AS Matsalu Veevärk kodulehekülg                                                     

 

Kontor asub aadressil Pärnu mnt 13 Märjamaa alev.

 

Teenushinnad
Vastavalt Konkurentsiameti kooskõlastusele ja otsusele 20.12.2022 nr 9-3/2022-054
kehtivad AS Matsalu Veevärk teeninduspiirkonnas alates 01.02.2023. a järgmised teenushinnad:

• Vesi 2,05 (km-ta) / 2,46 (km-ga) EUR
• Kanalisatsioon 2,62 (km-ta) / 3,15 (km-ga) EUR
• Vesi ja kanalisatsioon kokku 4,67 (km-ta) / 5,61 (km-ga) EUR 

 

UUS! Vastavalt Konkurentsiameti otsusele 08.10.2024 nr 9-3/2024-025 kehtivad AS Matsalu Veevärk teeninduspiirkonnas alates 01.12.2024. a järgmised teenushinnad (Eestis kehtiv käibemaksu standardmäär on 22 %):

• Vesi 1,78 (km-ta) / 2,172 (km-ga) EUR
• Kanalisatsioon 2,21 (km-ta) / 2,696 (km-ga) EUR
• Vesi ja kanalisatsioon kokku 3,99 (km-ta) / 4,868 (km-ga) EUR
   

 

Puurkaevu/puuraugu asukoha kooskõlastamise taotlus (e-vorm)

Lähtuvalt 2015 aastal ÜRO peaassambleel vastuvõetud ülemaailmse säästva arengu tegevuskava (aastani 2030) ühest eesmärgist, muuta veekasutus kõikides sektorites oluliselt tõhusamaks ja tagada magevee säästlik ammutamine ja kasutamine, on AS Matsalu Veevärk otsustanud lõpetada tarbijatele alates 01.01.2025 kastmisvee arvestite paigaldamise ning sellest kuupäevast alates lähtutakse üldpõhimõttest, et ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist võetud vee kogusega. Ühelegi kliendile erisusi ei tehta.

Kinnistu omaniku või valdaja poolt tehtud või tehtavaid kulutusi seoses kastmisvee teenuse kasutamisega või kasutamise lõpetamisega vee-ettevõte ei hüvita.

Klientidel palume teatada detsembri lõpu seisuga kastmisvee arvestite näidud hiljemalt 04.01.2025, hilisema teatamise korral esitatakse arve 01.01.2025 kehtima hakkavate hindadega. Kaugloetava arvesti puhul pole näitude teatamine vajalik.
 

Ühisveevärgist pakutava joogivee kastmiseks kasutamine ei ole keskkonna säästmise ning veevarude hoidmise seisukohast jätkusuutlik lahendus ja ohustab otseselt põhjaveevarusid. Seda, et põhjaveest saadav joogivesi on väärtuslik ja piiratud ressurss, mida peab tarbima säästlikult, tuleb teadvustada kõigil vee-ettevõtjatel ja Eesti elanikel. Ühisveevärgist võetava joogivee kasutamine kastmiseks suurendab keskkonna jalajälge .

Aktsiaselts soovib suunata inimesi leidma alternatiive, eelkõige koguma ja kasutama kastmiseks vihmavett.

 

Seadusandlikud viited:

•             ÜVK seadus § 39.  Müüdava joogivee ning ärajuhitava reo- ja sademevee koguse arvestamine 

(1) Ühisveevärgist tarbijale müüdava joogivee kogus peab olema mõõdetud tarbimiskoha veevärgi veemõõdusõlmele vee-ettevõtja paigaldatud veearvestiga.

•             ÜVK seadus § 49.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tasude erisused 

(6) Käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tasusid võib kehtestada eri määrades, arvestades tarbijarühmade tarbimismahte, kasutatavaid teenuseid, joogiveevaru säästliku kasutamise eesmärki ja käesolevas seaduses sätestatud hinna kujundamise põhimõtteid.

•             Veeseadus § 29.   Veeteenuste kulude katmise põhimõte

(1) Veeteenuse hinna kujundamisel ja veekasutuse kavandamisel võetakse arvesse, et veeteenuse tarbijad ning muud veekasutajad, eelkõige tööstus, kodumajapidamised ja põllumajandus, katavad veeteenuse osutamisega seotud kulud ulatuses, mis suunab vett säästlikult kasutama, lähtudes käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 nimetatud veekasutuse majandusanalüüsi tulemustest, kulude katmisega seotud sotsiaalsest mõjust, mõjust keskkonnale ja majandusele ning asjaomase piirkonna geograafilistest ja ilmastikust tingitud iseärasustest.

