Märjamaa Kantsimägi
Kantsimägi.
Linnuse ase on arheoloogiamälestis ja pärandkultuuriobjekt. Asub endisest Märjamaa mõisast 450 m loode pool, tõustes astanguna 2-3 m võrra ümbrusest kõrgemale. Ida ja lõuna pool ei ole märgata linnuse aseme piiri eraldatavaid tunnuseid. Ovaalse kujuga õueala mõõtmed on 35x45 m. Idapoolses osas asub raudkividest kuhilik, läbimõõduga 10x12 m ja kõrgus on 1,5 m.
Kultuurimälestiste riiklik register
Fotod: Tiina Gill
Rangu metsavahikordon
Rangu metsavahikordoni ahjuvare
Pärandkultuuriobjekti andmed
Rangu metsavahikordoni kaev
Rangu metsavahikordoni karjaköögi ase
Rangu metsavahikordoni kelder. Fotod: Tiina Gill
Kõik fotod pildistatud 26. aprillil 2020
Theodor Lippmaa mälestuskivi
Rangu nõmm
Märjamaa vallas Rangu külast viis kilomeetrit loodes asub kuue ruutkilomeetri suuruse pinnaga Rangu nõmm, kuhu Tartu ülikooli botaanikaprofessor Teodor Lippmaa (1892-1943) rajas enne sõda loometsade uurimise statsionaari. Uudse metoodika järgi uuris ta seal põhjalikult metsakooslusi ja neid mõjutavaid ökoloogilisi tegureid. Rangu nõmm oli taimegeograafi ja taimefüsioloogia professori Teodor Lippmaa üks viimaseid väliuurimise alasid. Siin teostati uuringuid maa peal, samuti oli suure kuuse otsa ehitatud 22-meetri kõrgune vaatlusplatvorm. Suvise tööperioodi ajal elati lähedalasuvas Virita talus. Lippmaa surma tõttu poolelijäänud uuringud lõpetas tema õpilane bioloogiadoktor Liivia Reinomägi - Laasimer (1918-1988).
1977. aastal püstitati Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakonna eestvõttel Rangu nõmmele mälestuskivi. (Valgu raamatukogu blogi)
Fotod: Tiina Gill
Kivil kiri: "Rangu loomets - prof. T. Lippmaa ökouurimise paik 1939" L. Laasimer "Loometsa ökoloogiast" Tartu, 1946. Kivi paigaldas ELKS Märjamaa osakond (esimees H. Jõgisalu) 13.08.1977. Kivi valis I. Paunmaa.
Virita talu heinaküüni ase
Virita talu heinaküüni ase on pärandkultuuriobjekt, mis asub Rangu külas.
Küün veeti ära kütteks. Küüni nurgakivid on oma asukohtades säilinud. (K. Veesaar, 63).
Rangu nõmm oli taimegeograafi ja taimefüsioloogia professori Teodor Lippmaa üks viimaseid väliuurimise alasid. Siin teostati uuringuid maa peal, samuti oli suure kuuse otsa ehitatud 22-meetri kõrgune vaatlusplatvorm. Suvise tööperioodi ajal elati lähedalasuvas Virita talus.
Foto: Enn Raav. Pildistatud 4. novembril 2018.
Virita talu heinamaamägi
Virita talu heinamaamägi on pärandkultuuriobjekt ja asub Rangu külas.
Kunagine puisniit on niitmise lakkamise tõttu kujunenud metsaks.
Rangu nõmm oli taimegeograafi ja taimefüsioloogia professori Teodor Lippmaa üks viimaseid väliuurimise alasid. Siin teostati uuringuid maa peal, samuti oli suure kuuse otsa ehitatud 22-meetri kõrgune vaatlusplatvorm. Suvise tööperioodi ajal elati lähedalasuvas Virita talus.
Foto: Enn Raav. Pildistatud 4. novembril 2018.
Märjamaa valla jämedaim tammepuu kasvab Pillerpalli lasteaia hoovis
Tegelikult olen mina valla kõige jämedam tammepuu, hõiskab nüüdsest Märjamaa Pillerpalli lasteaia hoovis kasvav põline tamm, mida allakirjutanul oli hiljuti rõõm mõõta ja uurida. Mitte omavoliliselt, vaid johtuvalt lasteaia perenaise murest hiidpuu ohutuse pärast.
