Kümme käsku on üksnes seetõttu nii lakoonilised, selged ja arusaavad, et nad on kirjutatud nõuandjate ja ekspertide abita.
Charles de Gaulle (1890 – 1970; Prantsuse sõjaväelane ja poliitik.)

MÄRJAMAA VALLAVOLIKOGU  järgmine korraline istung on TEISIPÄEVAL,  27. augutil 2024.

Volikogu sai enne suvepuhkusele minekut kokku Märjamaa rahvamajas ning ca 1,5 tunniga arutati läbi kümme päevakorrapunkti. Osales 17 volikogu liiget.

Esmalt  jagas vallavalitsuse tegemiste ning eelseisvate ettevõtmiste kohta infot vallavanem Triin Matsalu.

Valla lasteaedades käivate laste vanematele oli oluline järgmine punk - Märjamaa Vallavolikogu 16. märts 2021 määruse nr 114 "Vanemate omaosalus Märjamaa valla koolieelsetes lasteasutustes" muutmine. Otsustati, et alates 1. jaanuarist 2025 on kohatasu lasteaias käiva lapse eest ühes kuus senise 7% asemel 10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.  See tähendab, et kui 2024.a tuleb lapsevanemal maksta  1 lapse eest 57,40 eurot kuus, siis tulevast aastast vahemikus 84,10 kuni 94 eurot, sõltuvalt sellest, kuidas 2025. aastal realiseerub alampalga prognoos (prognoositakse, et see jääb vahemikku 841 - 940 eurot). Muudatuse poolt hääletas 15 saadikut, vastu olid Meelis Välis ja Merje Pajula.

Riigieelarvest on eraldatud omavalitsustele raha huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse toetamiseks. Märjamaa vallas makstakse sellest kolme liiki toetusi: teenuse pakkuja toetust, transporditoetust ja õppuri toetust. Neist kaks viimast on suunatud otse lapsevanematele. Õppuri toetuse taotlemine on aasta-aastalt suurenenud. Kui 2022.aastal esitati 11 taotlust ning toetusteks maksti 4250 eurot, siis 2023.aastal oli taotlusi juba 21 ning õppuritoetusteks läks 7000 eurot. Tänavuseks aastaks kinnitati huvihariduse ja huvitegevuse kavas õppuri toetusteks 9500 eurot ning kõik see on vähem kui poole aastaga oma sihtotstarbe leidnud. Samas on mitu taotlust juba otsuse ootel. Vallavalitsuse ettepanekul otsustas volikogu muuta 21. novembri 2023 määrusega nr 56 kinnitatud  „Märjamaa valla 2024. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava"  tõstes teenuse pakkuja toetuseks mõeldud reservist 2000 eurot õppuri toetusteks ja 1000 eurot lisati transpordifondi, sest eelmisel aastal jäi ka seal raha väheks.

Kinnitati Märjamaa valla 2023.a majandusaasta aruanne.

Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku viia läbi riigihange kahe uue sõiduki ostmiseks. Vallavalitsusele on kavas soetada 5 istekohaga mahtuniversaaltüüpi väikeauto ja Märjamaa Gümnaasiumile 9-kohaline väikebuss. Vallavalitsuse uus auto peaks täitma tühimikku, mis tekkis peale nelja elektrilise sõiduki ja ühe tavakütusel töötava sõiduki võõrandamist. Märjamaa Gümnaasiumi  väikebussi ressurss on lihtsalt lõpukorral - kasutusel olev buss on aastast 2006 ja tema läbisõit on ligi 300 000 km.

Erakorraliselt oli muutmisel Märjamaa valla investeeringute kava aastateks 2023-2027. Lühidalt öeldes – 2024. aastast tõsteti järgnevatele aastatele edasi investeeringuid, mis sel aastal erinevatel põhjustel ei realiseeru. Ühel puhul loobuti üldse investeeringu tegemisest ning kavasse lisandus 3 uut objekti. Vangerduste tulemusel vähenes 2024.a laenuvajadus 646 541 euro võrra. Siingi oli üks vastuhääl – sellisel viisil muudatusi ei toetanud Andres Jõessar.

Ettevalmistatud eelnõust erineva sõnastuse sai Mustu III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta arvamuse andmise otsus. Uuringuala asub Pajaka külas Vardi metskond 2 katastriüksusel (katastritunnus 50201:001:028). Istungipäeva pealelõunal laekus vallamajja kaks pöördumist (üks MTÜ-lt Spordiklubi Orhivar ja teine SA-lt Eesti Terviserajad), kus mõlemas palutakse uuringuluba mitte väljastada, sest sealsamas asub Alema terviserajada, mis on aktiivses kasutuses.
Volikogu leidis, et parim, mis antud olukorras võimalik teha, on nõustuda Mustu III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmisega AS-ile Tariston tingimusel, et geoloogilise uuringu läbiviimisel ei tohi kahjustada Alema tervise- ja suusaradasid ning kui uuringute käigus radasid kahjustustakse, tuleb uuringuloa saajal kahjustused likvideerida. Lepiti kokku, et vallavalitsus saadab Keskkonnametile koos volikogu otsusega kaaskirja, milles pööratakse tähelepanu sellele, et kui tulevikus peaks asi minema kaevandamisloa taotlemiseni, siis terviseradasid puudutav ala tuleb sealt välja jätta. Taolise ümbersõnastatud otsuse poolt hääletas 13 saadikut, vastu 3 (A. Jõessar, R. Laaser ja A. Lumi) ning P. Karus-Kivastik jäi erapooletuks.

Istungi lõppu, enne infot, oli jäänud kaks vallavara võõrandamise punkti. Esmalt otsustati üksmeelselt panna enampakkumisele Märjamaa alevis asuv Raua põik 2 kinnistu (katastri tunnus 50301:001:0630; pindala 2111 m²; 100% üldkasutatav maa). Alghinnaks määrati 10 000 eurot.
Seejärel oli taas laual Vaimõisa külas asuva Hiie kinnistu ½ mõttelist osa (katastri tunnus 50401:001:095; pindala 8,07 ha) müük. Kuna korduvad oksjonid pole tulemust andnud, siis tehti otsus, et Hiie kinnistu ½ mõttelist osa müüakse otsustuskorras isikule, kes tegi viimati toimunud oksjonil parima pakkumise, s.o 50 100 eurot (alghinnaks oli 51 000 eurot). Siin oli taolise otsuse vastu Aare Müil. (Kõrvalmärkuseks sekretäri tähelepanekuna - täna oli tavapärasest enam erapooletuks jääjaid ja vastuhääle andjaid.)

Infopunktis tulid jutuks investeeringud ja valla teed.

Järgmine korraline istung on 27. augustil. Täname, et olid meiega! Kohtumisteni!

Volikogu toomekuu istung algas traditsiooniliselt vallavanema ülevaatega olukorrast vallas. Kajastust leidsid nii arvandmed kui see, mis tehtud ja tegemisel.

Tähelepanu Oru 2 majast huvitatud! Volikogu otsustas enampakkumise korras koormata hoonestusõigusega 50 aastaks kinnistu registriosa nr 406637 (katastritunnus 50501:005:0004, aadress Oru tänav 2, Märjamaa alev) koos sellel asuvate  kinnisasja lahutamatute osadega. Hoonestusõiguse tasu alghinnaks määrati 6000 eurot aastas.

Kes on juba liitunud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemidega või kellel on selline võimalus olemas, siis järgnev on just teile – volikogu kehtestas uue Märjamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Märjamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja.

Volikogu otsustas 13 poolthäälega (6 erapooletut) anda MTÜ-le Kivi-Vigala Kant tasuta kasutusse kaks kinnistut Kivi-Vigala külas – Kooli 2 ja Kooli 6. Esimesel neist asub külamaja koos keskväljakuga ning teine on Kivi-Vigala põhikooli kinnistu, millest läheb MTÜ kasutusse kõik peale  katlamaja, koolimaja I korruse suurköögi ning koolimaja II ja III korruse. MTÜ soovib projektidega taotleda raha, et korda teha olemasolev skatepark, uuendada mänguväljakut, koolimajas rekonstrueerida pallisaal multifunktsionaalseks kogukonna saaliks, kus on võimalik kvaliteetselt korraldada ka suuremaid kultuuriüritusi jne, jne. Volikogus oli MTÜ plaanidest kõnelemas juhatuse liige Annika Plamus.

OÜ Laaseri Puit taotleb Keskkonnaametilt  maavara kaevandamise keskkonnaluba Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisele, et mäeeraldiselt kaevandada madalamargilist ehituslubjakivi. Volikogu andis selleks ka oma nõusoleku. Tingimuseks vaid see, et enne Vaimõisa - Ohukotsu tee kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb ettevõtjal taotleda vallavalitsuselt liikluskeelualane luba.

Haridusteemadest oli seekord päevakorras õpilaste koolitoidu kulude katmise küsimused. Võeti vastu määrus „Toitlustamiskulude katmise ja koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord Märjamaa valla munitsipaalkoolides".  Kui seni oli lapsevanema vaates koolitoit 100% tasuta, siis uus kord annab võimaluse küsida vajadusel raha ka lapsevanematelt.  Vajadus tähendab eelkõige seda kui  vallal endal pole enam võimekust kõiki kulusid  katta.

Märjamaa Vallavalitsus soovib korraldada riigihanke valla omandis oleva tänavavalgustuse kasutusrendile andmiseks ja renoveerimiseks. Hanke võtjale antakse valla tänavavalgustuse taristu 10 aastaks hallata.  Haldamine sisaldab elektri ja võrguteenuste eest tasumist, valgustite vahetust, valgustite juhtimist ja juhtimissüsteemi renoveerimist, kaugjuhtimissüsteemi väljaarendamist, riketele reageerimist ja rikete kõrvaldamist. Lisatöödena vajadusel valgustuspunktide rajamist. Üle antakse lepingu kehtimise ajaks ka elektrienergia ostu ja võrgulepingud. Volikogu andis valitsusele loa korraldada riigihange „Märjamaa valla tänavavalgustuse  renoveerimine ja kasutusrendile andmine 2024-2034".

Juba pikemat aega on müügis Vaimõisa külas asuva Hiie kinnistu ½ mõttelist osa. Volikogu otsustas veelkord enampakkumise alghinda vähendada - Hiie kinnistu (registriosa nr 5803850; katastri tunnus 50401:001:0954; pindala 8,07 ha; 100% maatulundusmaa) ½ mõttelist osa on võimalik nüüd endale soetada 51 000 euro eest.

Kuigi Vigala Osavallavalitsus kui ametiasutus on likvideeritud, on Märjamaa vallas jätkuvalt Vigala osavald ning selle esindusorganiks on osavallakogu. Volikogu kinnitas Vigala osavallakogu uueks liikmeks Jaan Kuusiku. Lisaks temale kuuluvad osavallakogusse Anneli Ülemaante, Enn Roosi, Margit Liira, Ülle Rämo, Marge Plamus ja Meelis Välis.  

Millest kõneldi infopunktis? Eks ikka teede hooldusest ja ei muust.  

Istungil osales 19 volikogu liiget. Päevakorra läbimiseks läks ca 2 tundi. Järgmine korraline istung on 18. juunil 2024. Kohtumisteni!

Kes põleb heleda leegina, 
ei kustu iial e i  k e e g i n a. (V. Osila)

Volikogu 23. aprilli istung algas leinaseisakuga mälestamaks Priit Kärsnat, kes ilmselgelt liiga vara meie seast igaviku teele lahkus.  Langetame leinas pea ja hoiame meeles kõik hea, mis ta siinilmas toimetades teha jõudis.

Elu aga läheb oma rada edasi ja nii ka volikogus. Kuulati vallavanem Triin Matsalu infot, kes kõneles eelarve täitmisest, rahvaarvust, hangetest ning ehitustest, olnust ja eesootavast.  Muuhulgas mainis vallavanem, et kui tulude laekumine ei parane, on "õhus" negatiivse lisaeelarve võimalus. Positiivse uudisena saab esile tuua, et vallavalitsuses asus ametisse planeeringute spetsialist Gerli Kangur.

Volikogu otsustas sihtfinantseerida  EELK Märjamaa Maarja Kogudust – kogudusele antakse 25 459  eurot Märjamaa kiriku katuse renoveerimiseks ja piksekaitsesüsteemi paigaldamiseks. Enne otsuse tegemist kuulati ära koguduse õpetaja Illimar Toometi selgitused.

Arutusel oli Orgita IV dolokivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Volikogu nõustus, et osaühing Orgita Dolomiiditooted avab Orgita mäeeraldises uue kaevanduse. Vallavalitsus kohtus eelnevalt ettevõtte esindajaga ning on veendunud, et võimalikud häiringud (müra, tolm) lähimajapidamistele minimeeritakse. Meetmed kajastuvad ka otsuses.

Seoses Sõtke külas asuva Tammi tee rekonstrueerimise projektiga, mille käigus rajatakse muuhulgas kergliiklustee Tammi tee äärde, on tarvis omandada eraomandisse kuuluva kinnisasja osa. Vallavalitsus saavutas eraomandisse kuuluva Ärma kinnistu omanikuga kokkuleppe, et maksab maa eest 4 eurot/m². Kergtee tarbeks ostetava maatüki suurus on ca 2490 m², mis teeb kokku 9960 eurot. Lisanduvad maamõõdu ja tehingu kulud. Volikogu nõustus valitsuse ettepanekuga.

Ülevaate valla arengukava täitmisest 2023. aastal esitas arendusspetsialist Kirsti Mau.

Taaskord tähelepanu kõik need, kes soovivad Märjamaa vallas kinnisvara osta!
Volikogu otsustas veelkord panna enampakkumisele Vaimõisa külas asuva Hiie kinnistu ½ mõttelist osa (50401:001:0954; pindala 8,07 ha) määrates enampakkumise alghinnaks 58 000 eurot.  (See oli punkt, mis istungi algul üksmeelselt päevakorda lisati. Sisuliselt oli tegemist varasema alghinna vähendamisega.). Müüki tulevad ka Orgita külas asuv Katla kinnistu (50201:001:0382; pindala 3586 m²; 100% tootmismaa) alghinnaga 10 000 eurot, Kausi külas asuv Pae kinnistu (88401:004:0235; pindala 2098 m²; 100% tootmismaa) alghinnaga 2 000 eurot ja Päädeva külas asuv Viinaköögi kinnistu (50301:001:0536; pindala 8572 m²; 100% üldkasutatav maa) alghinnaga 20 000 eurot.

Märjamaa Vallavalitsus on kuulutanud välja Märjamaa valla 2024. aasta eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetuste taotlemise II vooru. Vormikohased taotlused tuleks esitada hiljemalt 1. juuniks 2024. Vastavalt mittetulundusliku tegevuse toetamise korrale vaatab projektitoetuse taotlusi läbi ning teeb ettepanekuid toetuse määramiseks volikogu moodustatud komisjon. Volikogu tegi vallavalitsuse spordikomisjoni ettepanekul muudatuse komisjoni koosseisus - Mati Püü asemel nimetati spordikomisjoni esindajaks MTÜ projektitaotluste hindamiskomisjoni Mart Tilk.

Infopunktis kõneldi maikuu istungist, mis esialgete plaanide kohaselt pidi toimuma Hobulaiul, kuid arvestades, et päevakorda on tulemas Oru 2 kinnistut puudutav eelnõu ning seda, millist avalikku huvi seal asuva hoone saatuse vastu tuntakse, tehti otsus, et istung peetakse 21. mail algusega kell 13 Märjamaal. Oma meretagust valdust läheb volikogu vaatama pärast istungit.

Istungil osales 17 volikogu liiget ning päevakorra 11 punkti räägiti läbi veidi enam kui 1,5 tunniga. Täname Sipa-Laukna lasteaia peret volikogu võõrustamise eest Laukna majas!

Märtsikuu istungi esimene punkt oli tavapärasest pidulikum – volikogu esimees andis Avaste külavanemale Kaisa Mokrousile koos lillekimbuga üle ametiraha, külavanema märgi ning -tunnistuse. Uue külavanema ametiaeg algas juba veebruaris, kui volikogu ta ametisse kinnitas, ning kestab kuni 2027. aasta veebruari keskpaigani.

Vallavanema infopunktis rääkis Triin Matsalu, lisaks igakuistele juttudele eelarvest, rahvaarvust ning töös olevatest ehitustest jms, haridusleppe läbirääkimiste seisust ning sellest, mida kohalike omavalitsuste juhtidele kõneldi Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu kriisikoolitusel.

Volikogu otsust nõudvaid punkte oli päevakorras viis.

Esmalt võeti vastu otsus, et tagatakse 651 tuhane euro suurune omaosalus projektile „Märjamaa muusika- ja kunstikooli teenuste parendamine". Toetustaotlus esitatakse meetmesse „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused".
Seejärel kinnitati, et suudetakse katta ka 130 tuhande euro suurune omaosalus projektis „Märjamaa alevis Uue tänava kergliiklustee rajamine". Uue tänava kergliiklustee ehitamise toetuseks esitatakse taotlus meetmesse „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse".

OÜ Marina Minerals taotleb Keskkonnaametilt luba asuda kaevandama täite- ja ehitusliiva Kunsu külas eraomandis asuval Mäe kinnistul. Volikogu nõustus Kunsu liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega, kuid seda teatud tingimustel, mida kaevandaja peab oma tegevust korraldades järgima. Tingimusi on kokku kuus ja need puudutavad teede kasutamist, s.h tolmutõrjet, müra ning lähimajapidamiste salvkaevude veetaseme mõõtmist.

Võeti vastu Märjamaa valla 2024. aasta eelarve I lisaeelarve kogumahus 994 536 eurot. Ühtlasi anti luba kasutada põhikooli õpetajate tööjõukuludeks ettenähtud vahenditest 39 031 eurot Märjamaa gümnaasiumi gümnaasiumiastme õpetajate töö tasustamiseks. Põhjus - ühelt poolt jääb raha üle ja teiselt poolt puudu. Lisaks tehti n ö vigade parandus - eelarve kinnitamisel vähendati sihtotstarbelisi toetusi tegevuskuludeks mittetulundusühingutele Märjamaa Saun ja Russalu Külade Ühendus. Lisaeelarvega anti saunale juurde 8000 eurot ja külade ühendusele 765 eurot.

Seoses Meida Oidrami tagasiastumisega Mäliste, Aravere ja Velisemõisa külade külavanema kohalt lõpetati tema volitused külavanemana. M. Oidram oli volikogu otsusega kinnitatud külavanemaks 2007. aastal.

Informatsioonipunktis räägiti lähiaja sündmustest, kodanike kirjadele ja telefonikõnedele vastamisest, lemmikloomade pidamisest, asutuste alaeelarvete planeerimisest, valla haljasalade hoolduse korraldamisest.

Istung oli Märjamaa raamatukogus ning sellel osales volikogu liikmetest 19. Ajaliselt kulus päevakorra läbimiseks ca 2,5 tundi. Täname Märjamaa valla raamatukogu vastuvõtmise eest!

Taaskohtumiseni aprilli 23. päeval, s.o nädal tavapärasest hiljem.

Volikogu 20. veebruari istung oli Märjamaa gümnaasiumis. Istungi eel näitas kooli direktor Eero Kalberg oma valdusi. Peamiseks jututeemaks oli, kuidas võimalikult otstarbekalt luua majas tingimused Märjamaa muusika- ja kunstikoolile ning seda nii, et kõigil oleks hea.  

Istungi alustuseks, nagu ikka, kuulati vallavanema infot, kus veidi pikemalt peatuti haridusleppe läbirääkimistel.

Volikogu võttis vastu Märjamaa valla jäätmekava aastateks 2024-2029. Jäätmekava käsitleb valla jäätmehoolduse arendamist. Jäätmeseaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks läbi korraldatud jäätmeveo tingimuste täita olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve, s.o alates 2025. aasta 1. jaanuarist peab KOV tagama, et tekkivatest olmejäätmetest võetakse ringlusse 55%, alates 2030. aasta 1. jaanuarist vähemalt 60% ning alates 2035. aasta 1. jaanuarist juba vähemalt 65% olmejäätmete kogumassist kalendriaastas. Nende eesmärkide saavutamiseks peab KOV korraldama jäätmete liigiti kogumist piisavalt mugavalt ja tulemuslikult ning korraldama ka kogutud jäätmete edasise käitluse.

Kaks eeskirja said „uue kuue" - Märjamaa vallavara eeskiri ja Märjamaa valla hankekord (, mis varasemalt kandis Riigihangete korraldamise korra nime).

Volikogu otsustas müüa avalikul enampakkumisel Orgita külas asuva Sae kinnistu (katastri tunnus 50201:001:0263; pindala 3772 m²; 100% tootmismaa). Enampakkumisel on alghinnaks 10 000 eurot.

Üks kinnistu otsustati vallale osta, s.o  Sooniste-Leevre tee L4 kinnistu (kinnistu registriosa nr 15145650, katastritunnus 42701:001:0196, sihtotstarbe transpordimaa, pindala 2135 m²), mis on  osa Sooniste-Leevre teest (tee nr 5040201). Tee on läbiva liiklusega ja valla hooldada. Teelõigu omanikuks on praegu AS A&P Mets. Ostuhinnaks on lepitud kokku 750 eurot.

Avaste küla külavanemaks kinnitati Kaisa Mokrous.

Istungit lõpetavates informatsioonides seekord pikemat arutelu ühelgi teemal ei tekkinud.  Tehti mõned tähelepanekud ja esitati paar küsimust. Mainimist väärib ehk see, et märtsi viimasel nädalal on vallavanemal kavas kutsuda volikogu liikmed haridusteemalisele arutelule.

Kuna päevakod oli võrdlemisi lühike, siis 1,5 tunniga said kõik jutud räägitud. Istungil osales 19 volikogu liiget. Järgmine korraline istung on 19. märtsil.

Uue aasta esimene istung algas juba traditsiooniks saanud vallavanema ülevaatega valla elus kahe istungi vahelisel ajal toimunust ning eelseisvatest ettevõtmistest.

Järgnevalt käsitleti palgateemasid. Otsustati, et alates 1. jaanuarist on lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1622,70 eurot ja magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal 1803 eurot.  Samaväärselt tasustatakse ka Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli õpetajaid, s.o nendegi töötasu alammääraks on täistööajaga töötamise korral 1622,70 eurot ja magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega õpetajal 1803 eurot.

Päevakorrast võis lugeda, et valitakse sotsiaalkomisjoni esimeest ja aseesimees. Mingit intriigi ei maksa siit otsida. Valimised tulenesid sellest, et  volikogu liige ja sotsiaalkomisjoni aseesimees Rudolf Jeeser (EKRE) esitas avalduse volikogu liikme volituste peatamiseks alates 01.01.2024 kuni 30.06.2024. Kuna komisjoni esimeheks ja aseesimeheks saab olla vaid volikogu liige, tuli seadusest lähtudes valida uuesti nii komisjoni esimees kui aseesimees. Selgituseks seegi, et tegelikult valitakse esimeest, kuid valimistel teise häälte saagi saanust saab aseesimees. Salajase hääletuse tulemusena valiti sotsiaalkomisjoni esimeheks tagasi Kalle Teekivi, aseesimeheks sai Merje Pajula, kes on volikogus R. Jeeseri asendusliikmena.

Selleks, et komisjoni töö ei katkeks, kinnitati komisjoni esimehe ettepanekul ka sotsiaalkomisjoni koosseis. Komisjoni liikmeteks on Annika Levkoi, Ants Lipu, Eino Väljaots, Gaili Ilisson, Marika Hatto, Marge Viska, Merle Siimsalu ja Triin Põri.

Volikogu võttis vastu Märjamaa valla 2024. aasta eelarve kogumahus 19 666 282 eurot. Eelarve vastuvõtmise poolt hääletasid kõik istungil olnud 19 saadikut, mida ei olevat enam ammu ilma juhtunud.
Muudatusettepanekud, mis eelarve kahe lugemise vahelisel ajal esitati, lubas valitsus lahendada I lisaeelarvega (eeldatavasti märtsis) kui on selgunud 2023. aasta eeldatavad likviidsed vahendid ja tasandusfondi summa.

Keskkonnavaldkonnast oli arutamisel eelnõu „Arvamuse andmine Vanakubja liivakarjääri keskkonnaloa nr Rapm-044 muutmise taotluse kohta".  Otsustati nõustuda Vanakubja liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusega tingimusel, et  keskkonnaloa muutmise taotluses muudetakse kaevandatav ala piiri ja see viiakse 15 meetri kaugusele Käriselja-Sarna tee nr 5040123 teekatte servast ning taotleja, s.o Orgita Dolomiiditooted OÜ,  taastab olemasoleva kaevandamise nõlva 15 meetri ulatuses Käriselja-Sarna tee teekatte servast tee kaitsevööndis tagasitäitena laugeks.

Vallasekretäri ettepanekul muudeti Märjamaa Valla Valimiskomisjoni koosseisu – koosseisust arvati välja Fredy Bogomolv, asemele kinnitati Tiina Schleicher.

Seoses Raplamaa Omavalitsuste Liidu Täiskogu otsusega lõpetada Raplamaa Omavalitsuste Liidu asutatud Sihtasutuse Raplamaa Omavalitsuste Arengufond tegevus 31. detsembrist 2023 tunnistati kehtetuks Märjamaa vallavolikogu 29.11.2021 otsus nr 18 „Esindajate nimetamine Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi nõukogusse". Edaspidi toetatakse maakondlikke arendusprojekte ja ühisüritusi ROLi eelarvest, kus on eraldiseisva sihtkapitalina Arengufond ning taotlusi hindab ROL juhatuse moodustatud 8-liikmelise hindamiskomisjon. Märjamaa Vallavalitsus nimetas 17.01.2024 protokollilise otsusega Märjamaa valla poolt oma esindajateks hindamiskomisjoni Heli Lintsu ja Triin Põri.

Ja nüüd lõpuks istungi kõige parem osa. Vabariigi aastapäev on lähenemas ja sel puhul tuuakse esile neid, kes on märkimisväärselt panustanud oma aega, teadmisi jne selleks, et Märjamaa vald oleks nähtav, et meil oleks siin töökohti ning hea elukeskkond.
Volikogu otsustas anda Maarjaristi II klassi hõberist ja koos sellega preemia 500 eurot Sulev Mölderile  ja Heino Maistele.
Ettevõttele mõeldud teeneteplaadi saab aktsiaselts Adamlights.

Sulev Mölder on  hinnatud ettevõtja, kes on tähelepanuväärselt panustanud maaelu ja põllumajandustootmise arengusse Märjamaa vallas. Heino Maiste on elupõline spordimees, veteransportlane, jõutõstmise propageerija, järelkasvu innustaja ja treener.
AS Adamlights on globaalse haardega ettevõttele, mille põhitegevusalaks on professionaalseks kasutamiseks mõeldud talve- ja jõuludekoratsioonide disainimine, tootmine ja müük ning kelle tooted valmivad oma ala proffide käes Märjamaa vallas Orgital äsja renoveeritud tootmiskompleksis.
Õnnesoovid Märjamaa valla kõrge tunnustuse pälvinutele!

Istung lõpetati informatsioonidega. Kõneldi mürast Märjamaa alevi Jaama tänava katlamaja juures, lumetõrjest jm. Pikemalt sai sõna Märjamaa Gümnaasiumi direktor Eero Kalberg, kellelt uuriti kooli töökorralduse kohta nii tavaolukorras kui nüüd, streigi tingimustes. Kõneks tuli õpetajate palk ning võimalikud haridusreformid.

Istung kestis ca 2 tundi.  Olete taas oodatud volikogu istungit jälgima 20. veebruaril.

Aasta viimane volikogu istung oli Sillaotsa talumuuseumis. Volikogu liikmeid osales 16. Päevakord oli pühade eelhäälestuseks sobivalt lühike (8 punkti), kuid seda pikemad olid arutelud ning nii kaduski pea märkamatult enam kui 2 tundi.

Esmalt kuulati vallavanema ülevaadet viimase kuu jooksul toimunust ning eelseisvatest sündmustest.

Märjamaa valla tervise- ja heaoluprofiili ning tegevuskava 2024-2027 tutvustas Märjamaa valla Rahvamaja juhataja Kristina Oss, kes on ühtlasi Märjamaa valla tervisenõukogu liige ning juhtis profiili koostamise erinevaid etappe, tegevusi ja ajakava.
Märjamaa valla heaoluprofiilis on valdkondade ja teemade kaupa analüüsitud 77 erinevat heaolu aspekti. Profiili esimeses osas antakse ülevaade vallaelanike tervise- ja heaolunäitajatest ning seda mõjutavatest teguritest viies teemavaldkonnas. Profiili teises osas antakse koondhinnang olukorrale. Heaoluprofiil täidab hetkeolukorra analüüsi rolli ja oli sisendiks tegevuskava koostamisele, et parandada analüüsis ilmnenud kitsaskohti ja viia heaolu tagavaid avalikke teenuseid kõrgemale tasemele.
Volikogu kinnitas  valla tervise- ja heaoluprofiili ning tegevuskava aastateks 2024-2027.

Järgmisena sai volikogult heakskiidu Kasti-Orgita Lasteaia arengukava aastateks 2024-2026.

Taaskord tähelepanu need, kes sooviks osta Märjamaa valda väikese maatüki! Volikogu otsustas panna enampakkumisele Haimre külas asuva Põlispuu kinnistu (registriosa nr 21042850; katastri tunnus 50201:001:0254; pindala 4206 m²; 100% tootmismaa). Enampakkumisel on alghinnaks 1500 eurot.

Valitsus oli esitanud volikogule aasta viimasteks korrektuurideks Märjamaa valla 2023. aasta eelarve II lisaeelarve. II lisaeelarve vastuvõtmisega suurenes eelarve 390 310 euro võrra tehes eelarve kogumahuks 18 198 728 eurot.

Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla 2024. aasta eelarve. Volikogu andis muudatusettepanekute esitamiseks aega 5. jaanuarini 2024 (kaasa arvatud).

Vana-aasta sees jõuti ära teha ka üks vigade parandus - Märjamaa Vallavolikogu 21. novembri 2023 otsuses nr 147 „Hoonestusõiguse seadmine SW Energia OÜ kasuks" parandati ära hoonestatud kinnistu suurus ja katastritunnus.

Infopunktis tutvustas vallavanem T. Matsalu Raplamaa arengustrateegia elluviimise toetuse (MATA) vahendite kasutamise tegevuskava aastateks 2024-2027. Rudolf Jeeser andis teada, et esitas, seoses tööle asumisega välismaal, avalduse oma volikogu liikme volituste peatamiseks kuueks kuuks. Andres Jõessar tegi ettepaneku korraldada volikogu ja valitsuse liikmete kokkusaamine väljapool istungit, et üheskoos arutada valla tuleviku üle.

Sellega oli istung lõppenud ning saabuvate pühade tähistamiseks kuulati esmalt Sillaotsa muuseumipedagoogi Liivi Miili lugusid jõuluvorstide valmistamisest, baltisaksaste kaudu meieni jõudnud jõulukommetest ja muust ning siis istuti ühisesse õhtusöögilauda.

Kauneid pühi ja kohtumiseni uuel aastal!

Volikogu mardikuu korraline istung oli Vana-Vigala rahvamajas. Osales 18 volikogu liiget. Päevakorras oli punkte kokku 9 ja aruteludele kulus 2,5 tundi.

Algatuseks võttis õnnitlusi vastu ning sai ametitunnistuse kätte eelmisel istungil oma teiseks ametiajaks Kohatu ja Männiku külade külavanemaks valitud Piret Karus-Kivastik.
Traditsioonilistes vallavanema infominutites andis T. Matsalu ülevaate olulisematest sündmustest vallavalitsuses ja vallas.

Järgmised kolm punkti olid tulevikku vaatavad.
Esmalt kinnitati Märjamaa valla 2024. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava, ilma milleta ei saaks kohalik omavalitsus kasutada riigieelarvest noorte huvihariduse ja huvitegevuse kitsaskohtade lahendamiseks eraldatavat toetust. Prognoositav riigieelarvest eraldatav toetuse summa on 113 428 eurot.
Seejärel tehti muudatusi Märjamaa valla teehoiu investeeringute kavas. Teehoiukava annab avalikkusele teada  valla teede  ja  tänavavõrgu  korrashoiul  planeeritavatest  investeeringutest.  Märjamaa  valla  teehoiukava on koostatud kolmeks aastaks  ja seda uuendatakse vajaduse korral igal aastal.
Hetkel on üks kuumimaid teemasid Märjamaa vallas jäätmekäitlus ja korraldatud jäätmevedu. Nüüd on valminud Märjamaa valla jäätmekava aastateks 2024–2029  ning volikogu otsusega suunati see avalikule väljapanekule, mis kestab 14. detsembrist kuni 28. detsembrini 2023. Kava avalikustatakse Märjamaa Vallavalitsuses (Tehnika 11, Märjamaa alev) ning Märjamaa valla kodulehel. Avalik istung ettepanekute arutamiseks toimub 8. jaanuaril 2024 kell 14.00 Märjamaa Rahvamajas.

Volikogu kehtestas uued nõuded ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele. Seoses Vigala Osavallavalitsuse tegevuse lõpetamisega alates 01.01.2024  oli vajalik määruses muuta  sätted, mis käsitlevad osavallavalitsust. Lisaks muudatused tingitud asjaolust, et Märjamaa Vallavalitsusest on viimase paari aasta jooksul lahkunud ametist 7 ametnikku. Konkurssidega on õnnestunud täita vaid osad ametikohad. Eriti raske on täna tööturult leida erialase kõrgharidusega ja eelneva erialase ettevalmistusega tippspetsialisti. Uue määruse järgi jääks kõrghariduse nõue vaid juhtide palgagruppi kuuluvatele ametnikele. Tippspetsialistide puhul edaspidi enam kõrghariduse nõuet ei rakendata. See annab võimaluse värvata teenistusse ka kesk-eriharidusega spetsialiste, kellel ei ole kõrgharidust, küll aga on olemas ametikohale vastavad oskused ja töökogemus.

Istungi viimased punktid enne üldiseid informatsioone käsitlesid valla vara. Otsustati  Kontorladu OÜ-le otsustuskorras tasuta võõrandada vallale kuuluv Märjamaa alevis asuv Haimre pst 37 kinnistu, mille vastu annab Kontorladu OÜ tasuta vallale üle temale kuuluva  Tehnika 8  kinnistu.
Otsustati seada hoonestusõigus SW Energia OÜ kasuks Märjamaa vallale kuuluvale Pikk tn 9 (Vana-Vigala küla) hoonestatud kinnistule koos kinnistul asuvate varade ja nendega lahutamatult seotud kaugküttesüsteemi osadega. See tähendab, et järgnevad 30 aastat varustab Vana-Vigala küla kaugküttepiirkonda soojaga SW Energia OÜ.

Infopunktis kõneldi korraldatud jäätmeveost, juhiti tähelepanu Orgita lasteaia mänguväljaku remondivajadusele ning probleemidele Märjamaa Gümnaasiumi söökla ventilatsiooniga.

Järgmine korraline istung on 19. detsembril Sillaotsa talumuuseumis.

Tänan neid, kes kirjatüki vastu huvi tundsid!

Üle mitme kuu oli volikogu istung Märjamaa alevist kaugemal. Kui viimati, juunis, oldi Haimre rahvamajas, siis seekord väisati Sipa mõisa, kus meid oli lahkelt võõrustamas Sipa-Laukna lasteaia pere.

Volikogu septembrikuu istungil kinnitati Oese külavanemaks Aaro Aaspere. Nüüd anti talle üle külavanema ametiraha koos külavanema märgi ja tunnistusega.

Seejärel sai sõna vallavanem Triin Matsalu, et jagada infot olulisematest sündmustest vallavalitsuses ja vallas. Kes pingsalt on oodanud arenguid Oru 2 küsimuses, siis siin on teile hea uudis – valitsuse ametnikud on pannud kirja oma nägemuse Oru 2 võõrandamistingimustest ning neid on kavas arutada Märjamaa Muinsuskaitseselts tegevuse taastamise aktiivgrupiga.

Volikogu liige Andres Jõessar oli esitanud volikogule otsuse eelnõu Märjamaa Vallavalitsuse ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmiseks. A. Jõessare ettepanek oli rahandusosakonna struktuuri kuuluva pearaamatupidaja teenistuskoha teenistusgrupp 1 (juhid) asendada teenistusgrupiga 2 (tippspetsialistid) nagu see oli ka enne eelmisel istungil tehtud muudatusi. Eelnõu esitaja ei pidanud loogiliseks ja põhjendatuks, et ühes osakonnas on kaks juhi tasemel ametnikku – osakonna juhataja ja pearaamatupidaja. Pealegi, vallavalitsuse üheski teises osakonnas taolist olukorda ei ole. Vallavanem põhjendas kahte juhti rahandusosakonnas töö eripäraga - rahandusosakonna puhul ongi tegemist kahe suure valdkonna juhtimisega, millest üks valdkond  on eelarvestamine ja strateegiline finantside juhtimine ning teine valdkond asutuse raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamine. Ka täna on tegelikult toimunud seal valdkonnapõhine juhtimine, mida varasem struktuur ei ole arvestanud.
A. Jõessare teine ettepanek oli arendus- ja haldusosakonna struktuuri kuuluva planeeringute spetsialisti teenistuskoha teenistusgrupp 3 (spetsialist) asendada teenistusgrupiga 2 (tippspetsialist) kuna planeeringute valdkond oma olulisuses, vastutusalalt ja ülesannete keerukuselt peaks eeldama teenistujalt tippspetsialisti taset. Vallavanem pareeris selle ettepaneku väitega, et  planeeringute spetsialisti ülesandeks on  juba algatatud eriplaneeringu menetlusprotsesside läbiviimine ning arendajate ja avalikkusega suhtlemine, mis ei eelda tippspetsialisti oskusi.
Eelnõu pandi hääletusele. Volikogu enamuse toetust see ei saanud – poolt hääletas 4 ning vastu 14 volikogu liiget, 2 jäi erapooletuks ning 1 ei hääletanud.

Nüüd tähelepanu need, kes soovivad endale Märjamaa valda kinnisvara soetada – müüki  on tulemas kaks kinnistut. Volikogu otsustas avalikule enampakkumisele panna Ohukotsu külas asuva Kumla hoonestatud kinnistu (registriosa nr 21322350; katastri tunnus 50301:001:0569; pindala 7324 m²; 100% elamumaa) määrates enampakkumise alghinnaks 10 000 eurot ning senisest madalama alghinna sai Velise külas asuv Sopaaugu hoonestatud kinnistu (registriosa nr 1499337; katastri tunnus 50404:002:1520; pindala 15291 m²; 100% elamumaa). Kui varem üritas vald Sopaaugu kinnistut müüa 50 tuhande euroga, siis nüüd on  alghinnaks 20 000 eurot. Hoidke silm peal valla kodulehel ja osta.ee-l, kuhu müügikuulutused peagi ilmumas.

Külavanematega oli oktoobrikuu istungil üleüldse kenasti. Lisaks istungi alguse pidulikule sündmusele kinnitati ametisse ka Kohatu ja Männiku küla külavanem, kelleks on Piret Karus-Kivastik. Temale on see juba teine ametiaeg järjest. Lilled ja tunnistus ootavad teda novembris.  Jõudu kõigile meie külavanematele, kes te teete seda tööd au ja südametunnistusega ilma materiaalset tasu ja kasu saamata!

Volikogu kinnitas II lugemisel olnud Märjamaa valla uuendatud arengukava aastateks 2018-2030.  

Volikogu istungi alguses hääletati päevakorda „Raieõiguse müügiks nõusoleku andmine".  Eelnõu puudutas raietöid Järta tervisespordi kinnistul  (ametliku nimega  Tervisespordi kinnistu).  Eesmärgiks on seal kujundada parkmetsa ala. Raieõigust prooviti müüa kahel korral enampakkumisega, kuid need mõlemad nurjusid. Nüüd otsustati Tervisespordi kinnistul raieõigus kuni 478 tm ulatuses müüa otsustuskorras Stora Enso Eesti AS-ile.

Istung lõppes tavakohaselt volikogu liikmete informatsioonide ja tähelepanekutega - kõneldi parkimis- ja peatumisprobleemidest Märjamaa Gümnaasiumi juures ning kiirabist Märjamaal.

Istungil osales üle mitme aja täiskoosseis, s.o 21 volikogu liiget.  Aruteludele kulus tund ja 40 minutit. Järgmine istung on 21. novembril.

Ei väsi kordamast, et istungid on avalikud ning kõik te olete oodatud kohapeale neid vaatama. Jagan küll operatiivselt infot lühikokkuvõtete näol ja hiljem saab avalikuks protokoll ning helisalvestus, kuid vahetult kohal olla on siiski midagi muud. Kohtumiseni!

Volikogu istungil 19. septembril oli päevakorras 10 punkti ja neid kogunes Märjamaa rahvamajja arutama 16 volikogu liiget.

Istung algas vallavanema informatsioonidega, mida oli ASi Matsalu Veevärk teenuse hinnapoliitika teemal täiendama palutud ASi juhatuse liige Hans Liibek.

Volikogu muutis Märjamaa Vallavolikogu 20.03.2018 määrust nr 20 „Märjamaa Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate töö tasustamise alused".  Määruse eelnõu seletuskirja tsiteerides, siis sellega „suurendatakse palgagruppide palgavahemikke, et tagada hallatavate asutuste töötajatele konkurentsivõimeline töötasu." Ütleksin pigem nii, et sellega luuakse võimalus maksta konkurentsivõimelisemat töötasu.

Tervelt neli järgmist otsust olid sellised, mis jõustuvad alles 1. jaanuaril 2024.
Uuest aastast suureneb lastevanemate omaosalus Märjamaa valla koolieelsetes lasteasutuste finantseerimises. Kui seni maksis vanem lasteaia kohatasu 9 kuud aastas ning juuni, juuli ja augusti eest seda teha ei tulnud, siis Märjamaa Vallavolikogu 16. märtsi 2021 määruse nr 114 muudatuste tulemusel on uuest aastast lapsevanem kohustatud tasuma kohatasu 11 kuu eest aastas. Tasu ei arvestada juulikuu eest. Ühtlasi täiendati määrust sättega, et osaajakoha kasutamisel tasub lapsevanem proportsionaalselt lapse lasteasutuses käidud päevade eest ning esmakordselt lasteasutusse astumisel arvestatakse esimesel kuul kohatasu proportsionaalselt kalendripäevade järgi alates esimesest lasteaiapäevast.
Muudeti Märjamaa valla põhimäärust. Muudatused tulenesid volikogu varasemast otsusest lõpetada uuest aastast Vigala Osavallavalitsuse tegevus. Lisaks kaasajastati volikogu liikmetele istungi kutse ja materjalide kättetoimetamise viisi („tiguposti" asemel saab esmaseks e-post) ning täpsustati vallavanema asendamise korda.
Kehtestati Märjamaa Vallavalitsuse ametiasutuse uus struktuur ja teenistuskohtade koosseis.   Olulisem muudatus, lisaks sellele, et struktuuris pole 1. jaanuarist 2024 enam osavalla valitsust, on arendusosakonna ja  haldusosakonna ühendamine üheks suureks arendus- ja haldusosakonnaks, mida hakkab juhtima abivallavanem. Arutelul tunti muret, kas sellega abivallavanemat üle ei koormata ning imestati, miks rahandusosakonna viiest inimesest kaks peavad olema juhid, samas kui sotsiaalosakond peab hakkama saama ühe juhiga. Määruse vastuvõtmise poolt hääletas 12 volikogu liiget, vastu oli 3 ning 1 jäi erapooletuks.
Uuenduskuuri läbis Märjamaa Vallavalitsuse palgajuhend ja koos sellega muudeti palgavahemike miinimum- ja maksimummäärasid arvestades teenistujate töötasu  konkurentsivõimet tööturul.

Siis jõuti taas tänasesse päeva. Oese küla külavanemaks kinnitati Aaro Aaspere. Tema volitused kehtivad kuni 18. septembrini 2026. Ülevaate, kus külas on külavanem valitud ja mis ajani kellegi volitused kehtivad (või kehtisid) leiab valla kodulehelt alamlehelt „Külad", kus Märjamaa Valla Külavanemate Ühenduse alt leiab endis Märjamaa valla külavanemad ja Vigala Külade Ümarlaua juurest Vigala osavalla külavanemad.

Üks muudatus tehti Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapitali nõukogu koosseisus – Meelis Välise asemel on nüüd nõukogus Kristine Niit.

Jaanuaris 2022 otsustas volikogu võõrandada enampakkumisel Tervisespordi kinnistul (3046337, katastritunnusega 50403:001:0094) 478 tm raieõiguse. Vallavalitsuse korraldatud enampakkumisele pakkumisi ei esitatud. Peamiseks põhjuseks nimetasid potentsiaalsed pakkujad kõrget alghinda.  Protsessiga jätkamiseks otsustati 2022.a ostus tunnistada kehtetuks ning enampakkumise alghind määrata raiesse mineva puusortimenti järgi igale puuliigile eraldi.

Informatsioonide all andis vallavalitsus teada, et kavatseb Vana-Vigala katlamaja kinnistu hoonestusõiguse võõrandamiseks korraldada enampakkumise. Volikogu liige R. Jeeser küsis Oru 2 kinnistu võõrandamise ettevalmistuse ning tuuleenergia eriplaneeringu arengute kohta. Räägiti vallavalitsuse korraldatavatest hangetest ning juhiti tähelepanu sellele, et ametnikud võiks kodanike pöördumistele siiski ka vastata. Volikogu istungit juhatanud aseesimees Urmas Kristal soovis edaspidi istungil näha rohkem ametnikke, et vallavanem ei oleks see, kes kõiki punkte ise ette kannab.  

Ca 2,5 tunniga olid kavandatud teemad läbitud ja järgmine kord saadakse kokku 17. oktoobril.

Volikogu suvepuhkusjärgne istung oli Märjamaa rahvamajas ning sellel osales 16 volikogu liiget. Päevakord, kus kokku 9 punkti, läbiti veidi enam kui kolme tunniga.

Alustati vallavanema informatsioonidega, kus T. Matsalu tutvustas muuhulgas Märjamaa Vallavalitsuse struktuuri kavandit. Volikogule kinnitamiseks on ametiasutuse uus struktuur kavas esitada septembris. Muudatused tulenevad volikogu otsusest lõpetada Vigala Osavallavalitsuse tegevus, kuid on ka muid ümberkorraldusi.

Osavallavalitsuse kui ametiasutuse likvideerimisest tulenevalt muudeti Vigala Osavalla põhimäärust ning 1. lugemise läbis Märjamaa valla põhimääruse muutmise eelnõu.

Volikogu heakskiidul lisati istungi algul päevakorda ajakriitilise küsimusena nõusoleku andmine hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga. Volikogu oli nõus, et valla omandis olevale Orgita küla Katlamaja kinnistule (katastritunnus 50402:001:0269) seatav hoonestusõigus koormatakse hüpoteegiga Coop Pank ASi kasuks. Hüpoteek seatakse tingimusel, et hüpoteegiga on tagatud üksnes N.R.Energy Osaühingu poolt Coop Pank AS-ilt  saadav laen, mida kasutatakse hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevate hoonestaja kohustuste täitmiseks ja vastavast laenulepingust tulenevatele kõrvalnõuetele.

Päevakorras oli mitmeid valla arengut käsitlevaid punkte.  Esmalt muudeti erakorraliselt Märjamaa valla investeeringute kava 2022-2026. Tänu sellele, et rida kavas olnud töid jäetakse sel aastal tegemata, on vallal võimalik võtta laenu, mis teadupärast ei ole hetkel just kõige odavam raha,  242 000 euro võrra vähem kui kavandatud.  Ära jäetakse näiteks Märjamaa keskväljaku arhitektuurikonkurss, järgmisse aastasse lükatakse Märjamaa raamatukogu fassaaditööd, kasutamata jäetakse tänavavalgustuseks planeeritud 120 000 eurot kuna eeltööd on tegemata ning töid ei jõuta sellel aastal ellu viia.

Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla arengukava 2018-2030.  Arengukava koos oma lisadega tehakse kättesaadavaks valla kodulehel ning kõigil on võimalik teha ettepanekuid kuni 28. augustini.

Alevisse kavandatakse uusi kortermaju – volikogu  algatas Märjamaa alevis Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a üldplaneeringut muutva detailplaneeringu. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade andmine delegeeriti vallavalitsusele. Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuste jagamine, ehitusõiguse määramine elamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Vangelis Vara OÜ on vallavalitsusele esitanud eskiislahenduse, mille kohaselt soovitakse planeeringualale kümne kuni kahekorruselise kortermaja ehitamist (ca 50 uut eluruumi).

Seoses Anneli Ülemaante tagasiastumisega Valgu Põhikooli hoolekogu liikme kohalt, tuli volikogul nimetada kooli hoolekogusse uus koolipidaja esindaja. Volikogu otsustas nimetada Valgu Põhikooli hoolekogusse Darja Lehtsalu.

Istungit lõpetavas infopunktis kõneldi Vaimõisa külas asuv Hiie kinnistu ½ mõttelist osa müügist. Kuna valla soovitud hinnaga ostjaid pole leidunud, otsustati müügiga pidurit tõmmata.  
Arutusel olid Sokkel Karjäärid OÜ esitatud kaebused volikogu uuringulubasid käsitlevate otsuste kohta.  Uuringuloa taotleja on vaidlustanud halduskohtus volikogu 11.07.2023 otsuse nr 129 (Arvamuse andmine Päärdu II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta) ning esitanud vaide volikogule 21.07.2023 otsusele nr 130 (Arvamuse andmine Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta).  Otsustati, et teemat arutatakse majanduskomisjoni ja osavallakogu ühisel koosolekul 22. augustil ning volikogu füüsiliselt erakorraliseks istungiks kokku ei tule. Otsused tehakse e-istungil.

Lisaks juhiti tähelepanu sellele, et garantiitööde korras tuleb nõuda lasteaia Pillerpall õueteede asfaldi parandamist, kõneldi investeeringute planeerimisest ning volikogu väljasõidust Hobulaiule (, mis lükkub huviliste vähesuse tõttu edasi).

Järgmine korraline istung on 19. septembril. Kohtumisteni!

Volikogu juunikuu istungile Haimre rahvamajja jõudis 15 volikogu liiget. Päevakorrapunktide aruteluks kulus veidi enam kui poolteist tundi.

Kehtestati Vana-Vigala Põhikooli arengukava aastateks 2023-2025 ning muudeti Märjamaa Vallavolikogu 15.05.2018 määrust nr 26 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord". Viimase puhul on muudatused tingitud 1. juulist rakenduvast hooldereformist.

Oluliseks verstapostiks ühinemisjärgse valla ajaloos on otsus korraldada ümber Märjamaa valla ametiasutuste tegevus. Alates 1. jaanuarist 2024 liidetakse Vigala Osavallavalitsus  Märjamaa Vallavalitsusega ning sellega lõpetab 31. detsembril 2023 osavallavalitsus oma tegevuse. Siinkohal olgu märgitud, et Vigala osavald jääb püsima ning tegevust jätkab ka osavallakogu.

Volikogu kinnitas Märjamaa valla 2022. aasta majandusaasta aruande ja võttis vastu Märjamaa valla 2023. aasta eelarve I lisaeelarve. Lisaeelarve vastuvõtmisega vähenes eelarve kogumaht 639 492 euro võrra ning moodustab kokku 17 808 418 eurot.

Uuenduskuuri läbis Märjamaa valla kaasava eelarve menetlemise kord. Määruses ei ole enam fikseeritud kaasava eelarve summat, vaid see pannakse paika investeeringute kavaga. Ideekorjes saavad osaleda kõik, kes on huvitatud Märjamaa valla arengust, hoolimata elukohast ja vanusest. Ettepanekuid saavad teha ka juriidilised isikud. Rahvahääletusel saab endiselt osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel rahvahääletuse alguse kuupäeva seisuga Märjamaa vallas. Vallavalitsus pole teinud saladust, et vähemalt järgmisel aastal on kavas kaasava eelarve rida investeeringute kavas tähistada nulliga.

Volikogu andis nõusoleku vallavalitsusel osta 500 euroga vallale Linnase tee L1 kinnistu (kinnistu registriosa nr 3005050, katastritunnus 42702:001:0240). Tegemist on Kohatu külas asuva avalikus kasutuses oleva teelõiguga, mida mööda sõidab ka valla õpilasliini buss.  

Otsustati müüa viis vallale kuuluvat kinnistut. Kordusenampakkumisele  läheb Vaimõisa külas asuv ½ mõttelist osa Hiie kinnistust. Tegemist on metsamaaga, mille enampakkumise alghinda otsustati vähendada 68 tuhandele eurole. Saadaval on ka Velise külas asuv Sopaaugu hoonestatud kinnistu. Soodsa asukohaga maatüki alghinnaks määrati 50 000 eurot. Otsustuskorras müüakse Vana-Vigala külas asuv Lauluväljaku 5 kinnistu koos sellel asuva garaažiga garaažibokside kasutajatele, kes ostavad kinnistu kaasomandisse vastavalt nende kasutuses olevatele garaažibokside arvule. Hinnaga on 2050 eurot. Enampakkumisele tulevad kaks kinnistut Rangu külas – Torni ja Peetri. Alghinnad vastavalt 6000 ja 5000 eurot.

Otsustati osaleda partnerina SA RAEK poolt meetmesse „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond" esitatavas maakondlikus ühisprojektis „Raplamaa konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond". Ühtlasi garanteeriti projekti omafinantseeringu omaosalus eelarveaastateks 2024–2026 kuni 245 000 eurot. Sellest 200 000 eurot on Märjamaa alevi ja Sõtke küla ettevõtlusala ligipääsutee Tammi tee arendamise omafinantseeringuks ja 45 000 eurot maakondliku ettevõtluskeskkonna ühistegevusteks. 

Infopunktis tutvustas arendusosakonna juhataja O. Valdma Sokkel Karjäärid OÜ esitatud geoloogilise uuringuloa taotlust Päärdu II uuringuruumi. Esitatut arvestades tegi volikogu vallavalitsusele ülesandeks valmistada ette uuringuloa andmisega mittenõustuv eelnõu, mis pannakse hääletusele volikogu erakorralisel e-istungil.
Lisaks kõneldi põgusalt teedest ja avaldati soovi minna volikoguga vaatama Märjamaa meretagust valdust Hobulaiul.

Tänan, et lugesite ja volikogu tegemiste vastu huvi tunnete! Kaunist suve!

Volikogu maikuu istungil Valgu koolis osales 17 volikogu liiget. Etteruttavalt öeldult - kõik otsused, välja arvatud uute maamaksumäärade kehtestamine, võeti vastu täielikus üksmeeles. Istung kestis veidi üle 2 tunni.

Esmalt kuulati vallavanema infot kuu jooksul toimunust ning lähiaja ettevõtmistest. Muuhulgas andis T. Matsalu teada, et vallavalitsusest lahkub töölt keskkonnaspetsialist ning Märjamaa Gümnaasiumile tuleb hakata otsima uut direktorit kuna praegune juht paneb ameti maha. Taaskord oli jututeemaks ka Oru 2 tulevik.

Keskkonna valdkonda käsitles kaks eelnõud ning mõlemad olid seotud Tõnumaa turbatootmisalaga. Volikogu nõustus Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmisega. Muudatuse tulemusena laiendatakse mäeeraldise teenindusmaad, korrigeeritakse mäeeraldise piire selliselt, et välditud oleks mäeeraldise paiknemine erakinnistutel ning vastaks välja ehitatud kuivendusvõrgule. Kaevandamismahte ei muudeta. Keskkonnaloa muutmisel liidetakse loa maapõue osale veeloa andmed ning vormistatakse ühtne keskkonnaluba.

Volikogu oli päri ka Tõnumaa turbatootmisala kohta Keskkonnaameti poolt välja töötatud korrastamistingimustega ning sellega, et keskkonnamõjude hindamist ei algatata.

Volikogu delegeeris Vabariigi Valitsuse 07.01.2016.a määruses nr 1 „Teeregistri põhimäärus" kohalikule omavalitsusele, kohaliku omavalitsuse üksusele ja vallale kui tee omanikule pandud ülesannete täitmise Märjamaa vallavalitsusele.

Kinnistu omaniku avalduse alusel otsustati omandada Vängla külas Kaubi tee L2 kinnistu. Poolte kokkuleppel omandatava kinnistu eest vald tasu ei maksa ning notari tasu ja riigilõivu tasub avaldaja.

Esimesel lugemisel oli Märjamaa Vallavolikogu 15.05.2018 määruse nr 26 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord" muutmine. Muudatused on seotud üldhooldusteenuse reformiga, millega seoses muutub teenuse rahastamismudel.

Otsustati seada 12 aastaks hoonestusõigus Orgita külas asuvale Katlamaja kinnistu (50402:001:0269) osale N.R. Energy osaühing kasuks. Nimetatud soojatootjaga on praegugi sõlmitud  hoonestusõiguse leping, kuid see lõppeb juunis 2024. Ettevõtja soovib KIKi rahalisel toetusel rajada kinnistule uue katlamaja.

Volikogu kehtestas uued maamaksumäärad. Alates 1. jaanuarist 2024 on Märjamaa valla haldusterritooriumil asuva elamumaa ja maatulundusmaa (s.h maatulundusmaa õuemaa kõlviku) maamaksumäär 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas ning eelpool nimetamata sihtotstarbega maa maamaksumäär 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas. (Huvilistel on võimalik tutvuda maa maksustamishindadega https://minu.kataster.ee/)

T. Hainsalu esitas volikogu esimehele avalduse vabastada ta Märjamaa Gümnaasiumi hoolekogu liikme kohalt. Seoses sellega nimetas volikogu Märjamaa Gümnaasiumi hoolekogusse uueks kooli pidaja esindajaks Triin Matsalu.

Infopunktis kõneldi Vaimõisa külas asuva Hiie kinnistu müügist, Oru 2 hoonest, Kasti-Orgita Lasteaia Kasti majas ühe rühma sulgemisest, vee- ja kanalisatsioonihindadest, teehooldusest ning vallavalitsusele uue haagise ostust.

Järgmine korraline istung on 20. juunil.

Volikogu pidas oma aprillikuu istungi Teenuse mõisas. Istungi eel oli huvilistel võimalik vaadata ringi Teenuse ait-kuivatis ning heita pilk mõisahoone kõikidesse soppidesse alates keldrist kuni pööninguni.

Istung ise algas vallavanema informatsioonidega, mille lõppedes vastas T. Matsalu ka volikogu liikmete täpsustavatele küsimustele. Ca kolmetunnise Istungi käigus võeti vastu 3 määrust ja 6 otsust. Volikogu liikmeid osales 19.

Kehtestati Valgu Põhikooli uus põhimäärus ning muudeti Märjamaa Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate töö tasustamise aluseid, kus spetsialistide põhigrupis muudeti spetsialistide  palgavahemikku (see on nüüd maksimaalselt 1300 eurot).
Kolmanda määrusena võeti vastu määrus nimega „Märjamaa valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtja arenduskohustus". Varasem analoogne määrus oli aastast 2010 ning see ei vastanud enam tegelikule olukorrale ja kaugkütte arengu vajadustele. Olulise muudatusena tasub märkimist uue kaugküttepiirkonna, s.o Vana-Vigala kaugküttepiirkonna, piiride määramine.