•             ÜVK kasutamise eeskiri § 10.   Teenuse osutamise katkestamine ja taastamine

(7) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid tarbijate veega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks lepinguga. Vallavalitsusel on õigus piirata erakorraliste asjaolude korral vee kasutamist, kui vett ei jätku joogi- ja toiduvalmistamise vajaduse rahuldamiseks.

•             ÜVK kasutamise eeskiri  § 15.   Võetava vee mõõtmine ja arvestamine 

(1) Otseselt ühisveevärgiga ühendatud tarbimiskoha veevärgil peab olema veemõõdusõlm ning tarbitav vesi mõõdetakse ühes veemõõdusõlmes. Vee-ettevõtja loal võib tarbimiskohale võetava vee mõõtmiseks rajada erandina rohkem kui ühe veemõõdusõlme.

 

Vastavalt AS Matsalu Veevärk nõukogu 07.08.2024 tehtud otsusele lõpeb alates 01.01.2025 kastmisvee arvestamise erisus.

Klientidel palume teatada detsembri lõpu seisuga veearvestite näidud hiljemalt 04.01.2025. aastal, hilisema teatamise korral esitatakse arve 01.01.2025 kehtivate hindadega. Kaugloetava arvesti puhul pole näitude teatamine vajalik.

Täiendavad küsimused telefonil 50 37 406 (juhatuse liige Hans Liibek)

 

Eraisikute vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise taotluste vastuvõtt algab 16. jaanuaril kell 10.00. 

Toetuse eesmärk on tagada inimestele kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavus ning reovee nõuetekohane kokku kogumine ja puhastamine.

Täpsem info meetme kohta on leitav SA KIK kodulehel. 

Kooskõlastamiseks esitada Märjamaa Vallavalitsusele marjamaa@marjamaa.ee puurkaevu/puuraugu asukoha kooskõlastamise taotlus.    

Puurkaevu või -augu asukoha valikul tuleb taotlejal silmas pidada kinnistu või vahetus läheduses paiknevate naaberkinnistute olemasolevaid reostusallikaid (nt sõnnikuhoidlad, kompostihunnikud, välitualetid, kanalisatsioonirajatised jms).

Kohalik omavalitsus lähtub puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringust, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavast ning vee-ettevõtja olemasolevatest teeninduspiirkondadest.

Kohalik omavalitsus kooskõlastab või keeldub puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisest 10 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates.

Kui asukoha kooskõlastamisest on möödunud üle 2 aasta või on muutunud ümbritsevad keskkonnatingimused, tuleb pöörduda Märjamaa Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti poole, selgitamaks, uue asukoha kooskõlastamise uue taotluse esitamise vajalikkust.

Kui kohalik omavalitsus on taotlejale väljastanud puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastuse, tellib taotleja puurkaevu või -augu projekti vastavat pädevust omavalt projekteerijalt. Puurkaevu või -augu taotleja esitab ehitusloa taotluse ja projekti ehitisregistri kaudu kohalikule omavalitsusele menetlemiseks

Riigilõivuseaduse § 331² alusel on riigilõivu suurus 30 eurot, mis tasuda Märjamaa Vallavalitsuse arvelduskontole (Märjamaa Vallavalitsus - EE411010802004561005 (SEB), EE122200001120076243 (Swedbank)).

Märjamaa Vallavalitsus edastab ehitisregistri kaudu puurkaevu või -augu projekti koos ehitusloa taotlusega kooskõlastamiseks Keskkonnaametile. Kohalik omavalitsus väljastab puurkaevu või -augu ehitusloa, kui Keeskkonnaamet on projekti kooskõlastanud. Puurkaevu või –augu rajamine Keskkonnaameti kooskõlastuseta ja ehitusloata ei ole lubatud. Ehituslubadega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee.

Puurkaevu või -auku kavandav isik tellib puurkaevu või -augu puurimise hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult. Hüdrogeoloogliste tööde tegevuslubade omanike nimekiri on keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Puurimistööde ajal peab puurkaevu või -auku puuriv isik täitma puurimispäevikut ning korraldab pärast proovipumpamist veeproovide võtmise, mida teeb proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik.

Puurimistöid teostanud isik on kohustatud 10 tööpäeva jooksul pärast puurkaevu või –augu rajamist esitama andmed elektrooniliselt Keskkonnaametile. Keskkonnaamet kannab puurkaevu või –augu andmed keskkonnaregistrisse. Taotleja või omanik saab puurkaevu või augu parameetritega ning vee kvaliteedi andmetega tutvuda keskkonnaregistris.

