Ühinemisteemalised rahvakoosolekud toimusid:
3.10 Valgu rahvamajas
6.10 Varbola rahvamajas
11.10 Sipa mõisas
13.10 Märjamaa raamatukogus
Ühinemisleping;

• Osavalla põhimääruse projekt;
• Ühinevate omavalitsuste kaart;
• Ühinemislepingu investeeringute kava,
• Seletuskiri
• Vigala valla 2015.a majandusaasta aruanne
• Kullamaa valla 2015.a majandusaasta aruanne
• Märjamaa valla 2015.a majandusaasta aruanne 

Viimane ühinemisteemaline rahvakoosolek oli eile õhtul, 13. oktoobril, Märjamaal.  Vallavanem Villu Karul tuli seegi kord saalis olevaid väheseid huvilisi vaadates tõdeda, et haldusreform on vist teema, mis inimesi sügavalt ei eruta.
Seda suurem tänu aga neile kuulajatele, kes eri paigus toimunud koosolekutele kohale tulid!

V. Karu tõi, muidu sujuvalt kulgenud läbirääkimistel, probleemse kohana välja osavaldade teema, mis Märjamaa poolel on eriarvamusi tekitanud.  Samas on see koht, kus Märjamaa Vallavolikogul suurt sõnaõigust pole, sest seaduse kohaselt otsustab osavalla moodustamise ühineva valla volikogu. Kui Kullamaa ja Vigala vald jäävad läbirääkimistel osavaldade soovi juurde kindlaks, ja avalikustatud ühinemislepingu projektis see nii on, siis on Märjamaa volikogul  ainus võimalus osavaldadest pääsemiseks läbirääkimised lõpetada.  V. Karu seda aga mõistlikuks lahenduseks ei pidanud ning osavaldades sellist „tonti", mille pärast tasuks naabritele selg keerata, ei näinud. Osavaldade toimimiseks on erinevaid mudeleid, vaidlused osavaldade struktuuri üle seisavad veel ees. Ka osavaldade eluea kohta on vara veel midagi öelda – neli aastat ehk esimese ühinemisjärgse valimisperioodi need püsivad, kuid kas ka kauem, ei tea.
Vallavanem tõi välja, et tõenäoliselt on tegemist viimase haldusreformiga, kus Märjamaa mängib veel keskuse rolli. Järgnevates etappides võib juba Märjamaa olla see, kes on sunnitud otsima naabreid, kellega ühineda, sest meie ümber on tekkimas meist suuremad omavalitsused.  Meie tänaste tegevuste eesmärgiks on see, et Märjamaa etendaks kesksuse rolli nii kaua kui võimalik.
Mis ühinemisega Märjamaa jaoks muutuks? Saaksime juurde maad, kuid ilmselt ei jääks enam vabariigi suurimaks. Kõige rohkem puudutab reform valla juhtimist, s.t tegemist on eelkõige juhtimisreformiga. 
Ühinemise tagajärjel ei tohiks kellelgi midagi halvemaks minna.  Kindlasti läheb kellelgi paremaks, näiteks ühildatakse kolme valla toetuste- ja palgapoliitika. Kuidas täpsemalt see toimub, on veel kokku leppimata.  Tavakodaniku jaoks ei muutu päevapealt midagi. Kasu ehk ilmneb ajapikku. On asju, mis on kinni riiklikus poliitikas, nt tervishoid, transport. Mitmed protsessid, nt postkontorite sulgemine või sularahaautomaatide ära viimine, ei sõltu omavalitsusest ega sellest, kas nad ühinevad või mitte. Vahel õnnestub omavalitsusel otsustajaid mõjutada, vahel mitte.  Meie eesmärk on proovida hoida seda, mis meil on, võimalikult kaua. Eesmärk on, et inimesed ei lahkuks.  
Märjamaa inimesed on küsinud, et kas nüüd hakkame väikseid valdu üleval pidama, neile peale maksma? V. Karu oli seisukohal, et nii see olema ei hakka. Ka praegu peavad väiksed vallad ise oma taristut üleval. Ühinemisega ju midagi iseenesest juurde ei teki.