Nüüd riburada otsustest. Otsustati erakorraliselt muuta Märjamaa valla investeeringute kava 2022-2026. Muudatuste tulemusel toodi 2022. aasta kasutamata investeeringud summas 605 004 eurot üle 2023 aastasse, vähendati 2023. aastaks planeeritud laenukohustust  298 870 euro võrra, millest  206 000  eurot viidi 2024. aastasse.
Arendusspetsialist Kirsti Mau andis ülevaate valla arengukava täitmisest 2022. aastal ning volikogu otsustas valitsuse ettepanekul algatada Märjamaa valla arengukava 2018-2030 uuendamine.
Otsustati taotleda Haridus- ja Teadusministeeriumilt Märjamaa valla omandusse Vana-Vigala külas asuv Pikk tn 9 kinnistu (Vana-Vigala TTK katlamaja) koos sellega lahutamatult seotud kaugküttesüsteemi osaks olevate varadega.
Varaga seotud otsuseid oli teisigi. Avalikule enampakkumisele läheb  Vaimõisa külas asuva Hiie kinnistu ½ mõttelist osa (registriosa nr 5803850; katastri tunnus 50401:001:0954; pindala 8,07 ha; 100% maatulundusmaa).  Alghind on  81 000 eurot.  Pikendati MTÜ-ga Teenuse Naiste Ühendus 2010. aastal sõlmitud Teenuse mõisa ruumide tasuta kasutuse lepingu tähtaega. Valitsuse ettepanek  oli lepingut pikendada kuni 31. detsembrini 2026. Teenuse külavanema Maris Leemetsa sõnavõtu, volikogu liikmete arutelu ja tehtud ettepanekute tulemusena otsustas volikogu pikendada lepingut kuni 2030. aasta lõpuni.
Keskkonna teemast oli seekord arutamisel M8 Invest OÜ esitatud keskkonnaloa taotlus jäätmete käitlemiseks. Ettevõtte soov on saada luba ladustada Paekülas Soolalao kinnistul (katastritunnus 50402:005:0260) asuvas hoones töödeldud reoveesetet (komposti). Valitsuse ettepanekul otsustati mitte nõustuda esitatud keskkonnaloa taotluse alusel keskkonnaloa andmisega.
Informatsioonipunktis kõneldi Linnade ja Valdade Päevadel kuuldust, kohalikest maksudest ning ühest ja teisest päevakajalisest.
Täname Teenuse inimesi lahke vastuvõtu eest!
Järgmine istung on 16. mail 2023. 

Volikogu märtsikuine istung toimus Varbola rahvamajas. Volikogu liikmeid osales sellel 16.

Taas oli volikogu liikmete seas Sander Saaliste, kelle volitused olid enam kui aastaks tema isikliku avalduse alusel peatatud. Asendusliikmena täitis tema kohta Eha Kaljusaar.

Istung algas vallavanema informatsioonidega, mis hõlmas endas aasta esimese kahe kuu ülevaadet alates valla rahvaarvust, eelarve täitmisest ja tulumaksu laekumisest kuni tulevikuplaanideni välja.

Teemade arutelu avati sotsiaalvaldkonnaga. Volikogu muutis riikliku toimetulekutoetuse määramisel eluruumi alaliste kulude piirmäärasid. Kui seni võeti  toimetuleku arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kuludena arvesse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest maksimaalselt kuni 20 eurot inimese kohta, siis nüüd tõsteti see 29 euroni.

Järgnevalt kinnitati Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli õpetajate töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1574,10 eurot ja magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega õpetajal 1749 eurot.

Vallavanem T. Matsalu ettepanekul otsustati maksta abivallavanem Villu Karule vallavalitsuse liikmena vallavanema asendaja ülesannete täitmise eest 07.-21. veebruarini 2023 ühekordset hüvitist 521 eurot (bruto).

Kaasav eelarve tuleb siiski - volikogu tunnistas kehtetuks oma 21.02.2023 otsuse nr 99 „Kaasava eelarve 2023 ja 2024 mahu muutmine".  Valla 2023. aasta I lisaeelarvega taastatakse kaasava eelarve maht 20 000 eurot vastavalt investeeringute kavale ja eelarvestrateegiale. Rahvahääletusele on tulemas 2 ideed – Kivi-Vigala mänguväljak ja Vana-Vigala madalseiklusrada.

Revisjonikomisjoni esimehe Ü. Olmi ettepanekul valiti revisjonikomisjoni liikmeks Sander Saaliste. Komisjoni kuuluvad veel Ats Nõlvak ja Eino Väljaots.

Volikogu otsustas müüa Märjamaa alevis asuva Paemurru 4a kinnistu otsustuskorras koos sellel asuva garaažiga garaažibokside kasutajatele kaasomandisse vastavalt nende kasutuses olevatele garaažibokside arvule. Kinnistu müügihinnaks on 1400 eurot.

Kiideti heaks Raplamaa arengustrateegia 2035+ muudetud sõnastuses ning arengustrateegia tegevuskava aastateks 2023-2026. Otsustati, et alates 01.04.2023 antakse kehtiva arengustrateegia elluviimiseks koostatud tegevuskavade heakskiitmise volitused Raplamaa Omavalitsuste Liidule.

Tavapärases infopunktis kõneldi seekord põhilikelt Varbola rahvamajas toimunud remondist, kus vaatamata sellele, et tööd on vallavalitsuse poolt vastu võetud, oleks nii ühte kui teist parandada.  
Järgmine istung on 18. aprillil. Kohtumiseni!

Volikogu veebruarikuu korralise istungi päevakorras oli  13 päevakorrapunkti ning nende arutamine võitis aega enam kui 3 tundi.
Esmalt andis selgitusi AS Matsalu Veevärk juhataja Hans Liibek AS Matsalu Veevärk teenuste hinnatõusu kohta alates 01.02.2023. Teema oli päevakorras volikogu liikme Aavo Lumi palvel. A. Lumi soov oli, et kui muud teha ei saa, siis rahavale vähemalt selgitataks valla lehes lihtsalt ja arusaadavalt hinnatõusu põhjuseid. H. Liibeki seisukoht oli, et tagantjärele selgitamine tekitaks pigem segadust.

Edasi tulid juba otsuseid nõudvad päevakorrapunktid.
Volikogu andis  vallavalitsusele nõusoleku sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks Sihtasutusega Märjamaa Valla Spordikeskus sisendkäibemaksu tasumiseks põhivara soetuselt 2022. aasta eest 33 129,58 eurot ning edaspidi, kuni aastani 2030, eraldatakse SA-le sisendkäibemaksu tasumiseks 33 000 eurot aastas.

Kehtestati Valgu Põhikooli arengukava aastateks 2023-2025.

14. veebruari istungil vallavanemaks valitud Triin Matsalu ettepanekul kinnitati 16 poolhäälega Märjamaa vallavalitsuse liikmeteks Lea Laurits, Maiu Haljas, Marge Viska ja Villu Karu. Seega jätkavad valitsuse liikmetena samad inimesed, kes olid seda ka eelmises koosseisus. Valitsuse kinnitamisega on T. Matsalu saanud täisvolitused Märjamaa Vallavalitsuse kui ametiasutuse ning valitsuse kui täitevorgani juhtimiseks.

Volikogu tegi hariduskomisjoni esimehe D. Lehtsalu ettepanekul muudatusi hariduskomisjoni koosseisus -  nüüdsest on M. Välise asemel komisjonis haridusnõunik Kristine Niit ning lisaks arvati komisjoni Märjamaa Gümnaasiumi õpetaja Riina Meidla.  

Seoses endise majanduskomisjoni esimehe T. Matsalu vallavanemaks valimisega valiti majanduskomisjoni uueks esimeheks Urmas Kristal ning aseesimeheks Andres Jõessar. U. Kristali ettepanekul kinnitati majanduskomisjon 9-liikmelisena, s.o lisaks esimehele ja aseesimehele kuuluvad komisjoni Ats Nõlvak, Kalle Teekivi, Thomas Hainsalu, Lea Laurits, Ülo Olm, Raivi Laaser ja Priit Kärsna.

Üheks päevakorrapunktiks oli „Kaasava eelarve 2023.a ja 2024.a mahu muutmine". Volikogu otsustas 12 poolthäälega (4 volikogu liiget olid vastu) määrata kaasava eelarve suuruseks 2023 ja 2024 aastal null eurot, kuigi nii volikogule esitatud eelarveprojektis kui valla arengukava investeeringute kavas oli selleks kavandatud 20 tuhat eurot. Otsus tähendab seda, et valla 2023.a kaasava eelarve ideekorje käigus esitatud ettepanekuid rahvahääletusele ei panda.

Volikogu võttis 13 poolthäälega vastu, arvestades kaasava eelarve summa nullimist,  Märjamaa valla 2023.a eelarve. Kolm volikogu liiget taolise eelarve vastuvõtmist ei toetanud.

Järgnevad kolm päevakorrapunkti olid keskkonnateemalised -  nõustuti  Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa ning Piiri uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmisega, 1. lugemisel oli  Märjamaa valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri.

Istungi lõpetas traditsiooniline infopunkt, kus räägiti valimisreklaamide levitamisest, Märjamaa Gümnaasiumi ventilatsioonisüsteemist, EV aastapäeva vastuvõtust ja Märjamaa sotsiaalkeskuse saunast.

Istungil osales volikogu 21-st liikmest 16. Järgmine istung on 21. märtsil.

Volikogu tänase erakorralise istungi päevakorras oli 4 punkti - vallavanema valimine,  vallavanemale töötasu määramine, esindajate nimetamine Eesti Linnade ja Valdade Liitu ning esindajate nimetamine Raplamaa Omavalitsuste Liitu.

Istungil osales 19 volikogu liiget 21-st.

Enne päevakorra juurde asumist esines avaldusega volikogu liige Rudolf Jeeser, kes alustas sellest, et tegemist on tema isikliku avaldusega, mis ei seotud erakonna ega ka volikogu opositsiooniga. R. Jeeser pidas koalitsiooni saadikute poolt tekitatud olukorda, kus vallavanem lahkub ilma selgitusi andmata,  lubamatuks ja poliitiliselt ebaterveks situatsiooniks ning kutsus mitte toetama koalitsiooni esitatavat uut kandidaati vallavanema kohale. (R. Jeeseri avalduse terviktekst esitatakse istungi protokolli  lisana.)

Vallavanema kandidaate seati üles kaks – Triin Matsalu ja Andres Jõessar. Salajase hääletamise tulemusena valiti 12 poolthäälega vallavanemaks Triin Matsalu. Andres Jõessar kogus 7 poolthäält.
Vallavanema töötasuks määrati 3150 eurot. Senine vallavanem M. Välise töötasu oli 3000 eurot. 150 eurost tõusu põhjendati valla 2023.a eelarve projektis asutuste personalikuludes arvestatud 5%-lise palgatõusuga, mida on loogiline laiendada ka vallavanemale kui valitsuse ja ametiasutuse juhile.

Ilma küsimusteta nimetati Märjamaa valla esindajateks Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) üldkoosolekule Triin Matsalu ja Urmas Kristal ning nende asendajateks vastavalt Villu Karu ja Ottomar Linna. ELVL volikogus esindab valda Urmas Kristal, keda vajadusel asendab  Triin Matsalu. Märjamaa valla esindajateks Raplamaa Omavalitsuste Liitu (ROL) ja liidu Täiskogusse nimetati volikogu esindajana Urmas Kristal ja valitsuse esindajana Triin Matsalu, keda asendavad vastavalt Ottomar Linna ja Villu Karu. ROLi juhatuses esindab valda Triin Matsalu.

Järgmine istung on korralisena juba 21. veebruaril. Siis on eeldatavasti päevakorras ka valitsuse liikmete kinnitamine. Kuivõrd T. Matsalu oli  majanduskomisjoni esimees, seisavad ees  komisjonile uue esimehe ja aseesimehe valimised ning komisjoni koosseisu kinnitamine.  

Kohtumiseni!

Volikogu 17. jaanuari istung oli teemaderohke. Päevakorras olnud 10 punktile lisati vallavalitsuse palvel istungi alguses veel kaks. Seda seoses Vigala piirkonnas üleujutuse all kannatavate teede avalikuks kasutamiseks sulgemise vajadusega. Tööd jagus 20 kohalolnud volikogu liikmel pea kolmeks tunniks.

Esmalt aga plaanilised punktid.  Muudeti Märjamaa Vallavolikogu 20.03.2018  määrust nr 20 „Märjamaa Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate töö tasustamise alused". Tõsteti lasteaedade õpetajate, tugispetsialistide ning asutuste juhtide palgavahemiku ülempiiri. Ajendiks oli lasteaiaõpetajate palgatõus, mis omakorda on tingitud riigi poolt kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate töötasu tõstmisest 1749 eurole. Iseenesest määrus kellegi töötasu ei tõsta, kuid see annab võimaluse rahaliste vahendite olemasolul seda teha.

Järgnevalt otsustatigi kinnitada lasteaiaõpetajate töötasu alammääraks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023. a täistööajaga töötamise korral 1574,10 eurot ja magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal 1749 eurot. Selline otsus on aluseks riigieelarvest lasteaiaõpetajate palgatoetuse saamisele. Tõsiasi on aga see, et saadav toetus (ca 115 tuhat eurot) ei kata juba ammu tegelikke kulusid. Nii tulebki valla omavahenditest leida möödunud aastaga võrreldes lasteaiaõpetajate palgavahendite katteks lisaks üle 180 tuhande euro. Vallavalitsus näeb katteallikana üksikisiku tulumaksu laekumise võimalikku kasvu, majanduskomisjon oli selles osas pigem kahtleval seisukoha.

Vallavalitsusele anti nõusolek Metsanurga tänava rekonstrueerimise ning Välja tänava rekonstrueerimise II etapi (koos kergliiklustee ühenduse rajamisega) projektide elluviimiseks vajalike hangete läbiviimiseks. Mõlemad objektid on valla arengukava investeeringute kavas, kuid kuna valla 2023.a eelarve on volikogus vastu võtmata, oli vaja küsida enne hangete algatamist luba volikogult.

Endiselt on müümata Tõnumaa külas asuv Rahvamaja kinnistu (registriosa nr 3125037; katastri tunnus 50301:001:0441; pindala 4354 m²; 100% elamumaa). Osavallakoguga kooskõlastatult määras volikogu enampakkumise uueks alghinnaks 5000 eurot.

Jaanuari istungil on tavaks saanud  Märjamaa valla kõrgeimate tunnustuste saajate otsustamine. Volikogu otsustas anda Maarjaristi II klassi hõberist Krista Tõldmakerile, Vigala pärimuskultuuri hoidjale, kelle tegude tulemusena on pärimus olnud nähtav, kuuldav ja kogetav.
Samaväärse tunnustuse, Maarjaristi II klassi hõberisti, saab ka Marja Kolumbus, enam kui pool sajandit meditsiinitöötajana tegutsenud, kaasinimeste aitamisele ja teenimisele pühendunud, inimesele.
Hõberistidega kaasneb preemia 500 eurot.
Juriidilistele isikutele mõeldud Märjamaa valla teeneteplaadi omanikuks saab osaühing Metetra (registrikood  11087748). Tegemist on Meelis Burmeisteri juhitud silmapaistva põllumajandusettevõttega, kes on olulisel määral arendanud Märjamaa valla majanduselu ning hoolitsenud selle eest, et põllumaa oleks oskuslikult haritud.
Õnnitleme tunnustuse saajaid ning täname ettepanekute tegijaid!

Esimesel lugemisel olid Raplamaa arengustrateegia 2035+ ning Raplamaa arengustrateegia tegevuskava 2023-2026. Volikogu liikmete ettepanekud on oodatud hiljemalt 24. jaanuariks, II lugemisele tulevad dokumendid märtsis.

Aprillis 2023 lõpevad seniste rahvakohtunike volitused. Sellest tulenevalt tuleb volikogul esitada Pärnu Maakohtule uued rahvakohtunikukandidaadid. Märjamaa valla esindajate arvuks on määratud kohtu poolt kolm. Volikogu otsustas esitada Pärnu Maakohtule rahvakohtuniku kandidaatideks Urmas Kristali, Triin Põri ja Janika Liländeri.

SA Märjamaa Valla Spordikeskus põhikirja kohaselt on nõukogus 3-5 liiget. Hetkel on nõukogu 3-liikmeline – Ats Vanker, Bengt Janson ja Toomas Jaaniste. Vallavalitsus (asutaja õigustes) soovib suurendada nõukogu koosseisu viiele liikmele lisades nõukogusse valitsuse ja volikogu esindaja. Volikogu tegi vallavalitsusele ettepaneku volikogu esindajana nimetada nõukogusse Ats Nõlvak.

Seejärel oligi kord erakorraliselt lisatud päevakorrapunktide käes.  Seoses ulatuslike üleujutustega on mõningad avalikult kasutuses olevad teed vee all ning kinnistutele juurdepääsud takistatud. Veega kaetud teelõikudel on tekkinud erosiooni oht ning võivad tekkida vajumised. Vallavalitsuse ettepanekul otsustas volikogu ajutiselt sulgeda avalikuks kasutuseks järgmised teed: Vänto tee (tee nr 8840019), Vängla tee (tee nr 8840040), Kosejõe tee (tee nr 8840039), Soara tee (tee nr 8840037), Soara-Tõigava tee (tee nr 8840038), Kojastu tee (tee nr 8840039), Anni tee (tee nr 8840056), Künnapa tee (tee nr 8840064) ja Lätimetsa tee (tee nr 8840043). Teed avatakse üleujutuse taandumisel ning taastamise järgselt.

Selleks, et taolisi aegkriitilisi otsuseid saaks vallavalitsus ise teha, võttis volikogu vastu määruse „Liiklusseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine".

Informatsioonide juures lepiti kokku, et seoses kohustusega kinnitada Riigikogu valimisteks jaoskonnakomisjonid hiljemalt 13. veebruaril, tehakse 7. veebruaril volikogu erakorraline istung. Siis räägitakse läbi ka maakonna arengustrateegiasse laekunud ettepanekud.

Muudest teemadest toon siinkohal välja teed, jõulutuled, tänavavalgustuse ja taastuvenergia.

Järgmine korraline istung on 21. veebruaril.

Volikogu aasta viimane istung oli Kivi-Vigala rahvamajas. Päevakorras oli kümme punkti ning 17 volikogu liikmel kulus nende arutamiseks 2 tundi.

Võeti vastu mitu olulist määrust. Esmalt kehtestati Märjamaa valla uus jäätmehoolduseeskiri. Eeskiri jõustub 1. aprillil 2023 ning see toob kaasa kohustuse hakata jäätmevaldajatel senisest enam koguma jäätmeid liigiti.

Kehtestati teehoiu investeeringute kava, milles alusel tehakse järgneval kolmel aastal kohalike teedega seonduvaid investeeringuid.

Kinnitati Märjamaa valla 2023. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava. See on eelduseks, et vald saab riigieelarvest raha huvihariduse ja huvitegevuse toetamiseks.

Rahandusvaldkonnast oli menetluses kaks eelnõud - võeti vastu valla 2022.a III lisaeelarve kogumahus 535 327 eurot ning esimese lugemise läbis Märjamaa valla 2023.a eelarve.

Volikogu liikmed saavad ettepanekuid uude eelarvesse teha 9. jaanuarini, kuid, nagu rõhutati, pigem on oodatud ettepanekud, mis aitavad kulusid kokku hoida, sest aasta on tulemas keeruline. Majanduskomisjoni ettepanek on eelarve II lugemine teha veebruaris.

Volikogu muutis oma 15.05.2018 määrust nr 26 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord". Muudatus puudutas lastehoiuteenust. Vähemalt 1,5 aastasele ja kuni koolikohustuslikku ikka jõudnud lapsele (v.a raske ja sügava puudega laps) lasteaia koha asemel lapsehoiuteenuse osutamisel tasub last kasvatav isik kohatasu Märjamaa Vallavolikogu 16.03.2021 määrusega nr 114 „Vanemate omaosalus Märjamaa valla koolieelsetes lasteasutustes" kehtestatud ulatuses ning toidukulu vastavalt toidupäevade maksumusele. Ülejäänud lapsehoiuteenusega seotud kulu tasutakse lapsehoiuteenuse osutajale Märjamaa valla eelarvest haridusnõuniku haldusakti alusel vastavalt esitatud arvele.

Tehti ka kolm otsust, mis seotud valla varaga. Otsustati müüa otsustuskorras Märjamaa alevis asuv Välja 4a kinnistu (katastritunnus 50301:001:0615) koos sellel asuva garaažiga garaažibokside kasutajatele. Kokku tuleb omanikel kinnistu eest maksta 500 eurot.

Enampakkumisele otsustati panna 9 korteriomandit – kaks korteriomandit aadressil Märjamaa alev, Pärnu mnt 12 ja seitse korteriomandit aadressil Velisemõisa küla, Mõisapargi. Pärnu mnt 12 korterite alghind on a 500 eurot. Mõisapargi korterid lähevad enampakkumisele tervikvarana, s.t omandada saab vaid kõik korterid komplektis ning nende eest tuleks kokku välja käia vähemalt 3500 eurot.  

Volikogu nõustus tasuta omandama Orgita külas asuva Masinakeskuse pumpla kinnistu (katastri tunnus 50402:001:0031) ja Varbola küla Puurkaevpumpla kinnistu (katastritunnus 50401:001:0120). Tegemist on kinnistutega, mis omal ajal anti tasuta üle ASile Matsalu Veevärk ja mida vee-ettevõte enam oma põhitegevuseks ei vaja.

Infopunktis kõneldi pikemalt lumelükkamise teemadel ning kooliõpilaste seas murettekitavalt laialt levivast veipimisest, põgusalt veel muustki.

Järgmine istung on 17. jaanuaril 2023.

Olgu vaikne jõulurahu
teie toas ja õuepeal!
Tulgu aasta, kuhu mahub
tervist, rõõmu, kõike head!

Kohtumiseni uuel aastal!

Seekord on kokkuvõte lühike. Volikogu 15. novembri istungi põhipäevakorras oli vaid üks punkt - Raplamaa arengustrateegia tegevuskava 2022-2025 muudatuste heakskiitmine, mis ilma pikema jututa ka otsuseks vormistati.

Traditsioonilise punktina järgnesid informatsioonid, mis sisaldasid nii infot kui infopäringuid.

Kõneldi Märjamaa valla valmisolekust kriisideks. (Seda hoolimata sellest, et puudusid nii  päevakorrapunktis väljakuulutatud ettekandja kui teda asendama pidanud vallavanem.)  Taaskord aeti Märjamaa Gümnaasiumi ajalootoa „ei tea kuhu haihtunud" varade jälgi. Küsiti lasteaia Pillerpall garantiitööde kohta. Läbi käis lumetõrjetööde ning tänavavalgustuse teema.

Istungil osales 17 volikogu liiget, kel jagus juttu ca 1,5 tunniks. Järgmine istung on 20. detsembril ja siis ehk veidi tummisema päevakorraga.

Volikogu oktoobrikuine istung algas Konuvere külavanemale Tiit-Tambet Marrandile ametimärgi ja tunnistuse üleandmisega.

Seejärel asuti arutama Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirja. Selgitusi andsid keskkonnaspetsialist Anna-Kaia Kikkas ja arendusosakonna juhataja Ott Valdma. Riigi keskkonnapoliitika on ülesehitatud nii, et meid suunatakse üha enam koguma jäätmeid liigiti, et vähendada segaolmejäätmete tekkekogust.  Seekord oli volikogus  määruse 1. lugemine. Esialgsete kavade kohaselt peaksid uued nõuded jõustuma 1. aprillist 2023. Palun võtke aega ja tutvuge eelnõuga valla dokumendiregistris https://atp.amphora.ee/marjamaavv/index.aspx?itm=455143

Volikogu otsustas alandada Tõnumaa külas asuva Rahvamaja hoonestatud kinnistu (registriosa nr 3125037; katastri tunnus 50301:001:0441) enampakkumise alghinda – uueks alghinnaks määrati 10 000 eurot. (Siiani oli kinnistu pakkumisel 15 000 euroga.)

Alghinda vähendati ka teisel enampakkumisel oleval kinnistul - Kasti külas asuva Varjualuse  hoonestatud kinnistu (registriosa nr 20452850; katastri tunnus 50301:001:0803) enampakkumise uueks alghinnaks määrati 2000 eurot. (Varasem alghind oli 10 000 eurot.)

Infopunktis tegi teedespetsialist Annika Urbel ülevaade Märjamaa valla teedest – kui palju on avalikus kasutuses kohalikke teid, kui suur on riiklik toetusraha ning millele see kulub. Peatselt esitatakse volikogule kinnitamiseks Märjamaa valla teehoiukava.
Volikogu liige Eha Kaljusaar soovis teada, mis on saanud omaaegsetest Märjamaa Keskkooli muuseumitoa varadest. See küsimus jäi vallavalitsusele vastamiseks.
Lisaks tunti huvi, kuidas on meie hallatavad asutused suutnud praeguste energiahindadega oma eelarvevahenditega toime tulla.  Vallavanem vastas, et asjad on kontrolli all ning kulude katmiseks on reserv olemas.

Istungil osales 18 volikogu liiget. Päevakorras olnud viis punkti said räägitud vähem kui poolteise tunniga. Järgmine istung on 15. novembril. 

Volikogu septembrikuu istung oli tavapärasest nädal hiljem ning koos istuti Vana-Vigala rahvamajas. Osales 17 volikogu liiget. Päevakorras oli 11 punkti.

Neist kaks esimest olid informatiivsed – esmalt tutvustasid Enefit Connect OÜ esindajad tänavavalgustuse võimalikke uusi lahendusi Märjamaa valla jaoks ning seejärel räägiti Ukraina põgenikest Märjamaa valla haridusasutustes. Põhiettekandega esines sotsiaalkomisjoni liige, Märjamaa Gümnaasiumi hariduslike erivajaduste valdkonna koordineerija ning väikeklassi õpetaja Gaili Ilisson, kes lahkas teemat Märjamaa Gümnaasiumi vaatevinklist. Teda täiendasid olukorrast väikekoolides volikogu liikmed Priit Kärsna (Kivi-Vigala PK direktor) ning  Anneli Ülemaante (Valgu PK õpetaja).

Volikogu kiitis heaks vallavalitsus poolt 2022.a mais Sotsiaalkindlustusametiga rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmiseks ja neile teenuste osutamiseks sõlmitud halduslepingu.

Arengusuundi määrava punktina oli päevakorras Märjamaa valla arengukava (s.h eelarvestrateegia) II lugemine. Pärast ettekandeid, arutelu ja küsimustele vastamist päädis see Märjamaa valla arengukava 2018–2030 uus redaktsiooni kinnitamisega. Määruse vastuvõtmise poolt oli 16 saadikut, 1 oli vastu.

Otsustuskorras müüakse Märjamaa alevis asuv Laane tn 16 ja Varbola külas asuv Varbola keskus 81 kinnistu. Mõlemal kinnistul asuvad garaažid. Kinnistud müüakse koos neil asuva garaažiga garaažibokside kasutajatele, kes ostavad kinnistud kaasomandisse vastavalt nende kasutuses olevatele boksidele. Laane tn 16 kinnistu hinnaks on 1000 eurot ja Varbola keskus 81 vahetab omanikku 700 euro eest. Selgituseks ehk veel seda, et kinnistutel asuvad garaažid on ehitatud nõukogude ajal ning need võeti peremehetu varana valla omandisse. Nende kasutajad olid garaažiboksid eelnevalt soetanud ning nende eest ka tasunud, kuid juriidiliselt aktsepteeritavaid dokumente, mida nõuti maa erastamiseks, neil ei olnud.

Volikogu andis valitsusele loa viia läbi  hankemenetlused ja sõlmida lepingud elektrienergia ning puidupelleti ostuks 2023. aastal.

Märjamaa Vallavalitsus sai vallavolikogult 17. mail 2022 nõusoleku osta vallavalitsusele kaks sõidukit. Tookord märgiti seletuskirjas, et kaubiku ostmisel on eeldatav kohustus kuni 35 000 eurot ning maasturi ostmisel kuni 21 000 eurot. Nüüd, kus pakkumised käes, ilmnes, et soodsaimate pakkumuste maksumus kokku on  69 868,68 eurot, millest kahe sõiduki maksumus 65 481 eurot ning ülejäänu on pakkumuste võrdlemise aluseks olev 100 000 km hooldusteenuste maksumus, mille küsimiseks tuli ettepanek majanduskomisjonist. Kokkuvõttes ületab kahe sõiduki maksumus ettenähtud summat 9481 euro võrra ning seepärast tuli enne lepingute sõlmimist küsida luba volikogult. Volikogu andis 14 poolthäälega (2 vastu, 1 erapooletu) loa sõidukite ostuks. Ettekandja ütluse peale, et hange õnnestus, märkis otsuse vastu hääletanud A. Jõessar, et ei saa lugeda õnnestunuks hanget, mis ületab etteantud summat. Ta ei olnud rahul, et ajal, kui allasutusi manitsetakse kokkuhoiule, leiab valitsus enda tarbeks lisaraha.

Volikogu muutis laste ja noorte sihtkapitali nõukogu koosseisu - seoses Katri Buhti ametist lahkumisega otsustas vallavalitsus nimetada sihtkapitali nõukogusse vallavalitsuse uueks esindajaks Meelis Välise. Tähelepanu – stipendiumikonkurss on käimas ning taotlus tuleb sihtkapitali nõukogule esitada hiljemalt 20. oktoobril 2022.

Ametisse kinnitati uus külavanem – alates 17. oktoobrist on Konuvere küla külavanemaks Tiit-Tambet Marrandi, kelle volitused kehtivad kuni 16. oktoobrini 2025.