Pildistatud augustis 2022. Foto: Sulev Järve
Puu haruneb kahest meetrist kõrgemalt mitmeks haruks ning tüvesse on ammugi tekkinud lõhe – puu tundub tõesti lasteaias kasvamiseks liiga ohtlik. Õnneks selgus, et tüveõõnsuses toimetav vääveltorik, vanade tammede sagedane puidulagundaja pole kuigi kaugele edenenud. Ja nagu põlispuude puhul sageli, on sellegi tamme päästmiseks lahendus: puuharude laialivajumise vältimiseks tuleb arboristil kõrgele harude vahele paigaldada spetsiaalsed tugivööd ning mõned murdumisohtlikud, kuivanud või katust ohustavad oksad oskuslikult ära lõigata. Ning tuleb hoiduda võraaluse muruala ülemäärasest tallamisest ja igasugustest kaevetöödest.
Põlispuude suurust hinnatakse eelkõige tüve jämeduse (selleks mõõdetakse tüve ümbermõõt 1,3 m kõrguselt maapinnast, nn rinnakõrguselt), vähem kõrguse järgi. Põhjalikumalt oli puude mõõtmise metoodikast juttu mulluses Eesti Looduse septembrinumbris. Valla senise rekordtamme, Loodna pargis kasvava ümbermõõduks sai suvel mõõdetud 538 cm ja kõrguseks 25 m.
Märjamaa tamme, edetabeli uue esipuu mõõtmed on aga ümbermõõt (ü) 595 cm, kõrgus (h) 17 m ja võra suurimaks läbimõõduks (võra d) 23 m. Oksaulatuses kasvab veidi väiksem tamm, selle ü=338 cm, h=14 m ja võra d=16 m. Puude vanus võib olla ligikaudu 300 aastat.
Pildistatud augustis 2022. Foto: Sulev Järve
Kirjeldatud kaks tamme kasvavad kunagise Uue-Märjamaa mõisa (hilisema Uuemõisa talu) nüüdseks kadunud hoonetest veidi eemal põhja suunas. Kuna toonased mõisauurijad Veljo Ranniku ja Juhan Maiste pole oma 1975.–76. aasta hindamisaktides maininud siin tavapärase mõisapargi olemasolu, siis need kaks ja veel kolm vähemat tamme, mis kasvavad lasteaia lõunavärava juures (kunagise raudteejaama viiva tee ääres), olidki ehk ainsad mõisa(aia)puud.
Viis tamme – nimetagem need kõik või vaid jämedaim Uuemõisa tamme(de)ks – on koos säilinud mõisahoonetega kenasti nähtavad 1953. a Märjamaa rajoonikeskuse geodeetilisel alusplaanil (leitav Digarist). Muinsuskaitseameti arhiivifotodelt selgub, et 19. sajandi I poolel ehitatud Neu-Merjama poolmõisa lihtsal peahoonel olid seinad püsti ja terve kivikatus peal veel 1975. aastal, kui uus lasteaed oli kõrval juba kaks aastat töötanud. Nüüd kulgeb läbi kadunud mõisahoovi Pihlaka tänav (ühe kohaliku elaniku meenutustel üle sepikoja) ning kadunud mõisakompleksi asukohta tähistab vaid maakividest kelder Pärna tn 13 tagahoovis ja viis põlistamme. Lasteaiaküngast ümbritsev roheala on nimetatud Uuemõisa pargiks.
Omapärase järjepidevuse kinnituseks olgu üks huvitav seik: Tõnu Mesila andmeil elas EW ajal Uuemõisa talus Mart Riidebach, keda nimetati Märjamaa puhkpilliorkestri raudvaraks (mängis orkestris baritoni). Orkestriproovid toimusid vaheldumisi talus ja veidi eemal vallamajas. Nüüd asub Märjamaa muusika- ja kunstikool siit vaid mõnekümne meetri kaugusel.
Kuna tegemist on tõesti vägevate põlispuudega, võiks kaaluda vähemalt Uuemõisa tammede kaitse alla võtmist kas kohalikul või riiklikul tasandil ning selleks vastavate eksperthinnangute tellimist.
Hakka põlispuu hoidjaks
Nüüd saab iga kinnistuomanik oma põlispuu registreerida Eesti Loodushoiu Fondi kodulehel, kus on välja kuulutatud põlispuu hoidja kampaania https://www.loodushoiufond.ee/polispuu.
Sulev Järve
Pildistatud 2022. a maikuus. Foto: Sulev Järve