Peale vallavanema ettekannet said saalisolijad võimaluse küsimusteks.
Valik küsimusi-vastuseid:
Küsimus (K): Kas rahvakoosolekuid on valla ajaloos ka varasemalt korraldatud ja miks Märjamaa vald ei pöördunud mitme teise valla eeskujul Riigikohtusse vaidlustamaks haldusreformi seadust?
Vastus (V): Koosolekuid on olnud ka varem, ühinemisteemalgi juba neljas koosolek. Paar nädalat tagasi oli kaasavat eelarvet tutvustav koosolek. Riigikohtusse pöördumise vajadust Märjamaa vald ei näinud, sest Märjamaal iseenesest sundi kellegagi ühinemiseks ei ole, olgugi, et meiega võidakse kedagi sundkorras liita. Sellega tuleb nõus olla, et seaduses etteantud tähtajad on üle mõistuse lühikesed. Reformi läbiviimiseks  oleks võinud olla pikem ajaperiood. Ei näe vajadust, miks soovitakse reform niivõrd kiirustades ära teha.
K: Kas on uuritud, tehtud uuringuid, mis põhjustel inimesed Märjamaa vallast lahkuvad?
V: Spetsiaalset uuringut tehtud ei ole. Teame seda, kuhu eelmisel aastal meie inimesed lahkusid –suur osa Tallinna ja Harjumaale, Raplasse ning Soome, väiksem osa jaotus Eesti eri paikade vahel. Põhjuseid on väga keeruline teada saada, kuid võib oletada, et eelkõige paneb inimesed elukohta vahetama töö ja palk.
K: Kui palju kilomeetreid hakkab uues suures vallas olema ühest valla otsast teise?
V: Päris täpselt ei oska öelda, kuid võimalik, et ca 60 km ühte pidi ja 40 teistpidi.
K: Mis saab Tehnika 11 hoonest kui uus vallamaja tehakse Oru 2 aadressile?
V: Kindlat plaani veel ei ole, kuid arvatavasti pannakse avaliku enampakkumise korras müüki.
K: Kas eelmise ühinemise (2002.a Loodna valla, Märjamaa alevi ja Märjamaa valla ühinemise)  järgselt  jäid kohtadele teeninduspunktid või tehti osavallad? On need punktid veel alles?
V: Suurematesse keskustesse jäid teeninduspunktid (Sipa, Varbola, Valgu). Tänaseks neid alles ei ole. Elu pani paika nii, et  vajadus nende järele kadus.
K: Kuidas on läinud Märjamaa sõprusvaldadel? Näiteks Soomes Vihanti vallal?
V: Tundub, et neil läheb hästi. Ka Vihanti on samasugune äärmiselt hõreasustatud paikkond üksikute keskustega nagu Märjamaa. Vihanti vald on ühinenud Raahe linnaga.

Volikogu esimees Urmas Kristal kasutas juhust, et koosolekut oli kuulama tulnud Rapla piirkonna ühinemiskoordinaator Silvi Ojamuru ning küsis Rapla kandi ühinemisläbirääkimiste seisu kohta.
S. Ojamuru kõneles, et Raplaga ühise laua taha on rääkima jäänud Raikküla ja Kaiu vald. Käru on ühinemas  Türi vallaga ning Rapla maakonnast lahkumas. Juuru ühines nende valdadega, kes kaebasid haldusreformi seaduse Riigikohtusse, Järvakandi rahvast osa sooviks ühineda Kehtnaga ning teine osa Raplaga, Kohila ei pea kellegagi läbirääkimisi ja neil pole selleks sundi, sest täidavad 5000 elaniku kriteeriumi.
S. Ojamuru rõhutas, et praegu peetakse ühinemisläbirääkimisi vabatahtlikuks ühinemiseks ning rääkida kellegi küüditamisest, nagu saalist kostus, pole õige. Kui tegemist oleks sundliitmisega, siis võiks ehk selliseid sõnu kasutada. Nüüd aga mitte, sest kedagi ei liideta kellegagi – ühinevad võrdsed partnerid ja kui seda tehakse, siis vabatahtlikult.
K: Räägiti, et see haldusreform ei pruugi viimaseks jääda ja tulevikus tehakse veelgi suuremaid omavalitsusi. Miks ei võiks jätta vahepealset etappi vahele ja kohe teha maakonnasuurune vald?
V: Rapla vald tegi sellise ettepaneku, kuid teised vallad lükkasid ettepaneku tagasi.