Volikogu hariduskomisjoni koosseisus tehti kaks muudatust – komisjoni koosseisust arvati välja Ruth Lippus, kes oli selleks ise soovi avaldanud ja ametist lahkunud Katri Buhti asemel arvati komisjoni koosseisu vallavalitsuse esindajana Meelis Välis. Komisjon jätkab senise 10 liikme asemel 9-liikmelisena.

Informatsioonipunktis jagus teemasid energiakriisist kultuurini. Nii need veidi enam kui kolm tundi möödusid. Järgmine korraline istung on 18. oktoobril. Kohtumiseni!

Volikogu alustas oma augustikuiset istungit väljakuulutatud päevakorra korrigeerimisega – esmalt tõsteti ettekandja palvel punktiks 1 arengukava ja eelarvestrateegia 1. lugemine ning seejärel võttis vallavanem tagasi vallavalitsus esitatud eelnõu „Vallavalitsusele hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks nõusoleku andmine (Vana-Vigala rahvamaja katlamaja projekteerimis- ja rekonstrueerimistööd)." Teemast kõneldi infopunktis.

Märjamaa valla arengukava ja eelarvestrateegia läbis volikogus I lugemise. Kõigil huvilistel on eelnimetatud dokumentidesse võimalus oma ettepanekud esitada hiljemalt 31. augustil.

Kehtestati Sillaotsa Talumuuseumi uus põhimäärus. Sisuliselt oli tegemist 2000. aastast pärit põhimääruse kaasajastamisega.

Volikogule oli esitatud arvamuse andmiseks Saueaugu mets OÜ loataotlus kinnisasjade omandamiseks. Volikogu oli nõus, et Saueaugu mets OÜ omandab Kõrtsuotsa külas asuva Altpere ja Saueaugu põllu kinnistud ning Rassiotsa külas asuva Kivirassi kinnistu. Volikogu luba kinnistute omandamiseks oli vajalik kuna Saueaugu mets OÜ on hiljuti asutatud ettevõte, kellel varasem kogemus metsa majandamisega ja põllumajandusliku tootmisega puudub, kuid omandatavatel kinnistutel on enam kui 10 ha metsamaad ja põllumaad.

Muudeti Märjamaa Vallavolikogu 20.03.2018  määrust nr 21 „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine". Deklaratsioonide kontrollimiseks moodustatud komisjoni lisati neljandaks liikmeks õigusnõunik. Seni oli komisjonis 3 liiget -  volikogu esimees, revisjoni komisjoni esimees ja vallasekretär. Muudatuse eesmärk on tagada huvide konflikti vältimine ja korruptsiooni ennetamine, kuivõrd kaks komisjoni liiget (volikogu esimees ja vallasekretär) on seotud isikud.

Võeti vastu Märjamaa valla 2022. aasta eelarve II lisaeelarve.

Vallavalitsusele anti luba Märjamaa Muusika- ja kunstikooli projekteerimise hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks. Selle päevakorrapunkti juures oli eriarvamusi hankele seatava piirsumma üle. Häältega 7:8 piirsumma suurendamine 58 tuhandeni toetust ei saanud ning otsusesse jäi majanduskomisjoni poolt välja käidud 45 tuhat (ilma km-ta summa).  

Volikogu otsustas, et koormata hoonestusõigusega MTÜ Märjamaa Motoklubi kasuks 30 aastaks Moka külas asuva Taelamäe kinnistu (kinnistu katastritunnus 50403:003:0199, registriosa 3158037, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, pindala 6,88 ha.) Motoklubi on lepingu kehtimise jooksul kohustatud jätkama kinnistul motospordi treeningute ja võistlustega seotud tegevust.

Informatsioonipunktis kõneles valla kultuurielust varasematel aegadel ja tänapäeval volikogu liige Eha Kaljusaar. Ta rõhutas maarahvamajades tegevuse jätkumise olulisust ning soovis, et kultuurivaldkonna töötajad saaks väärilisemat tasu. Seda nii palga kui vallajuhtide tähelepanu ning rohkema kaasatuse näol.
Nagu juba kirjatüki alguses nimetatud, räägiti infopunktis lahti ka Vana-Vigala rahvamaja katla teema.  Tõdeti, et volikogu istung pole koht, kus lahata katlamajandusega seonduvaid detaile. Otsustati, et valitsus teeb eeltöö ja analüüsi ning esitab konkreetsed ettepanekud majanduskomisjonile. Ühtlasi tuleb valitsusel hoolitseda ka selle eest, et vana katlaga oleks võimalik kütta seni kuni uus lahendus olemas.
Lisaks kõneleti energiakriisist ja meie valmisolekust (õigemini suhteliselt olematust valmisolekust) sellega toime tulla. Tõdeti, et viimane aeg on hakata tegelema kriisijuhtimisega ning ainult riigile lootmisest ei piisa.
Jutuks võeti ka punamonumendid valla territooriumil. Vallavanem lubas, et valitsus pöördub selles küsimuses sõjahaudade komisjoni poole.
Räägiti Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli direktori konkursist, mis tulemust ei andnud. Esialgu jätkatakse seal kohusetäitjaga ning kohe kuulutatakse välja ka uus konkurss.

Volikogu augustikuu istungil osales 17 volikogu liiget.
Järgmine istung on tavapärasest nädal hiljem, s.o 27.septembril, et valitsus jõuaks esitada II lugemisele, ja ühtlasi kehtestamiseks, valla arengukava ja eelarvestrateegia.  

Tere, hea lugeja! Annan teile lühikese ülevaate tänasel istungi arutatud teemadest ja otsustest.

Volikogu pidas oma suvepuhukuse eelse istungi Märjamaa rahvamajas.  Kohal oli 15 saadikut. Ja nagu osalejaid oli vähe, oli ka päevakord tagasihoidlik - vaid kuus punkti, mis aga ei pisenda sugugi vastuvõetud otsuste tähtsust.

Kinnitati Märjamaa valla 2021.a majandusaasta aruanne ja kehtestati Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli uus põhimäärus.

Nõustuti Kunsu uuringuruumi Marina Minerals OÜ'le geoloogilise uuringu loa andmisega.  Ettevõttel on soov uurida, kas Kunsu külas eraomandisse kuuluval Mäe kinnistul (katastritunnus 50403:002:0120) on teede- ja üldehituseks või täitepinnaseks sobivat liiva ja kruusa.

Volikogu andis valitsusele loa korraldada riigihange Märjamaa valla konsolideeritud majandusaasta aruande audiitorkontrolli teostaja leidmiseks perioodil 2022-2025.

Seoses eluasemekulude hinnatõusuga muudeti Märjamaa Vallavolikogu 21.12.2021 määrust nr 3 „Riikliku toimetulekutoetuse määramisel eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine". Tõsteti kaugküttega elamute küttekulude arvestuse aluseks olevat piirmäära ning kütuse kompenseerimiseks aasta kohta makstavat summat. Lisati sotsiaalhoolekande seaduse muudatusest lähtuvalt uus kululiik, s.o eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse kulu, mida edaspidi toimetuleku arvestamisel arvestatakse. Siin seati piiriks ühes kuus kuni 6 eurot/m².

Informatsiooni punktis vastas vallavanem volikogu liikme Rudolf Jeeseri varasemalt saadetud küsimustele kriisijuhtimise kohta ning arutleti kriisiolukordadeks valmisoleku teemal laiemalt. Lühike tõdemus – valmisolek on pehmelt öeldes kesine.

Teise suurema teemana räägiti võimalikust Märjamaa alevi miljööväärtusliku ala kehtestamisest. Miljööala kohta kõlas nii poolt- kui vastuhääli. Veel ei olnud otsuste tegemise aeg, kuid otsus tuleb kunagi, s.o enne üldplaneeringu vastuvõtmist, teha.  

Seekord siis veidi vähem kui 2 tunniga olid jutud räägitud. Sooviti häid pühi ja ilusat suve! Samas lepiti kokku, et kui tuuleparkide eriplaneeringu taotluste tõttu on vaja erakorraliselt kokku saada, siis tehakse seda veebiistungil 26. juulil kell 18.

Heade soovidega,
volikogu sekretär

Volikogu 17. mai istungil osales 20 volikogu liiget. Ca kolme tunniga jõuti ära rääkida 16 päevakorrapunkti.

Esimene kolmveerand tundi kuulati ettekannet teemal „Kogukondlik algatus Roheline vald: kogukonna, ettevõtjate ja omavalitsuse koostöö jätkusuutliku elukeskkonna loomisel". Lääne-Harju valla kogemustest kõneles Rohelise valla idee algataja Kairi Niinepuu-Mark.

Volikogu üheks lemmikteemaks on teed. Kui valdavalt on jutt kriitiline, siis seekord räägiti pigem positiivses võtmes – selle aasta kevadel esitas vallavalitsus taotluse Riigi Tugiteenuste Keskusele rahastuse saamiseks Märjamaa alevi Välja-Tamme kergliiklustee rajamiseks kogumaksumusega 260 938,46 eurot. Selleks, et projekt läbiks tehnilise kontrolli, oli vaja kinnitust, et vald on valmis katma omaosaluse. Volikogu otsustas, et garanteerib Välja-Tamme kergliiklustee rajamise omaosaluse vähemalt 82 520,29 euro ulatuses.

Peagi on oodata vallavalitsuse autopargi suurenemist – valitsusele anti nõusolek kahe sõiduki soetamiseks. Valitsus peab vajalikuks osta juurde üks kaubik haldusosakonna tarbeks ning üks 4-veoline maasturilaadne sõiduauto. Tõe huvides tuleb lisada, et summa summarum suureneb autode arv ühe võtta kuna hetkel kinnisvarahooldaja kasutuses olev Opel Combo on amortiseerunud ja lõpetab peagi vallavalitsuse teenimise. 

Nüüd aga tähelepanu need, kes soovivad osta kinnisvara – volikogu otsusega läheb avalikule enampakkumisele Kasti külas asuv Varjualuse hoonestatud kinnistu (registriosa nr 20452850; katastri tunnus 50301:001:0803; pindala 2022 m²; 100% tootmismaa). Enampakkumise alghind on 10 000 eurot.

Otsustuskorras müüakse aga 10 000 euroga Exclusive Stone osaühingule Vana-Vigala külas asuvad Veetorni tee 2b (registriosa nr 6334650; katastri tunnus 88401:001:0519; pindala 914 m²; 100% tootmismaa) ja Veetorni põik (registriosa nr 5862650; katastri tunnus 88401:001:0511; pindala 1215 m²; 100% transpordimaa) kinnistud.  

Volikogu otsustas muuta oma 18.06.2019 otsust nr 143 „Vallavara võõrandamine otsustuskorras". Selle 2019. aasta otsusega müüdi OÜ-le Lambijaam Vana-Vigala külas Jaama tn 21a kinnistu (mida kohalikud teavad kui vana veetorni) ning ostjale seati kohustus kolme aasta jooksul alates müügilepingu sõlmimisest tamponeerida puurkaev, konserveerida või rekonstrueerida katus ning korrektselt sulgeda või rekonstrueerida avatäited. Kohustuste täitmise tagamiseks seati notariaalses ostu-müügi lepingus leppetrahv 5000 eurot, mis kuuluks väljamõistmisele juhul kui nimetatud tööd on tähtajaks tegemata. Nüüd, kus avatäited suletud, katus konserveeritud,  otsustas volikogu loobuda puurkaevu tamponeerimise kohustusest ning leppetrahvi nõudest.

Revisjonikomisjon oli volikogule menetlemiseks esitanud eelnõu „Vigala Osavallavalitsuse kui ametiasutuse tegevuse lõpetamine." Komisjoni ettepanek oli lõpetada 1. jaanuarist 2023 Vigala Osavallavalitsuse kui  ametiasutuse tegevus, OV teenistujate ametikohad tuua MV struktuuri ning senistes OV ruumides avada MV teeninduskeskus, kus oleks tööruumid ehitusnõunikule, sotsiaaltööspetsialistile, piirkonna majandustöötajale, vajadusel asjaajajale (või piirkonna koordinaatorile) ja teistele teenistujatele kui seda töökorralduslikult vajalikuks peetakse. Revisjonikomisjon juhtis seletuskirjas tähelepanu sellele, et antud juhul ei ole revisjonikomisjon teinud ettepanekut osavalla lõpetamiseks. Ettepanek on tehtud osavallavalitsuse kui ametiasutuse tegevuse lõpetamiseks.
Eelnõu otsusena vastuvõtmise poolt hääletas 4 saadikut, 15 oli vastu ning 1 jäi erapooletuks. Seega Vigala Osavallavalitsus töötab edasi nii nagu seni.

Vallavanem Meelis Välise ettepanekul muudeti vallavalitsuse koosseisu -  vallavalitsuse liikme kohustustest vabastati Margus Vaher, valitsuse liikmeks kinnitati Villu Karu.

Volikogu kehtestas rea hallatavate asutuste põhimääruseid.  Uued põhimäärused said endale Märjamaa Valla Rahvamaja, Haimre Rahvamaja, Valgu Rahvamaja, Varbola rahvamaja, Kivi-Vigala Rahvamaja, Vana-Vigala Rahvamaja ning Märjamaa Ujula.

Infopunktis kõneldi esmalt Märjamaa alevis Oru tn 2 kinnistul asuva hoone tulevikust. Volikogu üldine arvamus oli, et vallavalitsuse kava Oru tn 2 hoone lammutada, on põhjendatud.  Valitsus plaanib lammutamiseks toetust küsida KredEx-ist. Esialgu jääks lammutatud hoone asemel haljastatud plats.

Järgmisena andis volikogu esimees ülevaate Märjamaa valla delegatsiooni visiidist 7.-8. mail 2022 Poola Łacko valda.

Muude infodena räägiti Haimre rahvamaja juubelist, ringijuhtide tasust, hariduskomisjonis kõneldust, volikogu liikmete huvide deklaratsioonidest.

Järgmine istung on 21. juunil algusega kell 14.

Volikogu aprillikuu istungi avapunktiks oli umbusalduse avaldamine vallavanem Meelis Välisele.

Kummalgi osapoolel, ei umbusaldajatel ega vallavanemal, ei olnud varem avaldatule midagi lisada. Hääletamisel oli umbusalduse avaldamise poolt 4 saadikut, vastu 15. Seega Meelis Välis jätkab oma ametis.

Volikogu kinnitas kahe haridusasutuse uued arengukavad - Sipa-Laukna Lasteaia arengukava aastateks 2022-2024 ning Varbola Lasteaed-Algkooli arengukava aastateks 2022-2025. Kummalgi puhul ettekandjale küsimusi ei esitatud ja otsuseid tehes oldi üksmeelel. Etteruttavalt võib öelda, et ka järgmised otsused erimeelsusi ei tekitanud.

Vallavalitsusele anti nõusolek sõlmida sihtasutusega Märjamaa Valla Spordikeskus sihtfinantseerimise leping 33 129,58 euro eraldamiseks. Summa on mõeldud põhivara soetuselt sisendkäibemaksu tasumiseks 2021. aasta eest.

Muudeti Märjamaa Vallavolikogu 19.06.2018 määrust nr 29 „Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord". Lapsevanema seisukohalt on kaks olulisemat muudatust:
- lastevanematele makstava transpordi toetuse kilomeetri hinda tõsteti 10 sendilt/kilomeeter 15 sendile/kilomeeter. Ühes kuus makstava toetuse ülempiir on 75 eurot (varem 50).
- lisati uus toetuse liik, s.o õppuri toetus. Toetust makstakse lapsevanema taotluse alusel noore osalemise toetamiseks võistlustel, turniiridel, konkurssidel jne. Toetuse saamiseks võetakse taotlusi vastu jooksvalt ning otsuse toetuse määramiseks teeb vallavalitsus. Ühe noore kohta võib ühel eelarveaastal määrata kokku maksimaalselt toetuseks 500 eurot. Õppuri toetuse fondi suurus määratakse huvihariduse ja huvitegevuse kavas. Käesoleval aastal kava ei muudeta, vaid rakendussättena lisati klausel, et 2022. aasta õppuri toetuseks kasutatakse HH ja HT toetuse reservi vahendeid maksimaalselt 6000 euro ulatuses.

Arendusspetsialist Kirsti Mau andis ülevaate Märjamaa valla arengukava täitmisest 2021. aastal.
Volikogu otsusega algatati Märjamaa valla arengukava 2018-2030 uuendamine. 

Enampakkumisele otsustati panna Tõnumaa külas asuv Rahvamaja kinnistu. Enampakkumise alghinnaks määrati 15 000 eurot. Kinnistu pannakse müüki osta.ee keskkonnas.

Lisapunktina hääletati päevakorda valla delegatsiooni koosseisu määramine. Märjamaa valla sõprusvald Poolas, Łacko vald, saatis kutse osaleda delegatsiooniga 7.-8. mail toimuvatel pidustustel. Delegatsiooni koosseisu arvati volikogu esimees Ottomar Linna, osavallavanema kohusetäitja Maiu Haljas, info- ja avalikesuhete spetsialist Tiina Gill ning vallasekretär Maigi Linna.

Traditsiooniliselt oli hulganisti küsimusi-teemasid infopunktis. Huvi tunti päästeameti juhtimises toimunud muudatuste ja selle mõju kohta Märjamaa vallale. Räägiti külavanemate kaasamisest – oldi mures, et vald ei suhtle piisavalt külavanematega. Ka mitte siis, kui otsustatakse piirkonda otseselt mõjutavaid küsimusi – rallivõistluseks külatee kasutamise andmist. Teemaks oli ka vallavalitsuse ametiautode kasutamiskord ja autode vähesus, vallavalitsuse teenistujate töökorraldus ja telefonidele vastamine, Märjamaa Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine ja veel üht-teist.

Seekord said jutud räägitud poolteise tunniga. Järgmine korraline istung on 17. mail.

Volikogu 15. märtsi istung algas üpris ootamatult. Sõna palus EKRE esindaja Rudolf Jeeser ning luges ette umbusaldusavalduse vallavanem Meelis Välisele. Kuue volikogu liikme allkirjaga avalduse tekst on avaldatud valla dokumendiregistris. Umbusaldushääletus toimub vastavalt seadusele volikogu järgmisel istungil.

Edasi kulges istung tavapärases rütmis. Esmalt anti kiireloomulise infona volikogule teada, et Märjamaa vallavalitsus taotles kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse toetusmeetmest 100 tuhat eurot Metsanurga tänava rekonstrueerimiseks, kuid taotlust ei rahuldatud. Nüüd pakutakse osalist toetust 28 900 eurot, kuid seda tingimusel, et vald on valmis rekonstrueerima tänava taotluses märgitud mahus (500 tuhat eurot). Arutelu tulemusel otsustati, et nii marginaalse toetuse pärast ei ole mõtet end kohustusega siduda, arvestades, et hanke tulemusel saadud madalaima pakkumuse maksumus on 809 tuhat eurot.

Kinnitati kaks arengukava - Märjamaa Lasteaia Pillerpall arengukava aastateks 2022-2024 ja Kivi-Vigala Põhikooli arengukava aastateks 2022-2026.

Otsustati tõsta Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli õpetajate töötasu alammäär võrdseks lasteaiaõpetajate töötasu alammääraga, s.o  täistööajaga töötamise korral 1270,80 eurot ja magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega õpetajal 1412 eurot.

Muudeti Märjamaa Vallavolikogu 20.03.2018  määrust nr 20 „Märjamaa Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate töö tasustamise alused". Muudatusega suurendati õpetajate põhigrupi palgavahemikku 1500 euroni ning õpetajate gruppi toodi üle ka logopeed, kes varem oli spetsialistide grupis, kuid kelle töö iseloom on lähedasem pigem õpetajale.

Võeti vastu Märjamaa valla 2022. aasta eelarve I lisaeelarve kogumahus 2 026 795 eurot.

Oldi nõus, et AS TREV-2 Grupp saab Nurme II kruusakarjääris maavara kaevandamise keskkonnaloa.

Vallavalitsusele anti nõusolek kolme lepingu sõlmimiseks. Vallavalitsus võib sõlmida  Transpordiametiga koostöökokkuleppe, millega võetakse rahalisi kohustusi 2022. aastaks kuni 72 000 eurot ja 2023. aastaks kuni 78 000 eurot. Koostöökokkulepe hõlmab Märjamaa-Valgu (tee nr 20171 ehk rahvapärasemalt alevis paikneva Kasti tee) kergliiklustee ehitamist, kusjuures valla kohustuseks jäävad kõik ettevalmistavad tegevused ning Transpordiametile tee ehitamine.

Valitsusele anti luba sõlmida sihtfinantseerimise leping sihtasutusega Märjamaa Valla Spordikeskus. Finantseeritakse 4200 euro ulatuses sihtasutuse poolt LEADER meetmesse esitatud ja sealt toetuse saanud projekti „Uus sportimisvõimalus – ronimissein koos tarvikutega" omaosalust.

Viimane lepinguid puudutav otsus käis Märjamaa Gümnaasiumi ATS süsteemi rekonstrueerimise kohta. ATS süsteemi rekonstrueerimist otsustati toetada 8700 euroga.

Informatsioonipunktis kõneldi põhiliselt Ukraina pagulastest ja valla valmisolekust neid vastu võtta. Põgusalt peatuti ka COVIDi teemal.

Volikogu istungil osales 18 volikogu liiget. Uue liikmena oli oma esimesel istungil Janno Enni (VL Meie Inimesed). Tema sai endale abivallavanemana ametisse asunud Villu Karust vabaks jäänud koha.

Istungi päevakorras olnud 10 punkti said selgeks räägitud tunni ja 40 minutiga. 
Järgmine korraline istung on 19. aprillil.

Volikogu veebruari istungil oli uue liikmena kohal Eha Kaljusaar (kandideeris volikogusse EKRE nimekirjas). Tema asendab Sander Saalistet, kes peatas oma volitused kuni märtsini 2023.

Kaks esimest päevakorrapunkti olid külaliste päralt. Esimese tunni kõnelesid ning vastasid küsimustele Nils Sempelson ning Teet Pruuli Keskkriminaalpolitsei Korruptsioonikuritegude büroo Lääne talitusest. Teemaks - „Mis on korruptsioon ja kuidas seda vältida?". Seejärel sai sõna RMK Raplamaa metskonna metsaülem Margus Emberg, kes andis ülevaate Riigimetsa Majandamise Keskuse koostatud Märjamaa valla territooriumil asuva riigimetsa terviktutvustusest.

Lisaks kuulamisele-küsimisele võeti vastu kaks määrus ja kaks otsust:
- kehtestati Märjamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022 – 2034.;
- kiideti heaks Raplamaa arengustrateegia tegevuskava 2022-2025;
- delegeeriti maakorraldusseadusega, maakatastriseadusega,  maa hindamise seadusega, maamaksuseadusega ja maareformi seadusega kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesandeid Märjamaa Vallavalitsusele;
- revisjonikomisjoni liikmeks valiti Eha Kaljusaar.

Infopunktis kõneldi lume lükkamisest. Seekord küll pigem selles valguses, et kas ja millises mahus peaks valla haldusosakonna töötajad tegema seda alevis erakinnistutel? Kas peaks olema kõigile teadaolev kord, mille alusel sellist teenust saab tellida või on õige juhtumipõhine lähenemine nagu seni?  Teema jätkuks tõstatati küsimus sotsiaalosakonna pakutava transporditeenuse kohta – kaheldi, kas selle kasutamine on ikka alti õigustatud?

A. Jõessarel ja P. Kärsnal oli küsimusi viimati hariduskomisjonis arutatu kohta, mille teemaks oli haridusvõrgu optimeerimine ning kus arutelu päädis ettepanekutega valitsusele:
– alustada tegevustega, mis on vajalikud, et alates 2022/2023 õppeaastaks jätkaks Kivi-Vigala Põhikool põhikoolina, kus on  üks lasteaiarühm ja 1.-4. klass; 
- alustada tegevustega, mis on vajalikud reorganiseerimaks alates 2022/2023 õppeaastast Sipa-Laukna Lasteaed 1 rühmaga lasteaiaks ühes tegevuskohas. Kaaluda tuleks, kas majanduslikult on otstarbekam lasteaed jätta tegutsema Sipa või Laukna majja.
Põhiline etteheide komisjonile oli, et teemasid ei ole arutatud kohalike kogukondadega ning arutelu juurde ei kutsutud asutuste juhte. Komisjoni esimees D. Lehtsalu selgitas, et komisjon arutas murekohti, millest on varemgi juttu olnud ning midagi ei ole otsustatud, vaid tegemist oli aruteluga ning aruteludega tuleb jätkata. Kindlasti kaasatakse ka kohalikke kogukondi. D. Lehtsalu lisas, et selge on ka see, et kui vald ise ei tee muudatusi, siis lõpuks tehakse need otsused ministeeriumi tasandil, sest soovitustena on juhised KOVidele juba edastatud.

P. Kärsna tegi ettepaneku saata edaspidi volikogu komisjonide koosolekute päevakorrad kõigile volikogu liikmetele. Sellisel juhul saaks volikogu liige tulla talle huvipakkuvat teemat komisjoni koosolekule kuulama. Mõningase arutelu tulemusena ettepanekuga nõustuti, kuid rõhutati, et oma osalemissoovist tuleb komisjoni esimehele eelnevalt teada anda ning külaline on üldjuhul ikkagi kuulaja rollis.

Veel jõuti rääkida lasteaia Pillerpall garantiitöödest ja möödunud aastast uue aasta plaanidesse üle tulnud investeeringutest. Eelmise aasta teehoiutööde kohta andis A. Jõessar oma küsimused vallavanemale üle kirjalikult.

Sel korral siis sedamoodi. Kolm ja veerand tundi kestnud istungil osales 20 volikogu liiget (üks neist küll erandkorras veebi vahendusel). Järgmine istung on 15. märtsil. Kohtumiseni!

Volikogu jaanuarikuu istungil olid 1. lugemisel Märjamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–2034 ning  Raplamaa arengustrateegia tegevuskava 2022-2025. Mõlemasse dokumenti oodatakse ettepanekuid hiljemalt 28. jaanuaril.

Üksmeelselt võeti vastu otsus, et tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2022. a on valla lasteaedades lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1270,80 eurot ja magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal 1412 eurot ehk võrdne üldhariduskooli õpetaja töötasu alammääraga.

Vallavalitsus oli esitanud volikogule eelnõu valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmiseks. Ilma pikema aruteluta toetati üksmeelselt otsuse vastuvõtmist. Muudatusega loodi juurde arendusosakonna juhataja ametikoht. Varasemalt juhtis arendusosakonda abivallavanem, nüüd siis on osakonnal juhataja. Abivallavanemale hakkab edaspidi alluma nii arendus- kui haldusosakond ning abivallavanema otsealluvusse toodi ka arendusspetsialist ja IT-spetsialist.  Planeerimise ja maakorralduse spetsialisti ametikohta asemel on nüüdsest maakorraldaja. Muudatusi tehti ka osakondades - ehitusinseneri ja ehitusspetsialisti ametikoht viidi üle haldusosakonna koosseisu ning haldusosakonna koosseisus vähendatakse heakorratööliste arvu  seniselt 5 töötajalt 4,5  töötaja peale ja remonditööliste arvu seniselt 2,5 töötajalt 2 töötajale. Vähendamise tulemusel luuakse Märjamaa rahvamaja struktuuri remonditöötaja ametikoht, kes hakkab rahvamajas teostama pisiremonte ja hooldama rahvamaja kinnistut, keskväljakut ning lauluväljakut. Osavallavalitsuse struktuuris vähendati osavalla vanema 1,0 ametikoha koormust 0,5 ametikohani. Infopunktis saadi teada, et arendusosakonna juhataja ametikoht täidetakse sisemise ümbertõstmisega, kuid konkursid kuulutatakse välja abivallavanema, maakorraldaja ja ehitusinseneri ametikoha täitmiseks.

Istungil võeti vastu Märjamaa valla 2022. aasta eelarve. Eelarve kogumahuks on 13 319 351 eurot. Ühtlasi anti valitsusele luba võtta investeeringute katteks 1 381 000 eurot pikaajalist laenu.

Volikogu lubas valitsusel müüa enampakkumise korras  478 tihumeetri raieõiguse Märjamaa vallale kuuluval Tervisespordi kinnistul (3046337, katastritunnusega 50403:001:0094). Enampakkumise alghinnaks määrati 20 000 eurot.

Järgmisena päevakorras olnud punkt „Arvamuse andmine keskkonnaloa jäätmete taaskasutamise taotluse kohta" tekitas elavat arutelu juba majanduskomisjonis ning küsimusi jagus ka volikogusse. Lõpuks siiski otsustati 11 poolthäälega (7 vastu, 2 erapooletut)  nõustuda M8 Invest OÜ jäätmete taaskasutamise keskkonnaloa taotlusega. M8 Invest OÜ plaanib reoveesettest toota orgaanilist komposti, mis hiljem müüakse põllumajandusettevõtetele. Vahelaona soovitakse kasutada Männiku külas Kohatu farmi kinnistul asuvat endist sõnnikuhoidlat. Nii komisjon kui volikogu ei saanudki täit kindlust, kas sõnnikuhoidla naaberkinnistu elanik on neist plaanidest teadlik või mitte. Ettekandja poolt nimetati küll, et teavitus on keskkonnaameti ülesanne, kuid volinikud olid seisukohal, et oma kodanikega peaks suhtlema siiski ka valla ametnikud.

Teadupärast on juba välja kuulutatud Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapitali stipendiumikonkurss.  Taotlus tuleks valda esitada hiljemalt 25. jaanuaril. Nüüd kinnitati  sihtkapitali nõukogu uus koosseis. Sinna kuuluvad hariduskomisjoni esindajana Darja Lehtsalu, kultuurikomisjonist Õnne Pajur, vallavalitsusest Katri Buht, ettevõtjate ühendusest Eneli Niinemäe, muusika- ja kunstikoolist Maiu Linnamägi, Märjamaa Gümnaasiumi hoolekogust Riina Meidla ning Vigala osavallakogu esindajana Ülle Rämo.