Kui kasutusele võetakse puurauk või puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele ehitisregistri kaudu kasutusteatis ja selle lisana keskkonnaregistri väljavõte või viide keskkonnaregistris olevatele puurkaevu või -augu andmetele, omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed ja puurkaevu või -augu hooldusjuhend. Kasutusteatise esitamisel riigilõiv puudub.

Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse kohalikule omavalitsusele ehitisregistri kaudu kasutusloa taotlus koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlusele lisatakse Terviseameti nõusolek. Riigilõivuseaduse § 331⁴ alusel on kasutusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu suurus 30 eurot, mis tasuda Märjamaa Vallavalitsuse arvelduskontole  (Märjamaa Vallavalitsus - EE411010802004561005 (SEB), EE122200001120076243 (Swedbank)).

Ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti dokumentatsioon ning kasutusloa taotluse ja kasutusteatise dokumentatsioon tuleb esitada digitaalselt kirjastatult riiklikus ehitisregistris.

Reoveesüsteemide rajamine on ehitustegevus, mille teostamiseks esitada alljärgnevad ehituslikud taotlused:

1. Üksikmajapidamist teenindava omapuhasti rajamiseks või rekonstrueerimiseks tuleb esitada ehitisregistris (www.ehr.ee) ehitusteatis koos reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kohase projektilahendusega, välja arvatud juhul, kui nimetatud tööde kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba.
2. Reovee kogumismahuti paigaldamiseks esitada ehitisregistris ehitusteatis koos mahuti asukoha, tootejoonise ja sertifikaadiga.
3. Kinnistusiseste vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamiseks või rekonstrueerimiseks esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga, välja arvatud juhul, kui nimetatud tööde kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba.

 

Omapuhasti asukoha kavandamisel hajaasustuses tuleb arvesse võtta alljärgnevat:

1. Teha kindlaks puhastatud heitveele võimalik suubla (suunamine veekogusse või immutamine pinnasesse). Ööpäevas üle 1 m³ heitvee veekogusse juhtimisel on soovitav eelnevalt ühendust võtta Keskkonnaametiga. Kui tekkiv heitvee kogus ei ületa ööpäevas 1 m³, annab infot heitvee veekogusse juhtimise võimaluste üle vallavalitsuse keskkonnaspetsialist. Maaparandussüsteemi eesvoolu veekogusse juhtimisel on nõutav Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus.

2. Bioloogiliselt puhastatud reovett tohib veekogusse (kraav, oja, jõgi jne) juhtida veeseaduses kehtestatud tingimustel veeloa olemasolul. Keskkonnaamet väljastab veeloa pärast reoveekäitlussüsteemi valmimist, kui veekogusse juhitava heitvee kogus ületab 1 m³  ööpäevas. Veeseaduse alusel on lubatud heitvett veekogusse juhtida 50 m kaugusele salv- või puurkaevu sanitaarkaitseala või hooldusala  välispiirist.

3. Kui suublaks on pinnas, tuleb määrata maa põhjavee loodusliku reostuskaitstuse kategooria (kaitsmata, nõrgalt kaitstud, keskmiselt kaitstud, suhteliselt kaitstud või kaitstud). Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib pinnasesse immutada ainult bioloogiliselt puhastatud reovett kuni 10 m³ ööpäevas. Keskmiselt, suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveealadel võib hajutatult immutada mehaaniliselt puhastatud (septiku läbinud) heitvett kuni 5 m³ ning kuni 50 m³ ööpäevas bioloogilist puhastatud heitvett. Info maa-ala põhjavee loodusliku reostuskaitstuse (põhjavee kaitstuse kaart) kohta on leitav Maa-ameti geoportaali kaardirakendusest.

Reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi, kus puudub ühiskanalisatsioon, on lubatud rajada reovee puhastamiseks omapuhasti ja sõltumata põhjavee kaitstusest juhtida eelnevalt bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse (pinnas/veekogu).

Üldjuhul ei ületa ühe majapidamise ööpäevane heitvee kogus 5 m³.

4. Valida puhastile selline asukoht, mida ei ohusta üleujutus ega reoveepuhasti avarii korral põhjavee saastumine.

5. Tagada, et imbsüsteemi kuja (50 m) ei kattuks ühegi ümbruskonnas paikneva salv- ega puurkaevu hooldusalaga (10 m) või sanitaarkaitsealaga. Arvesse võtta kõik naabruskonnas asuvad kaevud, sõltumata sellest, kas need on keskkonnaregistrisse kantud või mitte.

