üleriigilise tähtsusega on Orgita pae- ja dolomiidimaardla. Pae peal kasvavad unikaalsed loometsad, millel vanust  100-200 aastat.

Metsad laiuvad 63 960 hektaril, mis on 55,46% valla territooriumist. Looduskaitsealasid on neli: Avaste, Vardi, Linnuraba ja Tõrasoo. Maastikukaitsealasid viis: Iganõmme, Jalase, Märjamaa Järtad, Pajaka ja Pilkuse. Hoiualasid on 17, kaitsealuseid mõisaparke 11. 

Pajaka maastikuaitseala 19.10.2017

Haritavat maad on vallas 31 549 ha, mis moodustab valla territooriumist 27,36%. Loodusliku rohumaa all on 6521 ha, mis on 5,65% valla aladest.

Põllud Vigala osavallas Leibre külas 20.07.2018
Fotod: Tiina Gill

 

Pindala	1163,52 km²  1 alev, 112 küla
Elanikke (01.11.2024 seisuga)	7416
Suurim asum	Märjamaa alev – 2446 elanikku
Asustuse tihedus	ca 6,3 in/km²

 

Rohkem andmeid külade ja elanike kohta leiad siit

 

 

MÄRJAMAA VALLA KAART