Traditsiooniliselt on jaanuarikuu istung see, kus otsustatakse Märjamaa valla kõrgeima tunnustuse saajad. 2022. aastal pälvib Märjamaa valla aukodaniku nimetuse ja koos sellega Maarjaristi I klassi kuldrist ning preemia 1000 eurot Vana-Vigala Tehnika- ja Teeniduskooli direktor Enn Roosi. Maarjaristi II klassi hõberisti ja koos sellega 500 eurose preemia vääriliseks hindas volikogu omavalitsustegelast, maapiirkonna ettevõtluse arendajat ning kohaliku elu edendajat Margus Jehet. Ettevõtete tunnustamiseks mõeldud teeneteplaadi omanikuks saab Märjamaal udusulejopesid, -tekke ja -patju tootev osaühing Joutsen.  Palju õnne! Paslik on siinkohal meelde tuletada, et vallavalitsus ootab kandidaate Vabariigi aastapäeva puhul valla tänukirjaga tunnustamiseks. Ettepanekud palutakse saata 25. jaanuariks.

Infopunktis jõuti rääkida teedest ja talihooldusest, kirjadele vastamisest, energiakulu hüvitamisest,  õpilastele ühistranspordikulude kompenseerimisest.
Lõpetuseks arvnäitajad -   istungil osales 20 volikogu liiget, päevakorras oli 10 punkti, mille arutamiseks läks 2 tundi ning mis formuleerusid üheks määruseks ning kuueks otsuseks.
Järgmine korraline istung on 15. veebruaril.

Volikogu jõuluistung 21. detsembril Kivi-Vigala rahvamajas kulges rahulikus töises meeleolus. Päevakorras oli 16 punkti ning 2,5 tunniga olid seekordsed teemad läbitud. Osales 20 volikogu liiget, s.h uue liikmena Veiko Ülejõe, kes asendab volikogus Meelis Välist, kes teadupärast jätkab vallavanemana.  

Esmalt jäeti rahuldamata Marina Minerals OÜ esitatud vaided, milles nad vaidlustasid vallavolikogu 29. novembril tehtud otsuse nr 20 „Arvamuse andmine Käbiküla uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta" ning otsuse nr 21 „Arvamuse andmine Konuvere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta". Novembris otsustas volikogu, et ei ole nõus eelnimetatud uuringuruumides geoloogiliste uuringute tegemisega ning tänagi oldi veendunud, et neid otsuseid pole põhjust muuta.

Geoloogiliste uuringuloa teemaga ka jätkati -  volikogu oli nõus, et geoloogilisi uuringuid hakatakse tegema  Veski külas Vanakubja II uuringuruumis Vanakubja liivakarjääris.

Kasti-Orgita Lasteaia Kasti rühmad paiknevad juba aastakümneid OÜ-le Kasti Mõis kuulvas majas. Kehtiv leping on kohe-kohe lõppemas. Otsustati, et OÜ-ga Kasti Mõis sõlmitakse uus 5-aastane üürileping Kasti külas asuva Lasteaia kinnistu üürimiseks.   

Kehtestati uued riikliku toimetulekutoetuse määramise aluseks olevad eluruumi alaliste kulude piirmäärad. Varasemaid oli vaja muuta seoses eluasemekulude hinnatõusuga. Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

Volikogu andis vallavalitsusele loa Metsanurga tänava rekonstrueerimise hanke korraldamiseks. Arengukava investeeringute kavas on tänava rekonstrueerimiseks kavandatud 500 tuhat eurot. Hanke tulemusena saadakse teada tegelik maksumus ning seejärel tuleb volikogul teha otsus, kas eelarvelised vahendid võimaldavad lepingut sõlmida või mitte.

Muudeti Märjamaa Vallavolikogu 20.03.2018  määrust nr 20 „Märjamaa Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate töö tasustamise alused". Muudatus puudutab laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kutsega ringijuhtide töötasu.

Planeerimise valdkonnast oli päevakorras kaks punkti – kehtestati Paemurrumetsa ja Otsa kinnistute detailplaneering ja omaniku soovil tunnistati kehtetuks Kahu kinnistu detailplaneering, mis oli kehtestatud aastal 2009, kuid mida ei ole kavas ellu viia.  

Istungil loeti hoogsalt ka raha (seda siiski ülekantud mõttes) - võeti vastu Märjamaa valla 2021. aasta eelarve IV lisaeelarve kogumahus 223 881 eurot ning I lugemisel oli valla 2022.a eelarve. Ja raha lugemiseks on põhjust enam kui küll – uus eelarve kujuneb pingeliseks, laenulagi on praktiliselt käes, üksikisiku tulumaksu laekumine ei kasva niisama jõudsalt kui kasvavad majanduskulud. Seetõttu ei ole juba teist aastat võimalik tõsta ka valla asutustes personalikulusid ehk teisisõnu palgakasvu oodata ei ole, välja arvatud õpetajad, kelle palgaraha tuleb riigi eelarvest ning lasteaiaõpetajad, kelle palk on seotud üldhariduskoolide õpetajate palgaga.

Kas otsesemalt või kaudsemalt olid rahaga seotud ka järgmised neli punkti. 
Moodustati huvihariduse ja huvitegevuse toetamise korras ette nähtud komisjon, kes hakkab peatselt jagama huvitegevuse teenuse pakkuja toetusi. Komisjonis on Piret Karus-Kivastik (hariduskomisjoni esindaja), Ats Nõlvak (kultuurikomisjon), Kalle Teekivi (sotsiaalkomisjon), Heli Lints (vallavalitsus), Anneli Ülemaante (Vigala osavallakogu), Triin Põri (Märjamaa Valla Noortekeskus) ja Toomas Jaaniste (vallavalitsuse spordikomisjon).

Moodustati ka mittetulundusliku tegevuse toetamise taotlusi läbivaatav komisjon. Komisjoni kuuluvad Margit Liira (Vigala osavallakogu esindaja), Triin Põri (kultuurikomisjon),  Ants Lipu (sotsiaalkomisjon), Heli Lints  (vallavalitsus), Kirsti Mau (MTÜ Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus),  Astra Põlma (MTÜ Vigala Külade Ümarlaud) ja Mati Püü (vallavalitsuse spordikomisjon).

Volikogu otsustas juba ülemöödunud kord, et volikogu esimehele makstakse volikogu otsusega hüvitist ja volikogu aseesimehe koht on palgaline. Seekord jõuti konkreetsete summadeni. Otsustati, et volikogu esimees Ottomar Linnale makstakse volikogu esimehe kohustuste täitmise eest hüvitist 850 eurot kuus ning volikogu aseesimees Urmas Kristali töötasuks määrati 450 eurot kuus.

Infopunktis räägiti volikogu istungitel ja komisjoni koosolekutel veebi vahendusel osalemisest. Küsiti elektrihinna kallinemise mõjust valla eelarvele ning Kanal 2 „Kuuuurija" saates kajastatud n n Vanapagana saatuse kohta. T. Hainsalu vahendas Vana-Vigala inimeste soovi saada Vana-Vigalasse pakiautomaat.

Ja ongi selleks aastaks kõik. Vaatamata sellele, et volikogu käesoleva koosseisu start pisut viibis (kuna kaebuste tõttu viivitati valmistulemuste väljakuulutamisega), suudeti olla vägagi tegusad. Juba on toimunud 5 volikogu istungit. Kõik komisjonid (revisjonikomisjoni esimene koosolek on 23.12) on korra kokku saanud, hariduskomisjon juba teistki korda ning tegeletakse sisulise tööga.

Rahulikku jõuluaega ja uute kohtumisteni uuel aastal!

Vallavolikogu 7. detsembri istungi päevakorras pidi algselt olema kokku viis punkti, kuid vahetult enne istungit saatis volikogu liige Villu Karu ettepaneku jätta neist kaks punkti välja kuna „teema vajab täiendavat ettevalmistamist". Need täiendavat ettevalmistamist vajavad punktid olid volikogu esimehele hüvitise määramine ja volikogu aseesimehele töötasu määramine. Niisiis otsustatigi piirduda kolmepunktilise päevakorraga.

Esmalt kinnitati vallavanema ettepanekul vallavalitsuse liikmed. Alates tänasest on Märjamaa vallavalitsuse liikmed Lea Laurits (rahandusosakonna juhataja), Maiu Haljas (Vigala osavallavalitsuse sekretär-asjaajaja ning osavallavanema asendaja),  Marge Viska (sotsiaalosakonna juhataja) ning Margus Vaher (haldusosakonna juhataja). Valitsust juhib vallavanem Meelis Välis.

Valla lasteaedade ja koolide hoolekogudesse määrati volikogu esindajad - Kasti-Orgita Lasteaia hoolekogusse Ottomar Linna, Kivi-Vigala Põhikooli, Vana-Vigala Lasteaia ning Vana-Vigala Põhikooli hoolekogusse Meelis Välis, Märjamaa Gümnaasiumi hoolekogusse Thomas Hainsalu, Märjamaa Lastaia Pillerpall hoolekogusse Triin Matsalu, Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli hoolekogusse Urmas Kristal, Sipa-Laukna Lasteaia hoolekogusse Andres Jõessar, Valgu Põhikooli hoolekogusse Anneli Ülemaante ja Varbola Lasteaed-Algkooli hoolekogusse Kalle Teekivi.

Informatsioonipunktis kõneldi volikogu geoloogilise uuringulubade andmisest keelduvate otsuste kohta esitatud vaidest. 29. novembril oli volikogu otsustanud, et ei ole nõus uuringutega Konuvere ja Käbiküla uuringuruumis. Taotleja, Marina Minerals OÜ, esitas mõlema otsuse kohta vaide. Volikogu pikendas vaide läbivaatamise tähtaega 30. detsembrini.
Volikogu liikmed küsisid veelkord kinnitust, kas kõik piirkonnad on tänaseks lumetõrjelepingutega kaetud ning vallavanem kinnitas, et teenus on kõikides piirkondades tagatud.
Lisaks tuli juttu jõulukaunistustest külades, peagi täitmist vajavatest ametikohtadest vallavalitsuses ja muust.

Järgmine istung on 21. detsembril algusega kell 16.
Paslik aeg on soovida rahulikku jõuluaega, meile kõigile!

Volikogu 29. novembri istungi päevakorras oli 19 punkti. Teemade lahti rääkimiseks ning otsuste tegemiseks kulus kohale tulnud 19 volikogu liikmel ca 3 tundi.

Otsustati, et vallavalitsuse uus koosseis tuleb 5-liikmeline, so vallavanem ja neli liiget.  Nimeliselt on kavas valitsuse liikmed kinnitada järgmisel istungil.

Arutamisel oli vallavolikogu ja osavallakogu tööst osavõtu eest makstava tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise maksmise kord. Määrus võeti üksmeelselt vastu ning selle tulemusena tõusevad mõnevõrra ka volikogu töö eest saadavad tasud. Näiteks istungil osalemise eest hakkab saadik 50 euro asemel saama 60 eurot, komisjoni esimees sai varem komisjoni juhtimise eest 50 eurot, uues koosseisus on see 100 eurot. Volikogu esimehe ja aseesimehe tasude kohta teeb volikogu eraldi otsused. Seda siis edaspidi.

Vallavanem Meelis Välise töötasuks määrati 3000 eurot. Sellist palka saavad Märjamaa vallavanemad alates Merlin Suurna vallavanemaks saamise ajast, s.o 2019. a jaanuarist.

Endisele volikogu esimehele Urmas Kristalile otsustati maksta hüvitust 6 kuu ametipalga ulatuses ehk 7500 eurot. U. Kristal oli volikogu esimehena ametis üle 8 aasta.

Kui eelmisel istungil valiti volikogu alatiste komisjonide esimehi ja aseesimehi, siis nüüd kinnitati komisjoni esimeeste ettepanekul komisjonide koosseisud.
Volikogu revisjonikomisjoni esimehe Ülo Olmi ettepanekul valiti revisjonikomisjoni liikmeteks Sander Saaliste ja Eino Väljaots. Komisjoni aseesimees on Ats Nõlvak.
Volikogu majanduskomisjoni koosseisu arvati Priit Kärsna, Urmas Kristal, Ats Nõlvak, Lea Laurits, Thomas Hainsalu, Kalle Teekivi, Raivi Laaser ja Ülo Olm. Komisjoni esimees on Triin Matsalu, aseesimees Andres Jõessar.
Volikogu hariduskomisjoni, mille esimees on Darja  Lehtsalu ja aseesimees Anneli Ülemaante, liikmeteks kinnitati Enn Roosi, Eli Laaser, Eino Väljaots, Ottomar Linna, Ruth Lippus, Piret Karus-Kivastik, Kertu Tort ja Katri Buht.
Volikogu sotsiaalkomisjonis on Annika Levkoi, Ants Lipu, Eino Väljaots, Gaili Ilisson, Marika Hatto, Marge Viska, Merle Siimsalu ja Triin Põri. Komisjoni esimees on Kalle Teekivi ja aseesimees Rudolf Jeeser.
Volikogu kultuurikomisjonis, mida juhivad esimehena Ats Nõlvak ja aseesimehena Aavo Lumi, hakkavad tegutsema Anneli Ülemaante, Eve Burmeister, Heli Lints, Janno Enni, Ene Klaus, Triin Põri, Mati Mäe ja Õnne Pajur.

Nimetati esindajad Raplamaa Omavlitsuste Liitu. Liidu täiskogus esindavad Märjamaa valda Urmas Kristal ja Meelis Välis. Vajadusel asendavad neid vastavalt Ottomar Linna ja Ott Valdma. Liidu juhatuses on Märjamaa valla poolt Urmas Kristal.

Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi nõukogusse nimetati Darja Lehtsalu ja Heli Lints.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu üldkoosolekul esindavad valda Urmas Kristal ja Meelis Välis, keda vajadusel asendavad Ottomar Linna ja Ott Valdma. ELVL volikogus on valla esindajaks Urmas Kristal ja tema asendajaks Meelis Välis.

Volikogule oli esitatud arvamuse andmiseks neli geoloogilise uuringuloa taotlust. Taotlejaks Marina Minerals OÜ. Volikogu oli nõus, et uuringuload antakse Pallika ja Päärdu uuringuruumi, kuid ei nõustunud uuringute tegemisega Käbiküla ja Konuvere uuringuruumis. Kõikidel juhtudel on üheks uuritavaks maavarakas liiv, Käbikülas ja Päärdus ka kruus.

Kinnitati Märjamaa valla 2022 aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava.

Anti nõusolek kinnisasja omandamiseks -  Teenuse külas asuvat Jõeääre kinnistut soovib omandada määratlemata kodakondsusega isik ning vastavalt kinnisasja omandamise kitsendamise seadusele on sellisel puhul vajalik volikogu luba.

Üle hulga aja oli taas päevakorras informatsioonipunkt, kus jätkati volikogu eelmise koosseisu traditsioone ja kõneldi valla teedest – valmisolekust lumetõrjetöödeks ning halvasti tehtud greiderdamisest.

Teavitati ka järgmisest erakorralisest istungist, mis on 7. detsembril algusega kell 17.

Kohtumiseni!

Volikogu oli täna koos oma teisel istungil. Päevakorra seitsmest punktist olid vast olulisemad  (või vähemalt avalikkusele suurimat huvi pakkuvad) vallavanema valimine ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine.

Märjamaa valla vallavanemaks valiti 12 poolthäälega Meelis Välis (VL Üksmeelne Koduvald) . Teise kandidaadina üles seatud Ülo Olm (EKRE) kogus 7 häält.

Volikogu alatiste komisjonidena otsustati moodustada majanduskomisjon, hariduskomisjon, kultuurikomisjon, sotsiaalkomisjon ning revisjonikomisjon.

Komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimistulemused olid järgmised: hariduskomisjoni esimeheks sai Darja Lehtsalu ja aseesimeheks Anneli Ülemaante;  kultuurikomisjoni esimehena hakkab tegutsema Ats Nõlvak ja aseesimehena Avo Lumi; majanduskomisjoni veab eest esimehena Triin Matsalu ja teda assisteerib aseesimehena Andres Jõessar;  sotsiaalkomisjoni esimeheks osutus valituks Kalle Teekivi ning aseesimeheks Rudolf Jeeser; revisjonikomisjoni esimehe vastutusrikast koormat veab Ülo Olm ja teda abistab aseesimehena Ats Nõlvak.

Sellega olid volikogu enesekorralduslikud otsused selleks korraks tehtud ning asuti igapäevase elu küsimusi lahendama.

Vallavalitsusele anti luba korraldada hange ning sõlmida parima pakkujaga leping Märjamaa vallale elektrienergia ostmiseks perioodil 01.01.2022-31.12.2022 ning Märjamaa valla elektripaigaldiste käidukorralduseks ja hoolduseks aastatel 2022 – 2025.

Nõustuti ka Märjamaa valla tehnilise valve täisteenuse ja ATSi hooldusteenuse osutaja leidmiseks hanke korraldamisega.  Hanke võitjaga sõlmitakse leping aastateks 2022-2025.

Volikogu andis vallavalitsusele loa investeeringu tegemiseks - Vigala osavallavalitsuse avahooldustöötaja ja sotsiaaltööspetsialisti kasutusse soetatakse 2018. aasta Citroen Berlingo maksumusega 13 488 eurot.

Kohal oli 19 volikogu liiget. Kell 16 alanud istung lõppes 18.25. Juba on teada ka järgmise, taaskord erakorralise, istungi aeg – see on 29. novembril kell 17. Päevakorras kokku 19 punkti, s.h näiteks  vallavanemale töötasu määramine, ametist vabastatud volikogu esimehele hüvituse maksmine,  vallavolikogu ja osavallakogu tööst osavõtu eest makstava tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise maksmise kord. Kinnitamisele tulevad ka täna omale esimehed saanud komisjonide koosseisud.

Kohtumisteni!

Märjamaa vallavolikogu 2. koosseisu esimene istung oli täna, 16. novembril. Märjamaa rahvamaja saalis võtsid kell 16 istet kõik 21 volikogu liiget. Esimese istungi päevakord on määratletud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning selleks on volikogu esimehe valimine, volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Kuni volikogu esimehe valimiseni juhatas istungit Märjamaa valla valimiskomisjoni aseesimees Einar Klaos.
Volikogu esimeheks valiti 14 häälega Ottomar Linna (VL Meie Inimesed). Teise kandidaadina üles seatud Andres Jõessar (VL Tuleviku Märjamaa) sai salajasel hääletamisel 7 häält.
Ka aseesimehe kandidaate seati üles kaks – Urmas Kristal (VL Üksmeelne Koduvald) ning Rudolf Jeeser (EKRE). Aseesimeheks valiti 13 häälega Urmas Kristal. Rudolf Jeeser kogus 8 häält.
Vallavanem Meelis Välis esitas vallavalitsuse nimel valitsuse lahkumispalve. Seadusest tulenevalt täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi  kuni uue valitsuse kinnitamiseni.
Juba on laekunud volikogu liikmetelt ettepanek kutsuda kokku volikogu erakorraline istung 23. novembril.  Eesmärk on võimalikult kiirelt käivitada volikogu tavapärane töö, mis on, seoses riigi tasandil toimunud valimiskaebuste lahendamisega ning omakorda sellest tulenevalt valimistulemuste väljakuulutamise viibimisega, juba liigagi pikalt olnud katkenud. Võrdluseks võib tuua, et 2017.a valimiste järgselt toimus volikogu 1. istung 26. oktoobril ning teine istung 7. novembril. Volikogus menetlemist ootavad nii mitmedki valla igapäevaseid toimetamisi puudutavad eelnõud. Järgmisel istungil on kavas vallavanema valimine, volikogu alatise komisjonide moodustamine ning neile esimeeste ja aseesimeeste valimine. Erakorralise istungi kokkukutsumise ettepaneku tegijate soov on, et arutamisele tuleks juba ka n ö tavalisi punkte, s.o valitsusele loa andmine kolme hanke korraldamiseks ning üks investeeringu tegemise nõusolek.
Soovime uuele volikogu esimehele ning aseesimehele edu ja tarkust volikogu juhtimisel ning volikogule tervikuna koostöömeelt!

Uute uudisteni!

Volikogu käesoleva koosseisu viimasel, erakorralisel istungil 12. oktoobril, oli valitsuse palvel päevakorras kaks punkti: vallavalitsusele sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks nõusoleku andmine (SA Märjamaa Valla Spordikeskus) ja Märjamaa valla arengukava 2018-2030 (s. h eelarvestrateegia) uuendamine.

Volikogu otsustas 11 poolthäälega (2 vastu, 1 ei hääletanud) lubada vallavalitsusel sõlmida sihtasutusega Märjamaa Valla Spordikeskus põhivara soetuseks sihtfinantseerimise lepingu kogusummas 786 900 eurot. Sihtfinantseeringu eesmärgiks on Märjamaa Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine. Arvestuslikud väljamaksed on 2021. aastal 2500 eurot ning 2022. aastal  784 400 eurot.  Hetkel on rahalisi vahendeid staadioni rekonstrueerimiseks eelarves ja arengudokumentides planeeritud kokku 640 000 eurot, s.h maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (MATA) saadud 160 tuhat Vallavalitsuse ülesandeks jääb leida kate puudujäävale osale.

Üheteist poolhäälega (2 vastu, 1 erapooletu) kinnitati ka Märjamaa valla arengukava 2018-2030 uuendatud variant. Nagu ikka, on arengukava üheks osaks eelarvestrateegia nelja eelseisva aasta kohta. Selle päevakorrapunkti arutelu juures oli volikogu liige Andres Jõessar rahulolematu, et külakogukondadest tulnud arvukate ettepanekutega (ettepanekuid laekus nii Teenuse piirkonna külade koosolekult kui Vana-Vigala külalt) pole üldse arvestatud.  Kuigi ettepanekuid poleks rahaliste vahendite puudumisel saanud lisada investeeringute kavasse, oleks neid võinud kajastada kava n ö pehmes osas.  Arendusspetsialist Kirsti Mau ja volikogu esimees selgitasid, et ettepanekud kaduma ei lähe, need on valla dokumendiregistris ning arengukava menetluse materjalide juures olemas ning arengukava on dokument, mida vaadataks üle igal aastal.

Volikogu esimees Urmas Kristal  tänas kõiki koosoldud aja eest ning soovis edu neile, kes uuesti volikogusse kandideerivad.

Märjamaa vallavolikogu käesoleva koosseisu viimane korraline istung 21. septembril toimus Paisu Talus.

Kohe istungi algul andis volikogu esimees teada, et vallavalitsuse palvel saadakse veelkord kokku. Otsustada on vaja Märjamaa staadioni rekonstrueerimiseks sihtasutusega Märjamaa Valla Spordikeskus sihtfinantseerimise lepingu sõlmimine ning võtta vastu valla arengukava (,mille üks osa on ka eelarvestrateegia) uus redaktsioon. Erakorraline istung toimub 12. oktoobril.

Septembri istungil kinnitati Teenuse, Luiste ja Urevere külavanemaks Maris Leemets. Uuele külavanemale anti üle tunnistus, külavanema märk ja ametiraha. Sellega on Märjamaa valla 112 külast kehtivate volitustega külavanem kolmekümne kaheksal. Siinkohal tasub meelde tuletada, et alates jaanuarist 2018 kehtiva Märjamaa valla külavanema statuudi kohaselt valivad külaelanikud külavanema üldjuhul kolmeks aastaks. Külakoosolek võib otsustada valida külavanema ka pikemaks tähtajaks.

Ülevaade turvalisusest Rapla maakonnas andis Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus.

Volikogu võttis vastu Märjamaa valla 2021.a III lisaeelarve kogumahus 127 668 eurot.

Seoses lähenevate KOV volikogude valimistega moodustati viis jaoskonnakomisjoni ja vallasekretäri ettepanekul nimetati  nende liikmed.

Kehtetuks tunnistati kolm määrust:  21.08. 2012 määrus nr 87 „Osaühing Orgita Elamu põhikiri", 19. 04.2005 määrus nr 95 „Märjamaa valla avaliku korra eeskiri" ja 17.08.2004  määrus nr 70 „Müügipileti hinna kehtestamine".

Informatsioonipunktis anti lühiülevaade uue üldplaneeringu koostamise hetkeseisust (eskiis on valmimas, planeeringu kehtestamiseni loodetakse jõuda 2023.a detsembris). Traditsiooniliselt oli mitmeid küsimusi teede ja teehoolduse kohta -  küsiti millal valmib lõpuks kauaoodatud teehoiukava; tunti muret, et taaskord ollakse hilinemas talihooldushanke väljakuulutamisega; küsimusi oli ka tänavuse aasta hanke kohta (nõuame hanketingimustes asju, mida hiljem ise ei suuda või ei pea vajalikuks kontrollida). Jätkuvalt läheb  volikogu liikmetele korda Märjamaa Gümnaasiumiga seonduv – rekonstrueerimistööde kohta küsiti juba lisaeelarve vastuvõtmise juures, infopunktis tunti huvi õppe- ja kasvatustöö korraldamise vastu.

Volikogu istungil osales 17 volikogu liiget. Seekordse, võrdlemisi lühikese, päevakorra arutamiseks kulus  veidi üle 2 tunni. 

Uute kohtumisteni!

Volikogu augustikuisel istungil oli päevakorras 12 punkti. Istungil osales 18 volikogu liiget. Teemad jõuti läbi rääkida veidi enam kui kolme tunniga.

Esmalt kuulati Rapla politseijaoskonna juhi Janno Ruusi ettekannet turvalisusest maakonnas seoses lähenevate KOV volikogude valimistega.

Teede valdkonnast oli sel korral otsustamisel kahe tee valla omandisse võtmine ning ühe tee projekteerimine. Volikogu nõustus, et vald omandab Sääla külas paikneva Torri tee (,mida alles hakatakse välja mõõtma) ning Vaguja külas Rebasetee kinnistu. Poolte kokkuleppel omandatavate kinnistute eest tasu ei maksta. Notari tasu ja riigilõivu tasub vald.

Vallavalitsusele anti luba korraldada hange ja sõlmida leping Märjamaa alevis asuva Välja tänava projekteerimiseks koos kergliiklustee ühendusega. Seejuures tegi volikogu ettepaneku, et projekteerimine hõlmaks ka Tamme tee parklat, mis on Välja tänava lõpp-punktiks.

Munitsipaalomandisse otsustati taotleda Teenuse külas asuv Aida maaüksus, mis jõeäärse alana jääks üldkasutatavaks maaks.

Volikogu võttis vastu Vaimõisa külas asuva Paemurrumetsa ja Otsa kinnistute detailplaneeringu. Planeering pannakse välja Märjamaa Vallavalitsuse fuajeesse ning avalik väljapanek kestab 8. septembrist 7. oktoobrini.

Vallavalitsus tegi volikogule ettepaneku Märjamaa Vallavolikogu 18. detsembri 2018.a otsuse nr 110 „Hoonestusõiguse seadmine (SA Märjamaa Valla Spordikeskus)" muutmiseks. MATA projekti raames rekonstrueeritakse Märjamaa spordihoone kõrval asuv staadion. Kuivõrd staadion moodustab spordihoonega ühtse kompleksi, on otstarbekas staadioni haldamine üle anda sihtasutusele Märjamaa Valla Spordikeskus. Mõtte teostamiseks otsustati suurendada 2018.a seatud hoonestusõiguse ala. Kui tookord koormati hoonestusõigusega vallale kuuluv Tamme tee 1 kinnistu spordihoone rajamiseks, siis nüüd otsustati hoonestusõigusega koormatud alasse lisada ka staadioni osa.

Esimese lugemise läbisid nii Märjamaa valla eelarvestrateegia 2022-2025 kui Märjamaa valla arengukava 2018-2030. Ettepanekuid nimetatud dokumentidesse oodatakse 8. septembrini (kaasa arvatud).

Seni üksmeeles kulgenud istungil tekkisid erimeelsused päevakorrapunktis 10  kui valitsus küsis volikogu nõusolekut Märjamaa Gümnaasiumi täiendavate investeeringute rahastamiseks kokku summas 40 250 eurot. Sellest MG täiendavate ehitustööde rahastamiseks hankelepingu raames kulub 6447 eurot, ülejäänud summat taotleti kooli uutele ustele elektrooniliste lukkude paigaldamiseks. Kui 6000 euro võrra hanke kallinemist võeti rahulikult, siis elektroonilised lukud tekitasid tõsist arutelu. Avaldati arvamust, et tegemist on kaasaegse ja innovaatilise lähenemisega, kuid oli ka arvamusi, et ühes väikses maakoolis, nagu seda Märjamaa Gümnaasium, on tegemist ebavajaliku investeeringuga. Volikogus, nagu juba ka varasemalt toimunud majandus- ja eelarvekomisjonis, juhiti tähelepanu sellele, et rikutud on hanke korda ja finantsdistsipliini ning selline tegevus ei tohiks vallavanema poolt jääda tähelepanuta. Lõpuks võeti otsus siiski 12 poolthäälega vastu. Kuus saadikut otsuse vastuvõtmist ei toetanud.

Teenuse küla jääb 1. septembrist külavanemata, sest Märjamaa Vallavolikogu 20.04.2004 otsusega külavanemaks kinnitatud Heino Resik vabastati Teenuse külavanema ametist tema isikliku avalduse alusel.

Infopunktis kõneleti Märjamaa jäätmejaama projekteerimisest (O. Valdma tutvustas istungi päeval laekunud eskiisi), räägiti veelkord ametnike kõrvaltegevusest (täpsemalt õigusnõuniku kõrvaltegevuste mahust) ning Märjamaa Gümnaasiumi õpetajate kvalifikatsioonist (Haridussilma https://www.haridussilm.ee/ee andmetel on kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate protsent märgatavalt langenud). Küsimused teede ja Orgita katlamaja kohta jäid üles ametnikele hiljem vastamiseks kuivõrd istungil enam neid, kes vastuseid teadnuks, ei olnud.

