Mõraste mõisa peahoone enne 1905. aasta põletamist

Mõraste mõis (sks Fersenau) rajati aastail 1549-1563 (mõisa olemasolust on teateid 1563.aastast, kuid see võis olemas olla ka juba 1549. aastal, samal aastal, kui Diedrich Uexkull päris samanimelise küla). Mõisa saksakeelne nimi tuleb mõisaomanike Fersenite perekonnanimest (1774.aastal läks mõis läks Gustav von Ferseni kätte),1831. aastast kuulus mõis Kügelgenidele, 1836. aastast Gernetitele, 1870. aastast Stackelbergidele. Veel hiljem kuulus mõis Helene von Wistinghausenile, viimane maareformieelne omanik aastast 1904 oli Georg von Rennenkampff

.XVIII sajandi teisel poolel valminud kelpkatusega barokne kivist peahoone oma kaarjate keskakendega oli oma arhitektuurilt ümbruskonna väärtuslikumaid.. Fassaadi ilmestasid klassitsistlikud külgrisaliidid, kahe korruse kõrgune sammasportikus lisati hoonele 19. saj II poolel. 16. detsembril 1905 põletasid mässajad mitmete teiste hulgas maha ka Mõraste mõisa. Kunagisest stiilsest kompleksist on säilinud kauni magasiaida rusteeritud müürifragmendid. 

Mõraste mõis omab huvitava kokkupuutepunkti Märjamaa meditsiiniajalooga. 1829. a avas mõisas oma arstipraksise doktor Karl Hermann Hesse (kirjanik Hermann Hesse vanaisa), endine Märjamaa kihelkonnaarst, hilisem Paide kreisiarst, kellele Paides on püstitatud mälestusmärk.

Mõraste mõis kultuurimälestiste registris

Mõraste magasiaida varemed 2008. aastal. Foto: Riho Vjatkin