Sellega on haldusreformiteemaliste rahvakoosolekute sari lõppenud.  
Ootame Märjamaa valla inimeste aktiivset osalemist  18.-20. novembril toimuval rahvaküsitlusel.

Ajalukku vaadates ja võttes ette 1. märtsi 2002.aasta Märjamaa valla rahvaküsitluskomisjoni protokolli selgub, et tookord osales küsitlusnimekirjadesse kantud 2476 inimesest küsitlusel vaid 110 inimest, kellest 37 vastas ühinemisele „jah" ja 73 „ei". (Tegemist on ühinemiseelse Märjamaa valla nimekirjaga, Loodna vald ja alev korraldasid oma küsitluse.) Loodame, et seekord on oma arvamuse avaldajaid oluliselt rohkem!

Rahvakoosolekute sarja kolmas kohtumine toimus 11. oktoobri õhtul Sipa mõisas.  Kokkusaamine ei üllatanud kuulajate rohkusega ka seekord – kuulajaid on kõikjal olnud hõredalt.  Vallavanem Villu Karu arvas, et ju ei ole teema rahva seas populaarne.
Lisaks vallavanemale olid võimuesindajatest kohal volikogu esimees Urmas Kristal, abivallavanem Triin Matsalu, rahandusosakonna juhataja Lea Laurits ning vallasekretär Maigi Linna. Ülestähendusi tegi volikogus sekretär Janika Liländer.

V. Karu selgitas kuulajatele, miks Märjamaa vald ühinemisprotsessi algatas  ja selle eestvedajaks piirkonnas asus. Kokkuvõtlikult  - eesmärgiks on olla senisest haldussuutlikum,  pakkuda paremaid teenuseid, suurendada majanduslikku ja finantsvõimekust.  Üheks oluliseks hoovaks selle saavutamisel on inimeste arvu suurendamine.  Märjamaa vallas elas 1. oktoobri 2016 seisuga 6578 inimest. Seda on ca 1300 inimese võrra vähem kui  2003. aasta algul. Kui Loodna valla territooriumil elas 2002. aastal Märjamaa valla ja aleviga ühinedes ca 1100 inimest, siis tänaseks on samas piirkonnas ca 900 inimest.  Uue ühinemise tulemusena (kui Märjamaa vallaga ühinevad Vigala ja Kullamaa vald) suureneks  valla rahvastik ca  2300 inimese võrra.  V. Karu märkis, et see ei ole mitte sugugi väike number. Nii nagu ei ole väike raha vabatahtliku ühinemise puhul makstav ühinemispreemia.

Vallavanema ettekandele järgnes küsimuste-vastuste voor ning arutelu.
Avaldati arvamust, et ega ühinemisega ei tule juurde vaid elanikke, suureneb ka valla territoorium ning pole sugugi kindel, et asustustihedus sellega kasvab. Pigem vastupidi. (See arvamus osutubki tõeks – kui praegu on Märjamaa valla asustustihedus 7,54 in/km², siis kolme valla ühinemisel on sama näitaja 6,54 in/km².  Oluliselt parem pole pilt ka ainult Märjamaa ja Vigala ühinemisel – rahvastiku  tiheduseks kujuneks 6,85 in/km².)

Viidati ka 2002.a ühinemiskokkuleppele, mis küsija arvates on mõnedes punktides senini täitmata. Vallavanem nõustus, et tõepoolest ei ole mitte kõik punktid vasemast ühinemislepingust täidetud.  Ju see on olnud seniste võimulolijate tahtmine ning küsitav on, kuivõrd vajalik, otstarbekas oleks olnudki kõikide punktide täitmine, nt kool-kodu rajamine.