Järgmine korraline istung on 21. septembril

Volikogu suvepuhkuse eelne istung oli Märjamaa rahvamajas. Istungil osales 18 saadikut. Päevakord oli mahukas ja aruteludeks, küsimusteks-vastusteks kulus pea 5 tundi.

Sissejuhatuseks kinnitas volikogu Märjamaa valla 2020. a majandusaasta aruande.

Päevakorras oli ka kaks volikogu liikmete algatatud eelnõud.
Esimene neist „Vallavara võõrandamine enampakkumisel (Riksu ja Sauna kinnistud)". Eelnõu algatajateks A. Jõessar ja A. Kirsipuu. Andres Jõessar põhjendas oma ettekandes, et eelkõige sooviti eelnõuga tähelepanu juhtida vajadusele paremini puhkebaasi majandada ning teha broneerimissüsteem läbipaistvamaks. Varasemalt korduvalt tehtud ettepanekud mingit muutust toonud ei ole. Eesmärk peaks olema, et Hobulaiu eksootikat saaks kogeda võimalikult paljud, eelkõige meie valla lapsed. Müügieelnõu volikogu toetust ei leidnud, kuid mõte, et muudatusi oleks vaja, jäi õhku.
Teine, A. Kirsipuu algatatud eelnõu, käsitles Märjamaa Vallavolikogu 20.11.2018 määruse nr 48 „Märjamaa valla heakorraeeskiri" muutmist. Ettepanek oli kirjutada eelnõust välja nõue, et muru ei tohi olla kõrgem kui 15 cm ning see eelnõu sai ka volikogu toetuse.

Volikogu nõustus  geoloogilise uuringu loa andmisega Orava V uuringuruumi. Oli päri, et vallavalitsus omandab eraisikult tasuta Pallika tee kinnistu ning taotleb valla munitsipaalomandisse Märjamaa alevis Kesa tänava ümber pööramiskoha rajamiseks Kesa tn 9 kinnistu. Kuulati informatsiooni Toominga tn 1 kinnistul algatatud detailplaneeringust ning seejuures otsustati, et Märjamaa kalmistu  sanitaarkaitsevööndi määramisel lähtuda kehtivast kalmistuseadusest.

Kehtestati uus „Märjamaa valla õppestipendiumi maksmise tingimused ja kord", mis võrreldes varasemaga sisaldab olulisi muudatusi - stipendiumi konkursi protsessi kaasatakse ajutine komisjon, kes kinnitab omandatava haridustaseme nõude ja erialad, mille õppureid kandideerima oodatakse ning teeb vallavalitsusele stipendiumi määramise ettepanekud, lisatud on  võimalus stipendiumi saamiseks kogu õpingute nominaalõppeaja jooksul.

Võeti vastu Märjamaa valla 2021. aasta eelarve II lisaeelarve kogumahus 443 693 eurot.

Vähendati Võimla tn 4 ja Võimla tn 1a kinnistute enampakkumise alghinda 50 000 eurole kuna enampakkumine 80 000 euroga tulemust ei toonud.
Uue objektina lisandus vallavara müüginimekirja korteriomand Jõgeva vallas Kassinurme külas – enampakkumisele läheb Niidu kinnistul asuv korteriomand nr 1 alghinnaga 1000 eurot.

Volikogu andis valitsusele loa sõlmida leping Sihtasutusega Märjamaa Valla Spordikeskus, et SA hallatavat spordihoonet saaks kasutada Märjamaa Gümnaasiumi tundide läbiviimiseks.

Lähenevatest KOVi volikogude valimistest andsid märku kaks järgmist punkti -  moodustati Märjamaa valla valimiskomisjon ning määrati volikogu järgmise koosseisu liikmete arv. Otsustati, et ka uus volikogu tuleb 21 liikmeline (pakkumisel oli ka 19, kuid see ei saanud piisavalt toetust).

Omakeskis, s.o päevakorrapunkti arutelu kuulutati kinniseks, arutati vallavolikogu nimel kandidaatide esitamist Vabariigi Presidendi Valgetähe teenetemärgi saamiseks.  Teema oli tõstatatud volikogu liikme Ago Kirsipuu ettepanekul. Siinkohal on paslik öelda, et seekordne istung jäi A. Kirsipuule Märjamaa vallavolikogus viimaseks (vähemalt selleks ja järgmiseks perioodiks) – istungi algul esitas ta avalduse palvega oma volitused lõpetada. Selgituseks lisas ta, et vahetab elukohta ning kavatseb kandideerida naabervallas.

Informatsioonipunktis oli teemasid enam kui siia kirja jõuab panna, kuid pikem arutelu kujunes Orgitale projekteeritava jäätmejaama üle. Augustis sooviks volikogu saada sellest konkreetsema ülevaate.

Järgmine korraline istung on tavapärasest nädal hiljem, s.o 24. augusti. Ilusat suve!

Paari kuu järel taas silmast-silma kokku saanud volikogu pidas istungi Märjamaa rahvamaja suures saalis.  Osales 16 volikogu liiget. Päevakorra 9 punkti arutamiseks kulus 2,5 tundi.

Transpordiameti tellimusel koostab Selektor Projekt OÜ riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti. Projekti eesmärk on teelõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks koos eritasandiliste liiklussõlmede ja teiste I klassi maantee toimimiseks vajalike teede ning rajatistega. Transpordiameti plaan  on pärast ehituse lõppemist kohalikku liiklust teenindavad teed koos maaga üle anda Märjamaa vallale. Valitsus tuli volikogusse küsima luba Transpordiametiga koostöölepingu sõlmimiseks. Volikogu lükkas otsustamise edasi seniks kuni on rohkem infot vallale võetavate kohustuste mahu, s.h üleantavate teede kohta. Volinikke tegi murelikuks, et uue kavandatava liikluskorraldusega saaks  Märjamaast, tsiteerides volikogu liiget Teet Tomsonit, „Mäo 2", millest sõidetakse sisse pööramata mööda ja kuskohast ka ise liikuma pääsemine on tehtud ebamugavaks.

TÄHELEPANU - projekteerimistingimuste eelnõule on võimalik esitada arvamus või ettepanekud hiljemalt 20.05.2021 e-posti aadressil info@transpordiamet.ee.

Projekti tutvustav arutelu toimub 26.05.2021 algusega kell 17.00, kus tutvustatakse eskiislahendust, menetluse käigus esitatud arvamusi ja soovi korral on võimalik esitada täpsustavaid küsimusi. Riigis kehtivatest piirangutest tulenevalt toimub projekti tutvustus MS Teams keskkonnas. (Lähemalt loe valla kodulehelt.)

Sotsiaaleluruumideks tunnistati 21 Märjamaa vallale kuuluvat korterit.

20. aprilli 2021 Märjamaa Vallavolikogu istungil nõustus Märjamaa Vallavolikogu korrastamistingimuste andmisega Vanakubja liivakarjäärile, Orgita paekarjäärile ja Orava lubjakivikarjäärile. Kuu aega varem oli volikogu heaks kiitnud geoloogilise uuringuloa muutmise Orgita VI uuringuruumis ning geoloogilise loa andmise Põlli uuringuruumi. Nüüd saatis keskkonnaamet menetlemiseks korralduste eelnõud, kuhu on lisatud ka kõigi teiste osapoolte arvamused. Kuna sisulisi muudatusi, võrreldes esialgsega, ei ole, siis võttis volikogu info lihtsalt teadmiseks.

Tunnistati kehtetuks Vigala Vallavolikogu 26.01.2012  määrus nr 1 „Vigala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 " ning  01.01.2011  määrus nr 14 „Müügipileti hinna kehtestamine".

Volikogu võttis vastu Märjamaa Valla Raamatukogu kasutamise eeskirja. Varasem eeskiri oli aastast 2013 ning vajas uuendamist.

Vallavalitsuse tegi ettepaneku kaasata MATA projekti „Märjamaa staadioni rekonstrueerimine" läbiviimisse SA Märjamaa Valla Spordikeskus. Volikogu oli ettepanekuga päri. Sihtasutuse ülesandeks jääb riigihanke alusdokumentide koostamine ning hankemenetluse läbiviimine. Hankelepinguni loodetakse jõuda augustis-septembris. Rekonstrueerimine peaks esialgse ajakava kohaselt olema lõpetatud juulis 2022.

Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku avatud menetlusega riigihanke „Märjamaa Gümnaasiumi ja Varbola Lasteaed-Algkool soojusvarustus 2021 – 2031" läbiviimiseks ning hankelepingu sõlmimiseks.

Volikogu otsusega müüakse avalikul enampakkumisel Araste külas asuv Tänava kinnistu (registriosa nr 16538150; katastri tunnus 88402:001:0225; pindala 13688 m²; 100% elamumaa). Alghinnaks määrati 10 000 eurot.

Infopunktis andis A. Kirsipuu enda ja A. Jõgiste nimel üle volikogule menetlemiseks otsuse eelnõu „Aktsiaselts Märjamaa Haigla aktsiate võõrandamine enampakkumisel". A. Kirsipuu esitas volikogule menetlemiseks teisegi eelnõu – „Märjamaa Vallavolikogu 20.11.2018 määruse nr 48 „Märjamaa valla heakorraeeskiri" muutmine". Selle eelnõu sisuks on tunnistada kehtetuks säte, mis kohustab muru niitma  selliselt, et selle kõrgus maapinnast ei ületaks 15 cm.

Traditsioonilistest teemadest räägiti teedest (s.h teehoiukomisjonis räägitust ja investeeringute hankest) ning jäätmetest - olemasolevast jäätmejaamast ja uue jäätmejaama projekteerimisest.

Juturingiga jõuti uuesti ka päevakorra esimese punkti juurde, s.o Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigu projekteerimiseni.

Järgmine korraline volikogu istung on 15. juunil.

Volikogu pidas oma aprillikuu istungi taaskord veebikeskkonnas. Päevakorras vaid kaevanduste korrastamistingimuste kohta arvamuse andmised ning informatsioonid.

Vastavalt maapõueseadusele korrastatakse kaevandatusalad pärast kaevandamise lõpetamist korrastamise projekti alusel, mis on koostatud lähtuvalt korrastamistingimustest. Korrastamistingimused väljastab keskkonnaamet kaevandamisluba omava ettevõtte taotluse alusel.

Orgita Dolomiiditooted OÜ esitas keskkonnaametile taotluse korrastamistingimuste saamiseks Vanakubja liivakarjääris, Orgita paekarjääris ja  Orava lubjakivikarjääris. Volikogu pidas keskkonnaameti pakutud tingimusi kõigiti asjakohasteks ja oli nendega nõus. Vanakubja karjääri puhul nähakse tulevikus võimalust kasutada karjääri avaliku supluskohana.

Informatsioonipunktis andis vallavalitsuse arendusspetsialist Kirsti Mau ülevaate valla arengukava täitmisest seisuga 31.12.2020 ning abivallavanem ja vallavanem vastasid volikogu liikmete küsimustele.  Vastustest koorus välja, et suurimat puudust tuntakse praegu täiskohaga ehitusinsenerist, kelle ametikoht vallavalitsuse struktuuris on küll olemas, kuid raha tema palkamiseks eelarves ei ole.

Traditsiooniks on saanud, et istungil räägitakse ka valla teedest. Nii ka seekord – jutuks võeti toimunud hooldushange. Pikisilmi oodatakse teede greiderdamist, loomulikult ka tolmutõrjet. 

Lisaks küsisid volikogu liikmed heakorda, tänavavalgustust ning  ujula ja Pillerpalli lasteaia remonti puudutavaid küsimusi.

Ligi tund aega kestnud istungil osales 19 volikogu liiget. Järgmine korraline istung on 18. mail.
 

22. märtsil oli vallavalitsuse ettepanekul volikogu erakorraline istung. Päevakorras oli maavara uuringulubade ja  kaevandamislubade taotluste kohta arvamuste andmine.
Skype vahendusel toimunud istungil osales 19 volikogu liiget.

Üksmeelselt nõustuti:
-  Tika II kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisega ASile Silikaat;
- Orava III lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisega ASile TREV-2 Grupp;
- Põlli uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmisega ASile TREV-2 Grupp;
- Orgita VI uuringuruumis OÜle ORGITA DOLOMIIDITOOTED välja antud geoloogilise uuringu loa Rapm-087 pikendamisega ühe aasta võrra;
- Orgita turbatootmisalale Keskkonnaameti sätestatud korrastustingimustega ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga.

Volikogu korraline istung on 20. aprillil 2021.

Tulenevalt Covid-19 leviku tõkestamiseks rakendatud piirangutest tegi volikogu oma füüsilistes kokkusaamistes väikese pausi – 16. märtsi istung toimus veebis. Päevakorras oli neli punkti ning istung kestis ca 2 tundi. Osales 19 volikogu liiget.

Võeti vastu määrus „Vanemate omaosalus Märjamaa valla koolieelsetes lasteasutustes". Võrreldes varasemaga on uude määrusesse lisatud valvelasteaia mõiste ning kehtestatud  valvelasteaias kohatasu nendele vanematele, kes on esitanud taotluse oma lapsele valvelasteaias koha saamiseks. Sellega tagatakse, et valvelasteaia tegutsemise perioodil toimuks lasteaia personali- ja majandamiskulude katmine osaliselt vanemate poolt. Suvise valvelasteaia kohatasu arvestust peetakse valvelasteaia taotluses märgitud konkreetse(te) perioodi(de) alusel.

Otsustati tasuta võõrandada Avaste külas asuv Kaalujaama kinnistu (kinnistusregistri nr 5842450; katastritunnus 88401:001:0510; pindala 240,0 m²) MTÜ-le Avaste külaselts. Külaseltsi juhatus esimehe Toivo Kratti sõnul soovitakse kinnistule ehitada loodusmaja koos vaatetorniga. Hetkel asub kinnistul kolhoosiaegne kaalumaja ning vald ei ole näinud sellele seni, ega näe ka edaspidi, kasutust.

Volikogu võttis vastu valla 2021.a I lisaeelarve. Lisaeelarve vastu võtmisega suurenes eelarve kogumaht 1 411 054 euro võrra ning see on nüüd kokku 14 585 365 eurot.

Muude küsimuste juures andis revisjonikomisjoni esimees R. Laaser ülevaate valla 2020.a teede ehitushanke ja suvise hooldushanke läbiviimise tulemuslikkuse revisjonist. Taas tõstatati küsimus - kas makstud raha eest saadi ikka nii palju kui oodati ja kas saadi seda, mida tegelikult taheti? R. Laaser märkis, et kuigi valitsus on lubanud edaspidi komisjoni ettepanekutega arvestada, sooviks, et ka eelmise aasta hanke osas saaks selguse majja. Selleks pakuti välja, et omanikujärelevalve, kes idee poolest peaks olema valla käepikendus ja jälgima, et töid tehtaks vastavalt lepingule, tuleks ja räägiks volikogule, mida tema möödunud aasta remonditöödest arvab.  

Päevakajalistest teemadest räägiti koroona vastu vaktsineerimisest ning meie õpilaste, lastevanemate ja õpetajate toimetulekust distantsõppega. Tõdeti, et kuigi õppekorraldus on parem kui kevadel, on olukord pingeline kõigile osapooltele. Kõlama jäi soovitus võimalikult palju omavahel suhelda, anda tagasisidet ning kui on muresid, siis julgelt õpetajaga ühendust võtta, et keegi ei jääks hädas üksi ning oleks võimalik õigeaegselt abi pakkuda.

Eelinfona anti teada, et valitsuse ettepanekul on 22. märtsil oodata volikogu erakorralist istungit, kus päevakorras on mitmele geoloogilise uuringuloa taotlusele ning kaevandamise keskkonnaloa taotlusele arvamuse andmine. Taaskord saadakse kokku veebiistungil.

Järgmine korraline istung on 20. aprillil.

Volikogu 16. veebruari istungil Märjamaa rahvamaja kinosaalis osales 18 volikogu liiget. Päevakorras oli kuus punkti ja kahe tunniga oli see läbitud – arutelud peetud, otsused tehtud, info vahetatud.

Veeseaduses kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste otsustamine delegeeriti vallavalitsusele. Volikogu jättis enda pädevusse vaid veeseaduse §-des 104 ja 105 sätestatud ülesanded (käsitlevad reoveekogumist).

Päevakorras oli kaks kinnisasja omandamise loa taotlust. Esmalt anti Venemaa kodanikule luba omandada Urevere külas asuv Vahtriku kinnistu (registriosa nr 1257137, katastriüksuse nr 42703:001:0691, pindala 5,1 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Seejärel arutati Saksa firma Gestüt Eichenhain GmbH  taotlust omandada Päärdu külas kolm kinnistut - Päärdu farm, Pärna ja Uuemõisa. Vallavalituse soovitus oli luba mitte anda. Seda seisukohta toetas ka majandus- ja eelarvekomisjon. Pärast ettekandeid ning omandada soovija esindaja ärakuulamist jõudis ka volikogu samale järeldusele - loa andmisest keelduti (15 oli keeldumise poolt, 2 ei hääletanud ja 1 volikogu liige ei olnud veel istungile jõudnud). Keeldumise põhjuse võiks siinkohal kokku võtta nii -  asjaolusid ja tõendeid hinnates puudub Märjamaa vallavolikogul veendumus, et taotlejal on võimekus, esmajoones finantsiline võimekus,  kinnisasja jätkusuutlikult ja sihtotstarbekalt majandada ning arendada.

Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku nelja hanke läbiviimiseks ja lepingute sõlmimiseks. Valitsuse kinnitatavasse hankeplaani lisatakse järgmised hanked: Märjamaa valla avalikult kasutatavate teede ning tänavate suvehooldus 2021-2024; Märjamaa valla õpilasliinidele vedaja leidmine 2021 – 2024; Märjamaa Gümnaasiumi toitlustusteenus 2021 – 2024; Märjamaa valla teede ning tänavate talihooldus 2021 – 2024.

Otsustati, et avalikul enampakkumisel antakse rendile (kuni 1. aprillini 2029) Valgu külas asuv Kartuli kinnistu (katastri tunnus 50301:001:0183; pindala 11651 m²; 100% maatulundusmaa). Enampakkumise alghinnaks on 116 eurot/aastas. Jälgige vallavalitsuse teateid enampakkumise kohta!

Informatsioonipunktis oli volikogule teadmiseks esitatud arengukavast tulenev vallavalitsuse tegevuskava aastateks 2021-2024. Seejärel andis õigusnõunik ülevaate õppestipendiumi määramisega seotud vaide lahendamisest. Vallavanem M. Välis kõneles COVID-19 levikust Märjamaa vallas ning sellega kaasnevatest meetmetest. Volikogu liige ja perearst Marika Hiiemaa rõhutas, et viiruse tõkestamiseks saavad inimesed ise palju kaasa aidata kui kannaks avalikes kohtades maski ning järgiks 2+2 reeglit. Kahjuks on, just kauplustes, siiski neid, kes reeglitest ei hooli.
Põgusalt puudutati eelseisvat Vabariigi aastapäeva tähistamist ja võeti teemaks vallavalitsuse ametnike töökoormus (küsiti äraolevate ametnike asendamiste ning kõrvaltegevusega tegelemise kohta). Lisaks tehti ettepanek osta vallale Laukna külas asuv 5-kordne elamu ja see lammutada. Häid sõnu öeldi tänavustele lumelükkajatele.

Järgmine korraline istung on 16. märtsil. Püsigem terved!

Volikogu 2021. a esimesele istungile Märjamaa rahvamaja kinosaali jõudis 18 volikogu liiget. Päevakorras oli 8 punkti ning nende arutamiseks kulus ca 2,5 tundi.

Enne päevakorra juurde asumist tutvustas volikogule end uus haridusnõunik Katri Buht.

Volikogu andis detsembris Moka küla külavanemaks kinnitatud Aap Põldmannile koos lilledega üle külavanema ametiraha ning  ametimärgi ning külavanema tunnistuse.

Kinnitati Märjamaa Gümnaasiumi arengukava aastateks 2020-2023.  Selles punktis olid volikogu liikmete küsimustele vastamas nii haridusnõunik, õigusnõunik kui ka kooli direktor ja õppealajuhataja.

Pärast põhjalikku arutelu andis volikogu vallavalitsusele nõusoleku Vana-Vigala Põhikoolile väikebussi liisimiseks. Teemakäsitlusel tõstatati küsimus -  kas ka need koolid, kel praegu oma bussi kasutada pole, võiks sellise taotlusega volikogu poole pöörduda.

Volikogu võttis vastu Märjamaa valla 2021. a eelarve. Eelarve kogumahuks on 13 174 311 eurot  ning valitsusele anti luba võtta pikaajalist laenu investeeringute katteks 1 569 550 euro ulatuses. Reservfondi suuruseks kinnitati 50 000 eurot.

Üksmeelel oldi selles, et avalikul enampakkumisel müüakse Märjamaa alevis asuvad Võimla tn 4 ja Võimla tn 1a kinnistud (s.o Metsanurga spordihoone ja selle esine parkla). Alghinnaks määrati 70 000 eurot.

Otsustati tänavuse aastased Märjamaa valla Maarjaristi ning teeneteplaadi saajad. Märjamaa valla kõrgeima tunnustuse, s.o Märjamaa valla aukodaniku nimetus ja koos sellega Maarjaristi I klassi kuldrist ning preemia 1000 eurot antakse Harri Koidustele, MTÜ Maadlusklubi Juhan rajajale ja pikaaegsele juhile ning Märjamaa valla spordihingele.
Maarjaristi II klassi hõberist ja koos sellega preemia 500 eurot antakse kahele inimesele:
- Raivo Heinarule, nõudlikule koolmeistrile, kelle aastakümnete pikkune töö haridus- ja spordimaastikul on toonud tuntust Märjamaa Gümnaasiumile ja vallale, arendanud valla haridus ja spordielu ning hoolitsenud noorte inimeste tervise eest;
- Taimi Kingisepale, kodukoha haridus- ja kultuurielu edendajale, pärandkultuuri kandjale.
Valla teeneteplaat antakse FIE Ivo Kivastikule, ettevõtluse edendajale, kes on muutnud Sipa keskasula oluliselt kaunimaks.

Volikogu sotsiaalkomisjoni esimehe V. Karu ettepanekul suurendati sotsiaalkomisjoni koosseisu ühe liikme võrra – koosseisu arvati Gaili Ilisson.

Suhteliselt lühikest päevakorda tasakaalustas mahukaks kujunenud infopunkt. Selles andis oma möödunud aastasest tegevusest ülevaate ja vastas volikogu liikmete küsimustele vallavalitsuse liige Ülo Olm.  A. Kirsipuu algatusel räägiti Märjamaa jäätmejaamast, kus uue operaatori (hange operaatori leidmiseks on käimas) kohustuseks on seada sisse ID-kaardi põhine isikutuvastussüsteem. Volikogu liikmeid huvitas eelkõige milleks isikute tuvastamine on vajalik ja mida kogutud andmetega peale hakatakse.
M. Suurna istungile eelnenud päeval kirjalikult esitatud soovile saada ülevaade volikogu liikmete ettepanekute käekäigust (s.o millised ettepanekud on valitsusel 2020 ellu viidud, mis on 2021.a töös) ning vallavalitsuse 2020.a tööplaani täitmisest ja uue aasta tegevuskavast vastatakse kas kirjalikult või järgmisel istungil.
Jutuks tuli veelkord ka Märjamaa Gümnaasium. Küsiti õppestipendiumi määramise korraldusele esitatud vaide kohta.  Kõneleti Vabariigi Presidendi teenetemärkidest, lumetõrjest, pakendikogumisest.

Järgmine korraline istung on 16. veebruaril 2021.

Seekordne istung oli mõneti omapärane. Kui tavaliselt kutsume inimesi istungit kohapeale vaatama, siis seekord, tulenevalt viiruseohust, palusime külalistel istungile mitte tulla. Esmakordne oli seegi, et istungit peeti Märjamaa rahvamaja kinosaalis, kuhu 18 volikogu liiget ning päevakorrapunktide ettekandjad end hajutatult ja maskides istuma sättisid. Vaheaegugi tehti tihedamalt, et ruumi saaks enam värsket õhku.

Esimese punktina avaldati umbusaldust volikogu hariduskomisjoni esimehele Helve Riitsaarele. Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 12 saadikut. Umbusalduse põhjustest rääkides tõdeti, et tegemist on pigem poliitilise otsusega ning umbusalduse algatajate nimel sõna võtnud V. Karu tunnistas, et siin midagi isiklikku H. Riitsaare vastu ei ole.

Volikogu andis vallavalitsusele loa sõlmida Märjamaa gümnaasiumi projekteerimis- ja ehitusleping.  Hanketulemusel saadud soodsaim pakkumus ületas maksumuselt planeeritut, kuid valitsuse ettepanekul kaetakse puudujääv osa Haimre pst 5 kinnistu müügist laekunud vahenditest (46 500.-) ning järgmisel aastal jäetakse rekonstrueerimata vallamaja hoone keskküttesüsteem (70 000.-).

Vallavalitsus sai volikogult loa asfalteerimistööde projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks. Teehoiukomisjoni ettepanekul on hankesse kavandatud panna  Orgita kergliiklustee, vallamaja parkla  ja väike parkla, ujula parkla ja selle laiendus, Tehnika tn lõpp, Tehnika tn bussiparkla ning ujula ümbrus ja kõnnitee.

Valitsusele anti veel teinegi luba hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks. Seda siis Vana-Vigala kergliiklustee ehitamiseks. Eesmärgiks on viia hange läbi viia 2020.a detsembris (hiljemalt 2021.a jaanuaris) ning tööd toimuks 2021. aasta.

Kinnitati Märjamaa valla 2021. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava ning huvihariduse ja huvitegevuse teenuse pakkuja toetuse taotlusi läbivaatava komisjoni koosseisus asendati Raivo Heinaru Heli Lintsiga.

Ülevaatamisel olid toimetulekutoetuse määramiseks kehtestatud eluruumi alaliste kulude piirmäärad.  Vallavalitsuse ja sotsiaalkomisjoni ettepanekul otsustati piirmäärad jätta muutmata, kuid nagu M. Viska kinnitas, saab vajadusel volikogu teema juurde alati tagasi tulla.  

Tulenevalt hariduskomisjoni esimehe umbusaldamisest valiti uueks hariduskomisjoni esimeheks Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli direktor Enn Roosi ning aseesimeheks Ats Nõlvak. (Nemad olid ka ainsad esitatud kandidaadid, kellest enim hääli (9) saanust sai esimees, häältearvult teisest (3) aseesimees.)

Kinnitati Märjamaa valla arengukava 2018-2030 uus redaktsioon.

Peremehetuks ehitiseks tunnistati Kasti külas Varjualuse katastriüksusel asuv endine laut, Ohukotsu külas Kumla katastriüksusel asuv elamu ja abihoone, Märjamaa alevis Paemurru tn 4a asuv 7 boksiga garaaž, Haimre külas Põlispuu katastriüksusel  asuv küün, Varbola külas Varbola keskus 81 asuv 7 boksiga garaaž,  Märjamaa alevis Välja tn 4a asuv 5 boksiga garaaž ning Märjamaa alevis Laane tn 16 asuva 10 boksiga garaaž.

Selleks, et hariduskomisjoni töö ei katkeks, esitas hariduskomisjoni uus esimees Enn Roosi kinnitamiseks ka uue hariduskomisjoni koosseisu. E. Roosi selgitas muuhulgas, et oma meeskonda kokku pannes soovis ta, et selles oleks esindatud eriliiki haridusasutused ning nende inimeste näol oleks tegemist ekspertidega. Nende poliitilisi eelistusi ta küsinud ei ole. Eriala inimeste kõrval on komisjonis ka paar poliitikut, kes on n ö sideisikud haridustöötajate ja volikogu vahel.  E. Roosi ettepanekul otsustati kinnitada  hariduskomisjon 10-liikmelisena, s.h esimees Enn Roosi (kandideeris valimistel VL Vigala nimekirjas) ja  aseesimees Ats Nõlvak (EKRE nimekirjast), ning arvata komisjoni  koosseisu: Kertu Tort (kes on Märjamaa MKK ja Märjamaa G õpetaja), Kristine Niit (Märjamaa G õppealajuhataja), Meelis Välis (vallavalitsuse esindajana), Lea Lauri (Kasti-Orgita LA direktor), Eli Laaser (Varbola LA-AK direktor), Helve Riitsaar (volikogu liige, VL Märjamaa), Ottomar Linna (Valgu PK ja Märjamaa G õpetaja), Triin Põri (Märjamaa NK juhataja).

Põhipäevakorra viimase punktina kinnitati ametisse kaks uut külavanemat – Vana-Vigala küla külavanemaks on järgnevad kolm aastat Raivu Ülemaante ning Avaste küla külavanemaks Toivo Kratt.