6. Reoveekäitlussüsteem koos sellega kaasnevate kitsendustega tuleb mahutada asukohakinnistule. Kui see ei ole põhjendatud juhul võimalik ning reoveesüsteemiga kaasnev kitsendus (nt imbsüsteemi 50 m kuja ületab kinnistu piire) ulatub naaberkatastriüksustele, on nõutav süsteemi ehitusprojektile kirjalik kooskõlastamine naaberkinnistu omanikega.

7. Tagada, et puhasti jääb elamutest valdavate tuulte suhtes allatuult (v a kinnised süsteemid).

8. Tagada, et puhasti jääb kaevu(de) ja põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.

9. Määrata või mõõta omapuhasti imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase maapinnast. Koht on sobiv, kui reovee immutussügavus jääb aluspõhja kivimist ja põhjavee kõrgeimast tasemest aastaringselt üle 1,2 m. Imbsüsteem peab tehnilise toimimise tagamiseks jääma aastaringselt kõrgemale veega küllastunud pinnasekihist. Kaitsmata, nõrgalt kaitstud või perioodiliselt liigniisketel aladel tuleb immutusnõude täitmiseks reeglina rajada tõstetud peenrasse.

10. Imbsüsteemi kavandamisel eelistada heitvee pinnasesse hajutatult immutamise süsteemi. Hajutatult pinnasesse immutamiseks eelistada kiirtega lahendust, mis tagab ühtlasema ja hajusama imbumise.

11. Arvestada tuleb maaüksust puudutavate piirangute ja kitsendustega (teede, elektri- ja sidepaigaldiste kaitsevööndid, kaitsealused loodusobjektid, muinsuskaitsealused objektid, maaparandussüsteemid jm).

12. Soovitav on omapuhasti kavandamisel konsulteerida pädeva projekteerijaga, kelle ülesandeks on leida tehniline lahendus, mis sobib konkreetse majapidamise reoveetekke eripäradega ning sobitub ka looduslike oludega. Lahendus, mis töötab aastaringselt kasutatava elamu puhul, ei pruugi sobida hooajalise kasutusega suvamajale ja majapidamisele või väga suurte reovee vooluhulkade muutustele (nt alaliselt 1-2 inimest, periooditi aga kuni 20).

Reeglina ei ole võimalik tagada biopuhasti töökindlust tingimustes, kus reoveeteke on hooajaline (nt ainult suveperiood) või väga ebaühtlane. Sellistel juhtudel eelistada alternatiivseid reovee kohtkäitlusviise (nt reovee kogumismahuti, kompostkäimla vms.)

13. Omapuhasti vajab sõltuvalt tehnilisest lahendusest ja kasutusintensiivsusest tühjendamist üks kuni kaks korda aastas, seega peab puhasti mahutitele olema tagatud juurdepääs purgimisteenust osutaval veokil. Nõuetekohase purgimise tõenduseks on purgimisteenust osutav ettevõte kohustatud teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale arve/kviitungi. Puhastiga seotud hooldus- ning tühjendustööd tuleb kanda omapuhasti hoolduspäevikusse.

 

Reovee kogumismahuti paigaldamist kavandades arvestada alljärgnevaga:

1. Tagatud peab olema reovee kogumismahuti piisav kaugus hoonetest ja kaevudest. Reovee kogumismahuti kuja (raadiusega 5 m arvates mahuti väliskontuurist) kattumisel kaevu hooldus- või sanitaarkaitsealaga lähtuda rangemast nõudest. Näiteks 5m kujaga kogumismahuti kavandamisel 10m raadiusega hooldusalaga kaevu lähedusse peab tagama minimaalselt 10m vahekaugus nende kahe objekti vahel.
2. Paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat lekkekindlat ning sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit, mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus.
3. Reovee kogumismahuti tühjenduskulude optimeerimiseks on soovitav võtta paigaldatava reovee kogumismahuti suuruse kavandamisel arvesse reovee ööpäevast vooluhulka ja purgimisteenust osutava veoki mahtu.
4. Mahutile peab olema tagatud aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutavale veokile.  Soovitatav on kavandada kogumismahuti juurdepääsutee lähedusse. Paigaldatud reovee kogumismahuti tühjendamine tuleb tellida purgimisteenust osutavalt ettevõttelt. Nõuetekohase purgimise tõenduseks on purgimisteenust osutav ettevõte kohustatud igakordsel teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale arve/kviitungi.

 

Raamat "Reovee puhastamine hajaasustusalal. Miks ja kuidas?" on üks paremaid käsiraamatuid neile, kel tekib küsimusi või kes soovivad rajada kohtkäitlussüsteeme. Raamat annab teile nõu, millist süsteemi valida. Kohtkäitlussüsteemi rajamise projekt tuleb kooskõlastada vallavalitusega.

Reovee puhastamine hajaasustusalal