Küsiti rahvakoosoleku eesmärgi kohta.  Vastus – koosolekutel selgitatakse ühinemise tagamaid ja eesmärke ning ehk on sellest  abi rahvaküsitlusel otsuse tegemisel.

Sooviti teada, miks Märjamaa valla tavaline külainimene peaks rahvaküsitlusel vastama ühinemisele jaatavalt. Vastus – valda on inimesi juurde vaja. Inimesed määravad ära, kas Märjamaa vald jääb ka edaspidi suureks vallaks või saab meist väikevald (vabariigi mastaabis teiste omavalitsustega võrreldes).  Käegakatsutavat mõju tavainimesele pole, vähemalt mitte kohe. Võimalik, et tuleb juurde mõni toetus, pannakse käima bussiliin vms, kuid midagi konkreetset praegu lubada ei saa.

Kaare Tammaru soovis teada, millest tema võiks aru saada, et vallavalitsuse suutlikkus kasvab. Senine vald pole suutnud näiteks lahendada Sipa n n kolemajade küsimust. Kas tulevane vald suudab seda?
Vallaametnikud tunnistasid probleeme kolemajadega ning see probleem ei ole vaid Sipas. Vald on jõudu mööda toimetanud, võimalik, et seda ei ole peetud ka kõige prioriteetsemaks valdkonnaks. Samas on  ees seaduse raamid, millest omavalitsus üle astuda ei saa. Kolehoonete puhul on esmane vastutus ikkagi hoonete omanikel.

Silvi Resik Teenuse külast sõnas, et ühinemine Vigalaga on Teenuse rahva jaoks loogiline samm, sest ajaloolised sidemed on tihedad, Teenuselt Vana-Vigalasse on vaid 5 km ning igapäevane lävimine toimib praegugi. Omavahel on naljatatud, et Kullamaaga ühinemisel ei oleks Teenuse piirkond enam ääremaa.
S. Resik soovis teada, mis muutub ühinemistoetuse arvelt tehtavates investeeringutes kui Kullamaa vald ühinemisest loobub. V. Karu vastas, et eks siis tuleb leppida sellega, et raha on vähem ning mõni kavandatud asi realiseerub hiljem.

Edith Alasi Maidla külast tegi ettepaneku rahvaküsitlusel küsida inimestelt ka uue valla maakondliku kuuluvuse kohta – kui on üle maakonna piiride ühinemine, kas siis ei võiks uus vald kuuluda Läänemaa koosseisu? Oleme ju ikkagi endine Läänemaa.
V. Karu märkis, et maakondliku kuuluvuse küsimuse on ühinemislaua taga tõstatanud ka Kullamaa esindajad ning ega mingit ratsionaalset põhjendust ühe või teise maakonna eelistamise kohta polegi. Eriti riigireformi valguses, mille käigus kaotataks senised maavalitsused.  Põhjendused on pigem emotsionaalsed ja identiteedist lähtuvad.
Ettepaneku tegija arvas, et Kullamaa inimestele oleks uue valla Läänemaaga sidumine kindlasti positiivseks impulsiks eelistamaks ühinemissuunana Märjamaad.
V. Karu tähendas, et maakondliku kuuluvuse otsustamine on Vabariigi Valitsuse teha ning üldiselt on ikka nii, et kui suurem ühineb väiksemaga, siis maakondlikult jäädakse sinna, kus suur. Ka selle küsitluse tulemused ei oleks, nagu ühinemise kohta arvamuse avaldaminegi, otsustajatele siduvad.

Kokkusaamise lõpetuseks kõneles Triin Matsalu kaasavast eelarvest ning tuletades meelde, et ettepanekud on oodatud hiljemalt 31. oktoobriks.

Ühinemislepingusse ja selle lisadesse saavad kõik soovijad ettepanekuid teha kuni 24. oktoobrini. Rahvaküsitlus viiakse läbi vahemikul 18.-20. november. Järgmine ühinemisteemaline rahvakoosolek on 13. oktoobril Märjamaa raamatukogus.