Infopunktis kõneldi koroonaviiruse levikust. M. Välis kõneles nädalavahetusel levinud infost nakatunu kohta Märjamaa gümnaasiumis. Tänaseks on saadud kinnitus, et proov osutus negatiivseks ja koolis saab õppetöö täies mahus jätkuda. Perearst M. Hiiemaa märkis, et sellistel puhkudel on ühtmoodi halb nii ülereageerimine kui alareageerimine. Kõige olulisem on isoleerida lähikontaktsed ning olukorda tuleks võtta rahulikult, kuid hästi ettevaatlikult.  Üldine olukord on aga vabariigis väga kehv.
M. Hiiemaa tegi, Kasti külas toimunud õnnetuse valguses, ettepaneku koolides lastele taaskord rääkida liiklusohutusest ning ka õpilasliinidel tegutsevate vedajate tähelepanu juhtida sellele, et bussijuhid enne laste väljumist tuletaks neile meelde, kuidas ohutult teed ületada.
M. Hiiemaa oli mures osalise töövõimega inimeste tööga hõivamise pärast ning tegi ettepaneku sotsiaalosakonnal ja -komisjonil hakata mõtlema, mis neist inimestest edasi saab.
T. Tomson kõneles parkimiskorraldusest uue spordihoone (ja MG) juures – praegu vaid koolibussidele lubatud alal võiks siiski lubada peatuda/parkida teatud kellaaegadel ka muul transpordil, nt kooli lapsi toovatel lastevanematel ning õhtul spordikeskuse külastajatel. K. Mau selgitas, miks valitsus peab praegust korraldust parimaks – spordihoone parkla on piisavalt suur, lapsevanemate autod takistavad hommikuti koolibusside peatumist.
M. Välis andis teada, et haridusnõuniku kohale laekus 4 sooviavaldust. Toimunud on ka Haimre pst võimla müügitehing.

Kolme ja poole tunni möödudes oli päevakord ammendunud, küsimised esitatud. Järgmine volikogu istung on 15. detsembril. Kus ja mil viisil, sõltub olukorrast koroonarindel.

Püsigem terved ja käitugem ohutult!

Volikogu oktoobri-istungil osales 19 volikogu liiget. Päevakorras oli 7 punkti ning nende arutamiseks kulus ligi 3,5 tundi.

Enne päevakorra kinnitamist esines avaldusega Villu Karu, kes andis volikogu esimehele üle 12 allkirjaga avalduse, millega algatatakse umbusalduse avaldamine hariduskomisjoni esimehele Helve Riitsaarele.  Allakirjutanute arvates ei ole hariduskomisjoni juhtimine olnud tasemel, mis rahuldaks praegust volikogu enamust. Koostöö hariduskomisjoni juhiga pole olnud tulemuslik ning allakirjutanute meelest on vaja teha komisjoni koosseisus muudatusi, mis rahuldaks praegust koalitsiooni. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele pannakse umbusaldamise avaldamine hääletusele järgmisel volikogu istungil.  

Päevakorra esimene punkt oli aga märksa toredam – volikogu esimees andis  22. septembri istungil ametisse kinnitatud Käbiküla külavanemale Kadri Kus´ile ning Kohatu ja Männiku külade külavanemale Piret Karus´ele üle külavanema tunnistuse, ametimärgi ning ametiraha.

Pikk arutelu toimus Raplamaa arengustrateegia 2021.-2024. aasta tegevuskava üle.  Selgitusi andis ROL-i arendusjuht Tavo Kikas, keda assisteerisid ROLi tegevdirektor Silvi Ojamuru ning vallavalitsuse arendusspetsialist Kirsti Mau.  Märjamaa valla objektidest on ühena uutest objektidest lisatud tegevuskavasse Märjamaa haigla renoveerimine, päevakeskuse rajamine. M. Suurna tõstatas küsimuse kuivõrd läbimõeldud selle lisamine on ning toimunud arutelu tulemusena tegi ettepaneku see tegevuskavast välja jätta. Tegemist oli 1. lugemisega ning ettepanekuid oodatakse kuni 2. novembrini e-posti aadressil rol@raplamaa.ee.

Volikogu käsitles põhjalikult ka järgmist punkti - vallavalitsusele nõusoleku andmine Märjamaa jäätmejaama operaatori leidmise hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks.  Taaskord kõneldi haljasjäätmete, eelkõige lehtede ja okste, kogumisest, mida tänasel päeval Märjamaa vallas korraldatud ei ole ning lähim teoreetiline võimalus haljasjäätmeid ära anda on Raplas.  Lõpuks otsustati 13 poolhäälega (1 vastu, 5 erapooletut) anda vallavalitsusele nõusolek lihthanke „Märjamaa jäätmejaama operaatorteenuse tellimine 2021-2023" läbiviimiseks ning hankelepingu sõlmimiseks.

Volikogu andis (17 poolt-, 1 vastuhäälega) vallavalitsusele nõusoleku Märjamaa valla asutustele töötervishoiuteenuste ostmise (01.01.2021-31.12.2024) hankemenetluse läbiviimiseks ja hankelepingu sõlmimiseks.

Üksmeelselt kinnitati Märjamaa valla 2020.a III lisaeelarve, millega eelarve kogumaht      vähenes 20 287 euro võrra, moodustades nüüd 16 198 202 eurot.  

Päevakorras oli ka hariduskomisjoni koosseisu muutmine. H. Riitsaare ettepanek oli komisjonist arvata välja Marju Retsja, Kertu Tort ja Eda Leesalu ning nende asemele nimetada Kristine Niit, Maiu Linnamägi ja Meelis Välis. Lisaks oli komisjoni esimehel ettepanek suurendada komisjoni koosseisu kahe liikme, Merlin Suurna ja Teet Tomsoni, võrra.
Ettepanek sai 6 poolthäält ning 12 vastuhäält ning volikogu esimehel tuli tõdeda, et komisjoni koosseis jääb muutmata.  Arvestades hääletustulemust ning istungi algul üle antud umbusalduse algatamise avaldust, võib eeldada, et hariduskomisjoni koosseisus on nii ehk teisiti lähiajal tulemas muutused.

Informatsioonipunkt piirdus seekord suuresti vaid ülevaatega 2020. aastal valla teedel tehtud teetöödest. Volikogu liikmed selles osas rahuloluks põhjust ei näinud. Kritiseeriti nii tehtud tööde kvaliteeti kui vähest mahtu, sest rahalisi vahendeid oli volikogu planeerinud märksa rohkem kui valitsus kasutada suutis.  Ilmselt on aga selleks aastaks teetööde periood otsas ja aeg on seada sahkasid lumetõrjeks. Kuivõrd tänavuselgi talvel kehtivad eelmisel hooajal sõlmitud lepingud, siis sellevõrra peaks valmisolek olema parem kui varem.

Kohtumiseni korralisel istungil 17. novembril!

Seekordne istung toimus Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli aulas. Osales 18 volikogu liiget ning päevakorras olnud 13 punkti läbiarutamiseks kulus ca kolm ja pool tundi.

Volikogu otsustas anda Velise seltsimaja kinnistu kümneks aastaks Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi tasuta kasutusse. Nii nagu MTÜ juhatuse liige Jürgen Kusmin istungil ütles – kinnistusse investeerimise plaane neil pole. Ainus suur idee  ja eesmärk on säilitada kinnistu avalik kasutus ja võimalus seltsimaja kasutada Kiigesaare üritustel.

Pikemat arutelu tekitas Haimre pst 5 kinnistu enampakkumise teema. Volikogu otsustas juunis panna Märjamaa alevis asuva n n kollase võimla enampakkumisele ning määras alghinnaks 100 tuhat eurot. Enampakkumine aga pakkujate puudumise tõttu nurjus. Nüüd oli valitsuse ettepanek vähendada alghinda poole võrra. Küsimusi tekitas nii alghinna sedavõrd suur vähendamine kui enampakkumisele panek üldse. Aastase pausi järel taas volikoguga liitunud A. Elmik pakkus, et võimla võiks jääda vallale ja selle võiks anda analoogselt Velise seltsimajaga kellegi hooldada, et huvilised saaks seda jätkuvalt spordisaalina kasutada. Välja pakuti ka idee hoone lammutada ning vallal jagada kinnistu elamukruntideks, mida saaks müügiks pakkuda. Otsus oli seekord aga selline, et Haimre pst kinnistu läheb uuesti enampakkumisele ning alghinnaks määrati 50 000 eurot. (Märkusena: otsuse poolt oli 5, vastu 4 ning ülejäänud jäid erapooletuks või ei hääletanud.)

Seoses sellega, et kultuurikomisjoni senise aseesimehe volitused volikogu liikmena lõppesid, korraldati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse nõuetest lähtudes kultuurikomisjoni uue esimehe ja aseesimehe valimised. Kultuurikomisjoni esimeheks osutus valituks senine esimees Ats Nõlvak, aseesimeheks sai Anneli Ülemaante.

Otsustati muuta Märjamaa vallavolikogu 20.03.2018 määrust nr 22 „Märjamaa valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord". Muudatustega võimaldatakse, tulenevalt COVID-19st põhjustatud erilisest aastast, erisusi 2020.a arengukava menetluse tähtaegades.

Kehtestati kaasava eelarve menetlemise korra uus redaktsioon. Võrreldes varasemaga lisati mitmeid täpsustusi. Põhimõttelisi muudatusi ei tehtud. Kaasava eelarve ettepanekud on jätkuvalt oodatud novembrikuu jooksul. Arvestada saab maksimaalselt 20 000 euroga ning investeering peab olema teostatav aastaga. Täpsustatud on, et rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on rahvahääletuse alguse kuupäeva seisuga Märjamaa vallas. Meeldetuletuseks – viimatiseks kaasava eelarve objektiks on Vana-Vigala lasteaia mänguväljak.

Muudeti Märjamaa Vallavolikogu 19.06.2018 määrust nr 29 „Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord". Olulisemateks muudatusteks on, et teenuse pakkuja toetuse summad kinnitab edaspidi hindamiskomisjoni ettepanekutest lähtudes volikogu asemel vallavalitsus. Määrati ära toetusest makstava juhendaja tasu ülempiir (brutotasu 10.-/tund) (,millest komisjoni ettepanekul võib põhjendatud juhtudel teha erandeid) ning sätestati tähtpäevad hiljemalt milleks tuleb esitada aruanded.

Kinnitati huvihariduse ja huvitegevuse teenuse pakkuja toetuse jaotus. Kokku sai suvisest lisavoorust toetust 6 projekti kogusummas 33 141 eurot.

Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla arengukava 2018-2030 uus redaktsioon ja eelarvestrateegia aastateks 2021-2024.  Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 7. oktoober.

Muudeti Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapitali nõukogu koosseisu. Hariduskomisjoni esindab nõukogus nüüdsest Ottomar Linna ning kultuurikomisjoni Ats Nõlvak. Lisaks kuuluvad varasemalt sihtkapitali nõukogusse osavallakogu esindajana  Priit Kärsna (nõukogu esimees), ettevõtjate ühendusest Eve Raudnagel, muusika- ja kunstikoolist Maiu Linnamägi, Märjamaa Gümnaasiumi hoolekogust Mark Kaljulaid ning valitsusest Heli Lints. Taotlejatele tähelepanuks – 2020.a taotlusvoor kuulutataks eeldatavasti välja novembris.

Vallavalitsusele anti luba elektrienergia ostmise hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks.

Kinnitati ametisse kaks uut külavanemat - Käbiküla külavanemaks Kadri Kus ning Kohatu ja Männiku  külade külavanemaks Piret Karus.

Taas kultuurikomisjoni esimeheks valitud  Ats Nõlvaku ettepanekul kinnitati kultuurikomisjoni koosseis. Muudatusi võrreldes varasemaga on vaid üks – Iris Haiba asemel on komisjonis Darja Lehtsalu. Lisaks siis veel Ene Klaus, Heli Lints, Helve Riitsaar, Mart Tilk, Ottomar Linna, Triinu Ülemaante ning aseesimehena Anneli Ülemaante.

Informatsioonipunkti oli kaks põhiteemat: Kalle Uusmaa ülevaade Märjamaa Gümnaasiumi 2020/2021 õppeaasta algusest ning tulevikuplaanidest ja seejärel abivallavanema ja teedespetsialisti vastamine arvukatele küsimustele valla 2020. aasta teetööde kohta. Lisaks jõuti käsitleda muidki teemasid. Näiteks tundis M. Suurna huvi, miks on kaduma läinud valla õppestipendiumi juures volikogu algne idee ärgitada noori õppima õpetajaks? Väljakuulutatud konkursile oodatakse osalema vaid magistriõppes õppijaid, mitte aga neid, kel käsil alles esimesed aastad ülikoolis. Haridusnõunik selgitas, et kahjuks ei saa ilma magistrikraadita kooliõpetajaga sõlmida tähtajatut töölepingut. Stipendium on aga siduva iseloomuga (s.t stipendiaat on kohustatud tagasi maksma talle väljamakstud stipendiumi, kui tema pidev töötamine valla ametiasutuses või vallavalitsuse hallatavas asutuses lõpeb enne kolme aasta möödumist kooli lõpetamisest.)

Järgmine istung on 20. oktoobril. Kohtumiseni ja püsigem terved!

Volikogu suvepuhkuse järgne esimene istung 25. augustil kulges suhteliselt tavapärases rütmis – rahulik ja kiire põhipäevakorra arutelu, seejärel kirglik ja aeganõudev infopunkt.  

Otsustati lisada Märjamaa valla arengukava investeeringute kavasse  aastasse 2020 Märjamaa gümnaasiumi staadioni projekteerimine (16 tuhande euroga).  Staadioni ehitamiseks loodetakse raha saada järgmisel aastal maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (MATA).

Vallavalitsusele anti luba korraldada Märjamaa Gümnaasiumi renoveerimise projekteerimis-ehitushange ja sõlmida eduka pakkujaga leping. Algselt oli 2020. aastasse planeeritud MG renoveerimise projekteerimine, kuid projekteerimise hanke tulemused ületasid oluliselt selleks kavandatud vahendeid. Valitsuse lootus on projekteerimise ja ehituse hanke ühendamisel saada soodsam tulemus kui oleks neid hankeid eraldi tehes.  Kuivõrd osaliselt on renoveerimiseks kavas kasutada riigilt saadud COVID-19 investeeringutoetust (Märjamaa ujula fassaaditööde summa vähenemise arvelt), siis on oluline, et leping sõlmitakse veel sel aastal (tuleneb investeeringutoetuse tingimustest).

Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse alusel anti kaks nõusolekut kinnistute omandamiseks. Esmalt oldi päri sellega, et Eestis elamisloaga elav kolmanda riigi kodanik  omandab Ringuta külas asuva Rinksu kinnistu ning seejärel oldi nõus, et OÜ Märtsamäe, kes varem pole tegelenud ei põllumajanduse ega metsamajandusega, saab Araste külas Uuenigula kinnistu omanikuks.

Anti nõusolek lepingu sõlmimiseks Kivi-Vigala põhikooli lasteaia ruumide ventilatsioonisüsteemi ehitamiseks. Osavalla 2020.a investeeringute eelarves on selleks planeeritud 9000 eurot, kuid selgus, et ettevõtmine kujuneb ligi kaks korda kallimaks. Rahaline kate tuleb Vana-Vigala mõisapargi rekonstrueerimistööde vähendamise arvelt. Pargis tehakse töid sellevõrra väiksemas mahus. Otsus on kooskõlastatud osavalla koguga.

Kinnitati Vana-Vigala Lasteaia arengukava aastateks 2020-2025.

Hariduskomisjonis vahetati vallavalitsuse esindajat – koosseisust arvati välja Priit Kärsna, komisjoni liikmeks nimetati haridusnõunik Eda Leesalu.

Informatsioonipunktis andis valla arendusspetsialist K. Mau teada, et COVID-19st põhjustatud eriolukorrast on lükkunud edasi valla arengukava menetlemine – volikogusse tullakse arengukava muudatustega septembris. Arengukava vastuvõtmiseni loodetakse jõuda novembris.

Haridusnõunik E. Leesalu andis ülevaate valla koolide valmisolekust uueks kooliaastaks ning vastas volikogu liikmete küsimustele.

Ülevaate valla teede 2020.a investeeringute hetkeolukorrast tegi teedespetsialist Annika Urbel, kel tuli vastata ka volikogu liikmete rohketele küsimustele. (Siinkohal on paslik märkida, et ei juhtu just sageli, et vallaametnik saab pärast esinemist volikogult aplausi. Seekord just nii oli.)

Lisaks mahtus infopunkti hulk lühemaid teemasid – kõneldi probleemist Velise koolimaja ümbruse niitmisega, räägiti kevadise koduõppe mõjust toimetulekuraskuste piiril elavate perede majanduslikule olukorrale.
T. Tomson juhtis tähelepanu sellele, et vallavalitsus ei lõpetanud Märjamaa Gümnaasiumi järelevalveakti korraldusega, mis tema meelest oleks tulnud välja anda ning tegi volikogu esimehele ettepaneku, viidates varasemale analoogiale, kutsuda kokku erakorraline istung vallavanema umbusaldamiseks. T. Tomson soovis mitmete muude küsimuste seas teada, kuidas on ametnike  kodukontori päevadel tagatud andmete töötlemise turvalisus – kasutatakse ju oma koduseid ebaturvalisi internetiühendusi. T. Tomsoni küsimustele vastasid õigusnõunik Fredy Bogomolov ja vallasekretär Maigi Linna.

Istungil osales 16 volikogu liiget. Päevakorra läbitöötamiseks kulus veidi enam kui kaks tundi. Järgmine korraline istung on 22. septembril.

Volikogu 16. juuni istungil oli volikogu taas, üle mitme kuu,  koos ühise laua taga. Kohal oli 18 volikogu liiget.

Kehtestati Vana-Vigala Põhikooli arengukava 2020-2022. Kooli eripäradeks on (,lisaks sellele, et tegutsetakse 1775. aastal ehitatud muinsuskaitsealuses mõisahoones):  õpilaskodu olemasolu,  käitumisprobleemidega õpilaste klassid ning koostöös Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooliga koolikohustusliku ea ületanud põhikooli pooleli jätnud õpilaste n ö järjele aitamine. 

Otsustati muuta Märjamaa ja Vigala valla ühinemislepingut. Ühinemislepingust võeti välja kõik see, mis kajastas Märjamaa Tervisekeskuse rajamist.

Võeti vastu Märjamaa valla 2020. aasta eelarve II lisaeelarve kogumahus 854 821 eurot. Eelarve on nüüd kokku 16 218 489 eurot.

Kinnitati Märjamaa valla 2019. aasta majandusaasta aruanne.

Võeti vastu Märjamaa valla haridustöötajate tunnustamise kord.  Määrus annab võimaluse iga-aastaselt tunnustada Märjamaa valla haridustöötajaid ning tuua esile aasta haridustegu. Kanditaate tunnustamiseks saavad esitada lasteaedade ja koolide juhid ning hoolekogud.  Hoolekogud on need, kelle kaudu peaks otsust tegeva vallavalitsuse komisjonini jõudma nii lapsevanemate kui õpilaste eelistused.  Tegemist on eelkõige just erialaste saavutuste märkamise ja esiletoomisega. Esmakordselt jagatakse tunnustust juba sel sügisel  õpetajate päevale pühendatud sündmusel.

Kivi-Vigala külla (Kiriku tee, Kooli tänava ning Poti-Silla mnt ristumiskohta)  on Maanteeametil kavas rajada ringristmik. Selle mahutamiseks soovib riik vallalt saada paar vallale kuuluvat teeotsa. Volikogu nõustus Märjamaa vallale kuuluvate kinnisasjade jagamise ja eraldatud maatükkide tasuta riigile võõrandamisega.

Otsustati anda vallavalitsusele nõusolek Anne tänava (katastriüksus 50501:010:0032, pindala 2259 m²) ja Kuuse tänava T1 (katastriüksus 50501:003:0053, pindala 1050 m²) kinnistute  omandamiseks. Mõlema puhul on eeltingimuseks, et enne vallale üleandmist on tee ja teemaa vastavalt detailplaneeringule  ning ehitusprojektile välja ehitatud ning välja on ehitatud ka kõik detailplaneeringuga ette nähtud kommunikatsioonid kuni teed kasutavate kinnistute piirideni. Eraldi on otsuses rõhutatud, et vald ei ole alates kinnistute omandamisest 10 aasta jooksul kohustatud viima nimetatud kinnistutel asuvaid teid mustkatte alla.

Volikogu otsustas avalikule suulisele enampakkumisele panna kinnistu aadressil Märjamaa alev, Haimre pst 5 (n n kollane võimla). Alghinnaks määrati 100 tuhat eurot. Tulevasel omanikul tuleb arvestada, et  tegemist on ühiskondlike ehitiste maaga. Sihtotstarvet on küll võimalik muuta, kuid tuleb arvestada teatud menetlusprotseduuridega ning kuivõrd tegemist on elamupiirkonnaga, siis mürarikast tootmist sinna teha ei saa. Arutelul tehti ettepanek kinnistul asuv võimla lammutada, kuid see jääb siiski varuvariandiks juhuks kui ostjat ei leita.

Maa-amet on teinud pakkumise riigile mittevajalikud maad munitsipaliseerida. Volikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse 35 transpordimaad (liiklemiseks ja transpordiks kasutatavad maad), 24 sotsiaalmaaks kavandatavat maad ja 2 tootmismaad (tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindavad maad).

Informatsioonipunktis räägiti, võib öelda, et traditsiooniliselt, valla teedest. Lisaks tunti muret, et Märjamaa alevis puudub võimalus tsiviliseeritult haljasjäätmetest vabanemiseks – põletamine pole väiksel krundil lahendus, samas puudub vallal haljasjäätmete komposteerimisplats. See on teema, mis vajab lahendamist. Põgusalt puudutati kahe tunni sisse mahtunud istungil muidki murekohti. Rõõmsama poole pealt tänas O. Linna vallavalitsust, et välja on kuulutatud konkurss valla koole teenindama hakkava psühholoogi ametikoha täitmiseks.

Volikogu järgmine istung on augustis. Head suvepuhkust!

Koroonaviiruse levikuohu tõttu toimus volikogu maikuu istung, nagu see oli aprilliski,  e-istungina, s.t istungi päevakorrapunktide arutelu oli 19. mail veebikeskkonnas ning  sellele järgnes hääletuslehtedega hääletamine. Istungist võttis osa 20 volikogu liiget.  Istungi päevakorras oli 6 punkti.  Kõigi vastuvõetud otsuste osas oldi üksmeelel.

Volikogu kehtestas Märjamaa valla õppestipendiumi maksmise tingimused ja korra. Sellega soovitakse toetada ja motiveerida Märjamaa vallale oluliste erialade õppureid kindlustamaks valla asutused vajalike spetsialistidega.  Vallavalitsus kuulutab enne 15. septembrit välja konkursi märkides ära, mis erialade õppureid konkreetsel õppeaastal toetatakse. Valituks osutamise korral makstakse stipendiumi igakuiselt õppe toimumise ajal, s.o üldjuhul septembrist juunini (kaasa arvatud). Stipendiumi suuruseks on 40% stipendiumi määramise aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. (Nii näiteks on 2020.a määratava stipendiumi suuruseks 233,6 eurot kuus.)  Stipendiumi taotlemise eelduseks on, et õppur töötab valla ametiasutuses või hallatavas asutuses vähemalt 0,5 koormusega ning teeb seda ka edaspidi vähemalt 3 aastat. Varem lahkumise korral tuleb saadud stipendium tagasi maksta.

Volikogu otsustas seada reaalservituudi Märjamaa alevis asuvale Koolipargi kinnistule (50401:001:1219) Paju kinnistu (50401:001:1347)  igakordse omaniku kasuks. Servituudi sisuks on Paju kinnistu omaniku õigus kasutada Koolipargi kinnistule rajatavat teed oma kinnistule juurdepääsuteena. Kõnesoleva tee rajab, ja hiljem ka hooldab seda, Paju kinnistu omanik.

Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku avatud hankemenetluse „Märjamaa valla õpilasliinidele vedaja leidmine 2020-2021" läbiviimiseks ning hankelepingute sõlmimiseks. Vallavalitsuse eesmärk on leida uueks õppeaastaks vedajad meie koolibussiringidele. Käesoleval õppeaastal oli Märjamaa vallas 10 õpilasliini ning teenust pakkuid Perebuss OÜ ja Netsest OÜ.

Tunnistati kehtetuks kaheksa Vigala Vallavolikogu määrust, mis olid kaotanud oma aktuaalsuse ja/või ei vastanud enam kehtivale seadusandlusele.  

Volikogu oli 18. veebruaril 2020 andnud revisjonikomisjonile ülesande viia läbi kontroll ja hinnata endise vallavanema Merlin Suurna poolt 17.01.2020 korraldatud tänupeo valla eelarvest rahastamise sihipärasust ja majanduslikku põhjendatust. Nüüd esitas revisjonikomisjoni esimees R. Laaser kokkuvõte revisjoni tulemustest.  Revisjonikomisjon koosseisus R. Laaser, H. Jõgisalu, S. Saalise ja A. Müil viis läbi revisjoni, mille kokkuvõtteks tõdeti, et komisjon ei anna ühest hinnangut kuna liikmete seisukohad lähevad lahku. Komisjoni esimehe ettepanek vallavalitsusele oli kaaluda vastava korra, mis edaspidi reguleeriks analoogsete sündmuste korraldamist ja finantseerimist, välja töötamist. Vallavalitsus oma 6. mai istungil arutas teemat ning otsustas, et nad ei pea eraldi korda vajalikuks kuna see on juba vallavanema 21.11.2019 käskkirja (Märjamaa vallavalitsuse teenistujate tunnustamine) punktiga 1.3 reguleeritud (teenistusest lahkumisel peetakse teenistujat meeles meene ja lilledega, millega võib kaasneda Märjamaa valla tänukiri).  Volikogus toimus arutelu. Info võeti teadmiseks ning usutavasti on sellega teema lõpetatud.

Infopunktis andis arendusspetsialist K. Mau ülevaate valla arengukavas ettenähtud eesmärkide täitmisest ning arengukava ja eelarvestrateegia muutmise vajadusest.  Vallavanem M. Välis vastas volikogu liikme Kristi Kivisilla kirjalikult esitatud küsimustele meie koolilõpetajate edasiõppimisplaanide, Märjamaa gümnaasiumi reklaamimise ja uute plaanide kohta. Pikalt kõneldi valla teede olukorrast ja remondist ning lasteaiast Pillerpall, kus jätkuvalt on muresid EVIKO Ehitus OÜ halvasti tehtud või tegemata töödega.

Järgmine korraline volikogu istung on 16. juunil. Loodame, et siis kohtutakse juba silmast-silma ning istungile on oodatud ka kõik huvilised. Seekord veel aga tuleb leppida salvestise kuulamisega, mis lähipäevil valla kodulehele üles jõuab.  

Tervist meile kõigile!

Arvestades vabariigis kehtivat eriolukorda toimus volikogu aprillikuu istungi päevakorrapunktide arutelu 21. aprillil veebikeskkonnas ning hääletamiseks saatsid volikogu liikmed e-postiga digiallkirjastatud hääletuslehed 22. aprilli keskpäevaks.  Istungi päevakorras oli 8 punkti. Istungist võttis osa 19 volikogu liiget.

Volikogu nõustus valitsuse ettepanekuga lõpetada ennetähtaegselt Tervisespordi kinnistu (tuntud kui Järta tervisespordikeskus) tasuta kasutamise leping MTÜ-ga Märjamaa Spordiklubi.

Juunis 2018 asutati Märjamaa valla spordielu juhtimiseks, spordiobjektide ja rajatiste haldamiseks ja arendamiseks ning uute spordiobjektide rajamise koordineerimiseks sihtasutus Märjamaa Valla Spordikeskus. Selleks, et  sihtasutus saaks täita oma põhikirjalisi ülesandeid otsustas volikogu anda Tervisespordi kinnistu tasuta kasutuse kuni 2026. aasta augustini üle sihtasutusele Märjamaa Valla Spordikeskus.

Märjamaa Vallavolikogu 17.03.2020 otsusega nr 187 „Ühinemislepingu muudatuste väljapanemine avalikkusele tutvumiseks" suunati Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemislepingu kavandatavad muudatused avalikule väljapanekule ajavahemikuks 18.03 kuni 08.04.2020 Märjamaa vallamajas, Märjamaa valla raamatukogudes (haruraamatukogudes) ning valla veebilehel. Eriolukorrast tingitult on Märjamaa Vallavalitsus külastajatele sulgenud kõik Märjamaa valla kultuuriasutused, s.h raamatukogud. Samuti on külastajatele suletud Märjamaa vallamaja. Seega olid inimestel võimalused ühinemislepingu muudatustega tutvumiseks piiratud ning muudatustest sai lugeda vaid veebilehelt. Kindlustamaks, et info jõuaks siiski võimalikult paljudeni, otsustas volikogu pikendada Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemislepingu muudatuste ja seletuskirja avaliku väljapaneku lõpptähtpäeva kuni  01. juunini 2020. Avalik väljapanek toimub 29.04-01.06.2020 Märjamaa valla veebilehel ja ajalehes Märjamaa Nädalaleht.

Eriolukorra tõttu on alates 16. märtsist suletud Märjamaa muusika- ja kunstikool ning õppetöö toimub võimaluste piires e-õppena. Selleks, et vallavalitsus saaks proportsionaalselt õpilastele pakutava teenusega õppetasu vähendada (või mõnel juhul vanemad õppetasu maksmisest täielikult vabastada), muudeti Märjamaa Vallavolikogu 21.06.2011 määrust nr 62 „Õppetasu Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolis" ning lisati erisusi võimaldav klausel. Muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt 16. märtsist.

Vallavanem Meelis Välisele määrati töötasuks 3000 eurot kuus. Sama oli ka eelmisel vallavanemal Merlin Suurnal. M. Välis valiti vallavanemaks 18. veebruaril 2020 ning vallavanema volitused sai ta 17. märtsil kui tema ettepanekul kinnitati uus vallavalitsuse koosseis.  

Vallavalitsuse liikmele Ülo Olmile otsustati maksta vallavalitsuse liikme ülesannete täitmise eest hüvitist 1000 eurot kuus. Vallavalitsuse liikme ülesandeks on osaleda hääleõigusega vallavalitsuse istungitel, lisaks on Ü. Olmi ülesandeks vallavalitsuse esindamine investeeringute, teede investeeringute ja vallavara võõrandamise küsimustes.