Teine ühinemisteemaline rahvakoosolek peeti 6. oktoobri õhtul Varbola rahvamajas. Kuulamas oli 13 inimest. Peamiselt kõneles vallavanem Villu Karu, täiendasid abivallavanem Triin Matsalu ja rahandusosakonna juhataja Lea Laurits. Enam kui kaks tundi möödus lennates.

Avasõnades ütles Villu Karu, et kohtumised rahvaga on üks osa haldusreformist. Ta avas tausta, miks riik on haldusreformi algatanud – ühinemisele pole leitud alternatiivi, et omavalitsuste võimekust tõsta. Alates 1996. aastast on ühinenud 40 valda, ühtki lagunemist pole olnud.

2002. aastal ühinesid Märjamaa, Kohila ja Rapla oma ümbruse valdadega. Paar aastat pärast seda tehtud küsitlus Märjamaa vallas tõi välja, et rahva arvates ühinemisest midagi halvemaks ei läinud. Negatiivsed arvamused tulid rohkem ametnike seast. Karu sõnul puudutab ka praegune reform ennekõike neid: kõik juhid ja ametnikud ei jätka, osa ametnikke peab ümber õppima või saab töökoormust ja ülesandeid juurde. Kodaniku jaoks peaks paranema teenuste kvaliteet, sest kui eelarve maht kasvab, saab suurendada investeeringuid, pakkuda rohkem sotsiaalteenuseid jm.

Üldine protsess Eestis on, et elanike arv maal väheneb. Märjamaa vallas on alates 2003. aastast umbes 1000 inimest vähem (1.10.2016 seisuga on valda registreeritud 6578 elanikku). Praegu on Märjamaa vallal käsil läbirääkimised Vigala ja Kullamaaga, kuid Kullamaa pole veel oma valikut teinud. Haldusreformi läbirääkimisi iseloomustab koondumine keskuste ümber, Märjamaa on Vigala ja Kullamaa jaoks keskus.

Karu ütles, et Märjamaa vald ületab praegu nõutava 5000 elaniku piiri ja saab endaga hakkama, kuid tuleb kaugemale ette vaadata. Ühinemise üks eesmärk on saada valda elanikke juurde, sest meie ümber on tekkimas suure elanike arvuga vallad (Raplas 11 000, Sauel 21 000). Kui ühineb kolm valda, on tulevases hõreasustusega omavalitsuses 8900 elanikku, kahe valla liitumise korral 7800. Karu kinnitas, et vabatahtlik ühinemine on igal juhul parem kui sundliitmine, sest siis saavad pooled selleks ette valmistuda, lisaks kaasneb ühinemispreemia. Kolme valla peale tuleks riigilt ühinemistoetust 1,2 miljonit eurot, millest 1 miljon on otsustatud kasutada investeeringuteks.

Esineja toonitas, et ühinemisleping on raamleping, mis määratleb, kuidas elu ühinemisjärgsel valimisperioodil edasi läheb. Dokumendi projekt on väljas valla kodulehel.

Nimevaidlusi pole läbirääkimistel olnud, see oleks Märjamaa. Ollakse nõus, et alevi keskele tuleb uus vallamaja (veel pole otsustatud, kas rekonstrueerida senine hoone või ehitada uus). Lepiti kokku, et nelja aasta jooksul ei hakata koole sulgema, kuid samas töötada välja edasine kava, sest laste arv väheneb. Pooled toetavad tervisekeskuse ehitamist Märjamaale. Kullamaa ja Vigala vald soovivad jätkata osavaldadega. Karu kordas, et kuigi Märjamaa seda vajalikuks ei pea, ei tasu sellesse ka takerduda. Kõigis ühinemispiirkondades plaanitakse teenuskeskusi, et kohapeal tegevust korraldada.

Küsimuste voorus uuriti, kas pole plaanis haarata valda Raikküla valla külasid. Karu vastas, et teema pole päris lukus, kuid Kõrvetaguse ja Riidaku elanikud peaksid tegema oma ettepaneku, et asi liikuma hakkaks.

Kas juurde tulev raha kaalub üles lisanduvad kohustused? – Vallad peavad ka praegu üleval oma koole ja hooldavad teid. Haridus toimib suuresti riigi rahaga, aga vallad maksavad sellele peale. Koolid annavad maal töökohti, hariduses ei saa kõike vaid kuluefektiivsusele taandada.

Kas ei või juhtuda, et nelja aasta pärast külades tegevusvõimalusi pole ja kõik koondub Märjamaale? – Volikogu otsustab, missuguseid teenuseid kohapeal osutatakse.

Kas on tehtud arvutusi ühinemise tuludest-kuludest, praegu on raske rahvahääletusel otsustada? –   Enne hääletamist toome välja selle info.

Hargnevate teemadena jõuti käsitleda ka Varbola linnuse teemapargi ideed ja ühistranspordi probleeme. Triin Matsalu tutvustas kaasava eelarve menetlust ja kutsus üles ideid pakkuma.

Esimene ühinemisteemaline rahvakoosolek peeti Valgus. Järgmisel nädalal on need Sipas ja Märjamaal.

Reet Saar

Esimene ühinemisteemaline rahvakoosolek oli 3. oktoobril Valgus.  Sissejuhatavad sõnad ütles volikogu esimees Urmas Kristal. Haldusreformist, Märjamaa, Kullamaa ja Vigala ühinemisläbirääkimiste senisest käigust ning ühinemislepingu projektist kõneles vallavanem Villu Karu. N. ö tagalat olid kindlustamas Märjamaa valla ühinemise juhtkomisjoni liikmed Triin Matsalu ja Lea Laurits ning vallasekretär Maigi Linna.  
Ennetades küsimust, et mida saab ühinemisest  Märjamaa valla inimene,  möönis vallavanem, et ega kellegi jaoks otseselt midagi ei muutugi, kui ta just ei ole tööl vallavalitsuses.  Muutused toimuvad pigem valla juhtidele ja teenistujatele.  V. Karu märkis, et mõju tavainimese jaoks võib ilmneda aastate pärast ja kaudsemalt.  Arvestades demograafilist situatsiooni, Eesti rahvastiku vähenemist, seda, et kohalike omavalitsuste rahastamine on inimestepõhine, siis „praegu käib sõda inimeste pärast". Ühinemiste eesmärgiks on saada omavalitsusse võimalikult rohkem inimesi, sest mida rohkem inimesi, seda rohkem ressurssi – nii rahalist- kui inimressurssi.
Hilisemas vestlusringis tõdes kuulaja, et tõepoolest, neile jääb Märjamaa ka pärast ühinemist  ikka 25 km kaugusele.
Kõneldi osavaldadest, ühistranspordist ja teedest. 
Anti teada, et 18.-20. novembrini  viiakse läbi rahvaküsitlus, kus iga 16-aastane ja vanem valla elanik saab ühinemise kohta „ei" või „jah" vastusega oma seisukohta avaldada.  Vallavanem kutsus rahvast küsitlusel aktiivselt osalema. Märgiti, et kuigi rahvaküsitluse tulemused ei ole volikogu liikmetele otsuse tegemisel siduvad, siis küllap on neid, kes oma otsuse langetavad just rahva arvamuse põhjal .

Kohtumise lõpul kõneles Triin Matsalu kaasavast eelarvest. Kaasav eelarve -  see on võimalus elanikel, kogukondadel kaasa rääkida valla investeeringute tegemisel.  Igaüks saab 1.-31. oktoobrini teha ettepanekuid, millesse järgmisel aastal valla eelarvest investeerida 20 000 eurot.  Rahvahääletusel enim hääli saanud idee viiakse vallavalitsuse poolt ka ellu. Tõdeti, et igal ettepanekul iseenesest on juba väärtus – hea ettepanek võib realiseeruda ehk ka muudest vahenditest. Inimesi  julgustati osalema kaasava eelarve protsessis.

Järgmine rahvakoosolek on 6. oktoobril kell 18 Varbola rahvamajas. Oled oodatud! 

(Foto autor: Tiina Azojan)