Muudeti Märjamaa Vallavolikogu 19.03.2019 otsust nr 130 „Volikogu revisjonikomisjoni liikmete valimine"  ning revisjonikomisjonist arvati välja Jaanus Lehtsaar, kes on oma volitused volikogu liikmena lõpetanud. (Märkusena – seaduse kohaselt saavad revisjonikomisjoni kuuluda vaid volikogu liikmed.)

Muude küsimuste all räägiti Märjamaa alevis Oru 2 asuva hoone edasisest saatusest, teede suvisest hooldusest, käimasolevatest konkurssidest vallavalitsuse vabade ametikohtade täitmiseks, Niidupargi koristamisest ning lasteaed Pillerpalli vaegtöödest.

Järgmine korraline volikogu istung on 19. mail. Eeldatavasti toimub see samuti ilma füüsilise kokkusaamiseta.

Uute kohtumisteni ja püsigem terved!

Volikogu 17. märtsiks kavandatud korraline istung kujunes, arvestades riigis väljakuulutatud eriolukorda, erakorraliseks. Arvestades nakkusohtu volikogu liikmed füüsiliselt kokku ei saanud. Istung toimus e-istungina. Väljakuulutatud päevakorrast jäeti arutamiseks 6 punkti.

Volikogu kinnitas (15-poolthäälega) vallavalitsuse uue koosseisu. Vallavalitsusse kuulub, lisaks vallavanemale, viis vallavalitsuse liiget - Lea Laurits, Marge Viska, Ott Valdma, Priit Kärsna ja Ülo Olm. Selle otsusega on 18. veebruaril vallavanemaks valitud  Meelis Välis saanud kõik seaduses ning valla põhimääruses ettenähtud vallavanema volitused. 

Üksmeelselt kinnitati Kasti-Orgita Lasteaia arengukava aastateks 2020-2022. See on 1. jaanuaril 2018 Kasti lasteaia ja Midrimaa lasteaia ühendamisel loodud uue asutuse esimene arengukava.  

Avalikule väljapanekule saadeti Märjamaa ja Vigala valla ühinemislepingu muudatused (16 poolthäälega). Ettepanek on ühinemislepingust võtta välja tervisekeskuse rajamist puudutavad punktid kuna pole nelja perearsti, kes hakkaks oma vastuvõtte uues keskuses korraldama. See aga on projekti rahastamise üks tingimustest. Muudatuste ja seletuskirja avalik väljapanek kestab 18. märtsist kuni 8. aprillini ning sel perioodil on kõigil isikutel võimalik esitada muudatuste kohta oma vastuväiteid ning teha ettepanekuid (e-posti aadressil marjamaa@marjamaa.ee või posti teel aadressile Tehnika 11, Märjamaa).

Võeti vastu Märjamaa valla 2020.a I lisaeelarve kogumahus 1 044 390 eurot. (Lisaeelarve vastuvõtmist toetas 16 volikogu liiget.) Kuna eelarve vastuvõtmise ajaks (21.01.2020) ei olnud riigilt tasandus- ja toetusfondi kaudu saadavad summad veel lõplikult kinnitatud, siis viidi tasandus- ja toetusfondi muutused sisse  lisaeelarvega. Samuti viidi üle aastavahetuse jäägist pooleli jäänud põhivara soetused ning projektide rahalised vahendid.

Volikogu oli ühel meelel selles, et vallavalitsusele antakse luba korraldada riigihange „Märjamaa valla teede suvine korrashoid 2020-2023".  

Volikogu hariduskomisjoni koosseisu lisati vallavalitsuse esindajana Priit Kärsna.  Valla põhimääruse kohaselt peab vähemalt üks komisjoni liige olema vastava haldusala vallavalitsuse liige või vallavalitsuse struktuuriüksuse ametnik. Varem esindas vallavalitsust haridusnõunik Raivo Heinaru (kes jätkab ka nüüd hariduskomisjoni liikmena), kuid kuna ta enam vallavalitsuses ei tööta ning haridusnõuniku ametikoht on siiani täitmata, pakkus valitsus hariduskomisjoni esimees Helve Riitsaarele välja Priit Kärsna. P. Kärsna arvamist hariduskomisjoni toetas 15 volikogu liiget, 5 olid vastu, 1 ei hääletanud. Vastuhääletanud soovisid, et oodataks ära kui ametisse asub uus haridusnõunik.  Tänaseks on selge, et vallavalitsus on käimasoleva konkursi tähtaega pikendanud 6. aprillini ning millal uus inimene ametisse võiks asuda, on teadmata.

Volikogu e-istungil osalesid kõik 21 volikogu liiget. Järgmise istungi osas selgust veel pole.  Märtsikuisesse programmi ei mahtunud ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muudatused ega ka õppestipendiumi maksmise tingimused ja kord.  

Uute uudisteni ja tervist meile kõigile!

Volikogu 18. veebruari istungi üldsusele ehk enim huvipakkuvam küsimus oli vallavanema valimine. Volikogu on oma otsuse teinud – Märjamaa vallavanemaks valiti 13 poolthäälega Meelis Välis. M. Välis on volikogu liige ja esindab valimisliitu Vigala ning töötab Kullamaa Keskkooli direktorina. Tänase otsusega sai ta õiguse asuda moodustama valitsust. Vallavanemana saab ta täisvolitused alates vallavalitsuse koosseisu kinnitamisest. Eeldatavasti toimub see volikogu märtsikuu korralisel istungil.

Volikogu kinnitas Valgu Põhikooli arengukava aastateks 2020-2022.

Vallavalitsuse liikmele Ülo Olmile, kes volikogu otsuse alusel asendab kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni vallavanemat,  määrati täiendav hüvitis 2000 eurot kuus. Lisaks täna määratud 2000 eurole jätkatakse Ü. Olmile valitsuse liikme 1000 euro suuruse hüvitise maksmist.

Muudeti Märjamaa Vallavolikogu 20.03.2018  määrust nr 20 „Märjamaa Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate töö tasustamise alused". Muudatus puudutab hallatavate asutuste juhtide palgavahemikke. Uued vahemikud võimaldavad maksta asutuste juhtidele, eelkõige haridusasutuste juhtidele, senisest kõrgemat töötasu. Kui õpetajate palgad kehtestatakse riigi poolt, lasteaiaõpetajate riikliku palgatoetuse saamiseks peab omavalitsus maksma lasteaiaõpetajatele üldhariduskoolide õpetajatega võrdset palka, siis ilmselgelt peavad ajaga sammu käima ka kooli ja lasteaia direktorite palgad, et neil oleks motivatsiooni juhina jätkata.

Muutmisele läks ka Märjamaa Vallavolikogu 05.12.2017 määrus nr 3 „Märjamaa valla ametiasutuste palgajuhend". Siin tõsteti kõigi 4 palgagrupi maksimummäära 300 euro võrra. Vallavalitsus põhjendas  seletuskirjas ettepanekut järgmiselt: „Märjamaa Vallavalitsusest on viimase aasta jooksul lahkunud või lahkumas ametist 8 ametnikku. Uute teenistujate leidmisel on palgasurve suur.".

Kuna nii senine kultuurikomisjoni esimees T. Tomson kui ka sotsiaalkomisjoni esimees M. Hiiemaa astusid komisjoni esimehe kohalt tagasi, oli vaja valida uued komisjoni esimehed ja aseesimehed.  
Kultuurikomisjoni esimeheks valiti Ats Nõlvak ja aseesimeheks Ottomar Linna. Sotsiaalkomisjoni esimeheks valiti Villu Karu, aseesimeheks Liivi Miil.

Selleks, et komisjonid, mis on volikogu tööorganiteks, saaks kohe ka tegutsema asuda, esitasid vastvalitud esimehed kinnitamiseks komisjonide koosseisud.
Kultuurikomisjoni liikmeteks kinnitati: Anneli Ülemaante, Ene Klaus, Heli Lints, Helve Riitsaar, Iris Haiba, Mart Tilk ja Triinu Ülemaante.
Sotsiaalkomisjoni liikmeteks kinnitati: Anneli Ülemaante, Ilju Aviste, Ilme Roosi, Marge Viska ja Ruth Lippus.

Volikogu nõustus Saue valla ja Märjamaa valla vahelise piirimuudatusega. Saue vallale loovutatakse Kohatu küla Raja, Eharanna, Aasa, Sõeru, Märdi ja  Märjamaa metskond 238 katastriüksused. Varasemalt on vastavalt muudetud juba Märjamaa ja Vigala valla vahelist ühinemislepingut. Piirimuudatus kajastataks uues Märjamaa valla üldplaneeringus. Mingeid organisatsioonilisi kohustusi ja õigusi Märjamaa vallal ei teki. Märjamaa valda jäävale Niidu kinnistul paiknevale teele seatakse isiklik kasutusõigus Saue valla kasuks ning Saue vallal tekkib servituudi alal teehooldus kohustus.

Volikogu oli nõus, et Pajaka külas asuvas Mustu kruusamaardlas hakatakse Mustu V kruusakarjääris kaevandama ehituskruusa ja täiteliiva. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on teedeehitus, üldehitustööd ja täitematerjal. Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 16 tuh m³. Maavara kaevandamise luba taotletakse 15 aastaks.

Volikogu nimetas uued esindajad Eesti Linnade ja Valdade Liidu üldkoosolekule ja volikokku ning Raplamaa Omavalitsuste Liitu.
ELV Liidu üldkoosolekul esindavad Märjamaa valda Urmas Kristal ja Meelis Välis, keda vajadusel asendavad vastavalt Villu Karu ja Ott Valdma. Liidu volikogus on esindajaks Urmas Kristal, keda vajadusel Meelis Välis.
ROLis üldkoosolekul (Täiskogus) on volikogu esindajaks Urmas Kristal ja valitsuse esindajana Meelis Välis. (Asendajad vastavalt Aare Müil ja Ott Valdma). Valla esindajaks Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuses on Meelis Välis.

Volikogu nõustus Eesti Vabariigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva Sipa küla Maavahe peatuse otsustuskorras võõrandamisega Märjamaa vallale.

Volikogu andis revisjonikomisjonile ülesande viia läbi kontroll ja hinnata endise vallavanema Merlin Suurna poolt 17.01.2020 korraldatud tänupeo valla eelarvest rahastamise sihipärasust ja majanduslikku põhjendatust.  Revisjonikomisjoni otsus ja akt läbiviidud kontrolli tulemuste kohta tuleb komisjonile edastada vallavalitsusele seisukoha võtmiseks hiljemalt 1. mail 2020.

Infopunktis kõneldi põgusalt Märjamaa Gümnaasiumi teemal (järgmisel istungil oodatakse põhjalikumat ülevaadet) ja Sillaotsa muuseumi tualetiprobleemi lahendamisest. Räägiti toimuvatest raietöödest Märjamaa alevis, istungitest otseülekannete tegemise vajadustest ja võimalustest, vallavalitsuse struktuuri kinnisvarahooldaja täiendava ametikoha loomisest.

Istungil osales 19 volikogu liiget. Istung koos vaheaegadega kestis 2 tundi ja 40 minutit. Järgmine korraline istung on 17. märtsil 2020.

Volikogu 21. jaanuari istung oli käesoleva aasta esimene korraline istung ning selle kulgu lühidalt kirjeldades võiks öelda, et  oli nii ladusat kulgemist, kihutamist kui mägedes ronimist.

Üksmeelselt kinnitati lasteaiaõpetajate töötasu alammääraks kuus alates 1. jaanuarist 2020. a täistööajaga töötamise korral 1183,50 eurot ja magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal 1315 eurot.

Peale mõningat arutelu kinnitati huvihariduse ja huvitegevuse teenuse pakkujate 2020.a I taotlusvooru  toetussummad. Kokku saavad teenuse pakkujad toetusena 119 723 eurot.

Ermeelsusi ei tekitanud ka Märjamaa ja Vigala valla ühinemislepingu muutmine.  Ühinemislepingu muudatuste ja seletuskirja avalik väljapanek toimus 20.11.2019-16.12.2019. Materjalidega sai tutvuda Märjamaa vallamajas, Märjamaa valla raamatukogudes ning valla veebilehel.   Ühtegi ettepanekut ega  vastuväidet avalikustatud ühinemislepingu muudatustele ei esitatud  ning vastuväiteid ei olnud ka volikogu liikmetelt.

Volikogu võttis vastu Märjamaa valla 2020. aasta eelarve kogumahus 14 319 278 eurot ning lubas vallavalitsusel võtta pikaajalist laenu investeeringute katteks 2 700 000 euro ulatuses. Reservfondi suuruseks kinnitati 50 000 eurot.

Kehtestati Märjamaa Vallavalitsuse ametiasutuse  ja Vigala Osavallavalitsuse ametiasutuse uus struktuur ja koosseis. Võrreldes senisega lisandub üks teenistuskoht - arvestades valla koolide vajadust psühholoogi teenuse järele, on alates 01.09.2020 sotsiaalosakonna struktuuris psühholoogi töökoht.
Sotsiaalosakonnas korraldatakse üks neljast koduhooldustöötaja töökohast ümber hooldusjuht-koduhooldustöötajaks ning senised tugiisikud  nimetatakse peretöötajateks-tugiisikuteks, mis vastab nende töö sisule.  Tänane personalispetsialisti ametikoht korraldatakse ümber andmekaitse- ja personalispetsialisti ametikohaks ning geoinfospetsialisti ametikoht arendusspetsialisti ametikohaks. Planeerimise ja maakorralduse spetsialisti ametikoht viiakse tippspetsialistide põhigruppi.

Muudeti Märjamaa Vallavolikogu 17.04.2018 määruse nr 23 „Märjamaa vallavara eeskiri" ühe lõike sõnastust. Muudatus puudutab volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlemist pikaajaliste kohustuste võtmisel.

Istungi ilusaima punktina oli päevakorras käesoleval aastal Märjamaa valla kõrgeimate tunnustuse saajate kinnitamine. Volikogu otsustas anda Märjamaa valla aukodaniku nimetuse ja koos sellega Maarjaristi I klassi kuldristi Lia Puhmile.  Maarjaristi II klassi hõberisti saavad Ants Riismaa, Karin Andesalu ja Reet Saar. Märjamaa valla teeneteplaat antakse osaühingule Juurimaa Tall.

Järgmisena oli päevakorras avaliku konkursi korraldamine Märjamaa vallavanema valimiseks. Sellega kaasnes emotsionaalne arutelu ja vaidlused. Otsus on selline, et Märjamaa Vallavolikogu kuulutab välja konkursi vallavanema ametikohale. Kandidaadilt oodatakse eelnevat juhtimisalast kogemust ja nõutav on kõrgharidus. Kandideerimiseks tuleb muude dokumentide seas esitada hiljemalt 7. veebruaril ka essee teemal „Mina, vallavanem".

Konkursi korraldamiseks moodustati komisjon koosseisus: Urmas Kristal, Villu Karu, Thomas Hainsalu, Aare Müil, Ats Nõlvak, Aivar Jõgiste, Jüri Nisumaa, Ago Kirsipuu.

Päevakorras olnud kaks kinnisvaraga seotud punkti lahkhelisid ei tekitanud - volikogu nõustus Eesti Vabariigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva Sipa küla Vanamardi peatuse otsustuskorras võõrandamisega Märjamaa vallale ning Sõmeru külas asuv Reinu-1 korteriomand otsustati otsustuskorras müüa Robert Kaldale.

Informatsioonipunktis kõneles abivallavanem O. Valdma erihooldekodu rajamisest. Valitsusel on ettevalmistamisel otsuse tegemine, millega keeldutakse projekteerimistingimuste väljaandmisest.

Haldusosakonna juhataja Margus Vaher küsis volikogult toetust suhtlemiseks Maanteeameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Probleemiks on alevis Märjamaa gümnaasiumi ülekäiguraja tähistamisel kasutatavad liiklusmärgid – valla seisukoht on, et kollase taustekraaniga märgid on liiklejatele paremini nähtavad, kuid Maanteeamet ei luba neid märke kasutada. Hetkel võib liikleja näha seal just seda, ka uduse ja vihmase ilmaga hästi silmatorkavat, tähistust, kuid need on vald sinna pannud omavoliliselt ilma ameti kooskõlastuseta. Volikogu oli seisukohal, et tuleb saata pöördumine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning õiguskantslerile.

Taas volikogu liikmeks saanud Merlin Suurna küsitles vallavanema asendajaks olevat Ülo Olmi vallavalitsuse 17. jaanuari erakorralise istungi otsuse kohta. (Kõneks olnud istungi protokoll on kättesaadav  https://atp.amphora.ee/marjamaavv/index.aspx?itm=338708)

Veel räägiti infopunktis Märjamaa gümnaasiumi teemadel, sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni esimeeste tagasiastumisavaldustest, küsiti Pillerpalli projekti lõpparuande esitamise kohta, uuriti  õigusnõuniku töölt lahkumise põhjuseid ja küsiti valla raha raiskamise kohta.

Volikogu pea neli tundi väldanud istungil osales 20 volikogu liiget. Järgmine korraline istung on 18. veebruaril

Uute uudisteni!

Volikogu 16. jaanuari erakorralisel istungil oli päevakorras kaks punkti - vallavanemale umbusalduse avaldamine ja Raplamaa arengustrateegia tegevuskava 2020-2023 heakskiitmine.

Lisaks 21 volikogu liikmele oli istungile kogunenud hulgaliselt pealtvaatajaid.  

Volikogu otsustas 15 poolthäälega avaldada umbusaldust Märjamaa valla vallavanemale Merlin Suurnale. Umbusalduse avaldamine vabastab Merlin Suurna vallavanema kohustustest ja ametist. Umbusalduse avaldamise vastu oli 6 volikogu liiget. Vallavanema kohusetäitjaks on alates 17. jaanuarist vallavalitsuse liige Ülo Olm. Seda seni kuni volikogu valib uue vallavanema. Volikogu 21. jaanuaril toimuva korralise istungi päevakorras on üheks punktiks avaliku konkursi korraldamine Märjamaa vallavanema valimiseks.

Teise päevakorrapunktis erimeelsusi volikogu liikmete hulgas ei olnud – üksmeelselt kiideti heaks Raplamaa arengustrateegia tegevuskava aastateks 2020-2023.

Kohtumiseni 21. jaanuaril kell 15 Märjamaa rahvamajas, kus päevakorras on mitmeid sisulisi punkte, mis võiks pealtvaatajatele huvi pakkuda.

Volikogu erakorralisest istungist 11. jaanuaril võttis osa 18 volikogu liiget. Päevakorras oli üks punkt – Märjamaa Gümnaasiumi direktori kohusetäitja Priit Kärsna ettekanne olukorrast Märjamaa Gümnaasiumis ja sellele järgnev arutelu.

Enne päevakorrapunkti juurde asumist võttis sõna volikogu liige Villu Karu, kes andis üle volikogu liikmete avalduse umbusalduse algatamiseks vallavanem Merlin Suurnale. Avalduse üleandmise hetkel oli sellel 12 allkirja, millele istungi käigus lisandus veel üks.  

Umbusalduse algatamise avalduses antakse teada, et allakirjutanute arvates on vallavanem kaotanud volikogu enamuse usalduse.
Avalduses seisab: „M. Suurna ei ole täitnud volikogu liikmete pöördumises 17.12.2019 tehtud ettepanekut, ühtlasi leides, et volikogu oma pöördumisega on tema ja terve Märjamaa valla mainet kahjustanud. Taolise käitumisega on vallavanem kahjustanud Märjamaa vallavõimu mainet ja kaotanud usalduse Märjamaa Vallavolikogu silmis ning ei ole vääriline Märjamaa vallavanemana jätkama."

Päevakorrapunktis esinenud P. Kärsna, kes määrati kohusetäitjaks alates 2. jaanuarist,  kõneles sellest, mida ta on nende päevade jooksul näinud ja teinud, märkides muuhulgas, et majas toimib praegu töö hästi ning suuri pingeid ta ei taju. P. Kärsna sõnas, et see, et täna kool toimib, ei ole tema saavutus ning oluline on inimestega suhelda, neid usaldada.

Volikogu 13 liikme ettepanekul toimub järgmine volikogu istung erakorralisena juba neljapäeval, 16. jaanuaril algusega kell 18 Märjamaa rahvamajas.  Siis on päevakorras vallavanemale umbusalduse avaldamise hääletus ning Raplamaa arengustrateegia tegevuskava 2020-2023 heakskiitmine.

Kohtumiseni istungil!

Volikogu 17. detsembri istung sai tavapärasest märksa suuremat avalikkuse tähelepanu. Kohaliku kogukonna, s.h Märjamaa gümnaasiumipere ning meedia, nii Eesti Rahvusringhäälingu kui Raplamaa Sõnumite, huviorbiidis oli info Märjamaa Gümnaasiumi direktori töölepingu ülesütlemisest. Volikogu esimehe sissejuhatavate sõnade järel esitasid oma seisukohad vallavalitsuse esindajatena abivallavanem Ott Valdma (kuna vallavanem Merlin Suurna viibib 9.-20. detsembrini puhkusel) ning haridusnõunik Raivo Heinaru, kooli poolt õppealajuhatajad Marju Retsja ning Lia Puhm.  Sõna said ka, praegusel hetkel endine direktor, Kalle Uusmaa ning kooli hoolekogu esimees Teet Tomson. Esinejad vastasid küsimustele. Lapsevanem Kristel T. Kaljulaid andis  volikogu esimehele üle Interneti petitsioon.ee keskkonnas ja paberkandjal kogutud enam kui 1000 allkirja, märkides, et petitsioonile kirjutasid alla inimesed, kes tundsid, et töölepingu lõpetamise otsus oli ülekohtune ning tehtud rutakalt. Sellega seisavad nad õiglase ja läbipaistva tegevuse eest Märjamaa vallavalitsuses. Eve Burmeister sai sõna nende õpetajate nimel, kes „kahe käega kirjutavad alla Kalle Uusmaa direktorina jätkamise poolt".
Viimase sõnavõtjana andis volikogu liige Villu Karu üle osade volikogu liikmete poolt allkirjastatud pöördumise vallavanem Merlin Suurnale, milles tehakse ettepanek tunnistada töölepingu ülesütlemisavaldus tühiseks ning lugeda K. Uusmaa tööleping gümnaasiumi direktorina kehtivaks. Ühtlasi soovitakse, et vallavanem avalikult vabandaks tekkinud olukorra pärast nii K. Uusmaa, koolipere kui lastevanemate ees.  Aega antakse talle selleks 30. detsembrini.

Informatsioonipunkt jätkus peale vaheaega, kuid siis juba igapäevaste teemadega – vallavalitsus tutvustas vallavalitsuse teenistujate koosseisu ja struktuuri muutmise kavatsusi; U. Kristal vahendas Tiduvere külavanema R. Kasekampi küsimust lumetõrjehanke tingimuste kohta; S. Saaliste soovis teada, kellel on õigus dikteerida, mida Märjamaa Nädalalehes avaldatakse ja mida mitte.

Võeti vastu Märjamaa valla 2019. aasta eelarve IV lisaeelarve kogumahus 69 599 eurot (eelarve kogumaht on sellega ca 15,7 miljonit).

Viidi läbi Märjamaa valla 2020. aasta eelarve I lugemine. Ettepanekute esitamise tähtajaks määrati 13. jaanuar 2020.

Volikogu oli nõus, et Velise külas asuva vallale kuuluva Seltsimaja kinnistust antakse ca 200 m² naaberkinnistu, Kogudusemaja kinnistu, külge ning vastu saadakse ca 20 m². Muuhulgas tegi volikogu ettepaneku Seltsimaja kinnistul olev tee mõõta välja ning jätta munitsipaalomandisse.

Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla õppestipendiumi maksmise tingimused ja kord. Stipendiumi eesmärk on toetada Märjamaa vallale oluliste erialade õppureid kindlustamaks vajalike spetsialistide olemasolu. Volikogu liikmete ettepanekuid oodatakse hiljemalt 10. jaanuariks 2020.

Kehtestati uus riigihangete korraldamise kord ning vallavalitsusele anti luba sõlmida SA-ga Märjamaa Valla Spordikeskus sihtfinantseerimise leping summas 170 000 eurot. Raha on mõeldud Märjamaa valla spordihoone parkla projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Tulenevalt sellest, et alates käesolevast õppeaastast tegutsevad Kivi-Vigala Lasteaed ning Kivi-Vigala Põhikool ühe asutusena, muudeti Märjamaa Vallavolikogu 19.12.2017 määrust nr 6 „Märjamaa valla haridusasutuste hoolekogude kord".

Kivi-Vigala Põhikooli hoolekogusse nimetati volikogu esindajana volikogu liige Meelis Välis.

Volikogu otsustas delegeerida andmekogude asutamise ja andmekogude põhimääruste kinnitamise ülesande Märjamaa Vallavalitsusele.

Volikogu luges lõppenuks Kohatu ja Männiku küla külavanema Marten Randma volitused kuivõrd M. Randma ei ela enam Märjamaa vallas.  

Sellega luges volikogu esimees 2019.a viimase istungi lõppenuks. Osalejaid oli 18 ning päevakorraga saadi ühele poole 3,5 tunniga.

Kauneid pühi ja kohtumiseni taas jaanuarikuu istungil!

Volikogu 19. novembri istungil oli volikogu täiskoosseisus, s.o kohal oli 21 volikogu liiget.

Esmalt anti eelmisel istungil ametisse kinnitatud Konuvere külavanemale Toomas Lõhmusele üle külavanema tunnistus ja ametimärk.

Üksmeelselt kinnitati Märjamaa valla 2020. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava. Kava on eelduseks, et vallale eraldataks ka uuel aastal riigieelarvest täiendavat toetust noorte huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks. Märjamaa vallas makstakse neist vahenditest kahte liiki toetusi – teenuse pakkuja toetust neile, kes Märjamaa vallas loovad Märjamaa valla 7-19 aastastele noortele võimalusi tegeleda huvihariduse ja huvitegevusega ning transporditoetust huvitegevuses ja huvihariduses osalejatele.

Üks muudatus tehti ka teenuse pakkuja toetuse taotluste hindamiskomisjoni koosseisus – Maiu Linnamägi asemele nimetati Kertu Tort.

Tummine arutelu toimus volikogu liikme Ago Kirsipuu esitatud eelnõu „Ülesande andmine Märjamaa Vallavalitsusele kaotada Märjamaa valla koolieelsetes lasteasutustes kohatasu" ümber. Kuigi eelnõu volikogu teistelt liikmetelt toetust ei saanud, jõuti tõdemuseni, et  vallavalitsus võiks analüüsida lasteaedade majandamist, nende vajadusi, vaadata, kuivõrd on ajas muutunud lastevanemate omapanus lasteaedade ülalpidamisse jms.

Teada on, et Märjamaa Muusika- ja Kunstikool on aastaid toimetanud väga kitsastes oludes. Head lahendust pole seni leitud. Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku sõlmida COOP Eesti Keskühistuga Märjamaa MKK kunstiklassidele ruumide rentimiseks 5 aastaks rendileping. MKK direktor Maiu Linnamägi rõhutas, et tegemist saab siiski olla vaid ajutise lahendusega – kool peaks tegustema ühe katuse all, mitte kahes eraldi majas.

Volikogu otsustas muutmiseks avada Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemislepingu. Volikogu oli seda meelt, et ühinemislepingu kehtivuse perioodil (leping on jõus kuni 2021 oktoobris toimuvate KOV volikogude valmistulemuste selgumiseni) ei jõuta kõiki kavandatud investeeringuid ellu viia – välja jäetakse Märjamaale kavandatud kunstmurukattega jalgpalliväljaku rajamine, tänavavalgustuse rekonstrueerimine, Kivi-Vigala−Leibre kergliiklustee ning ka alevisse uue vallamaja rajamine.  Lisaks teisi väiksemaid muudatusi. Ühinemislepingu muudatuste ja seletuskirja avalik väljapanek toimub 20. novembrist kuni 16. detsembrini. Ettepanekuid ja vastuväiteid avalikustatud ühinemislepingu muudatustele on võimlaik esitada kuni 16.12.2019 (kaasa arvatud).  

Volikogu kooskõlastas Saue valla ja Märjamaa valla vahelise valla piiri korrigeeritud muudatuse. Volikogu 19.02.2019 otsusega nr 124 anti nõusoleku valla piiride muutmiseks, loovutades Saue vallale Kohatu küla Raja, Eharanna, Aasa, Sõeru, Märdi, Märjamaa metskond 283 kinnistud ja osa Niidu kinnistust, kokku ligikaudu 92 ha. Saue vald ei saanud Niidu kinnistu omanikuga kinnistu jagamiseks kokkuleppele ja muutis oma plaane. Korrigeeritud piirimuudatuse ettepaneku järgi jääb Niidu kinnistu Märjamaa valla koosseisu.

Võeti vastu Märjamaa valla 2019. aasta eelarve III lisaeelarve.  Sellega vähenes eelarve kogumaht 699 805 euro võrra moodustades nüüd kokku 15 639 607 eurot.

Vallavalitsusele anti nõusolek valla vara (kokku 39 objekti) kindlustamise hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks.

Informatsioonipunktis andis vallavanem M. Suurna ülevaate oktoobri keskpaigas toimunud lähetusest Läti Vabariiki Cesvainesse. Kõneldi lumetõrjehankest ja uuriti teedespetsialisti ametikoha konkursi tulemuste kohta.
O. Linna soovis teada, kas vallavalitsus on kuhugi jõudnud koolidele nii vajaliku psühholoogi palkamise teemaga. Vallavanem vastas, et tugivõrgustiku teemaring tuleks tervikuna üle vaadata - mis osas on võimalik teenust saada Rajaleidjast, mis osa on katmata. Teema iseenesest on aga kindlasti oluline. 
Oktoobrikuise istungi jätkuks küsis A. Jõgiste MTÜ Wäega Wärk Pärimusmaja projekti rahastamise võimaluste kohta valla eelarvest, nt kas seda saaks teha kaasavast eelarevest. Vallavalitsuse esindajad, vähemalt hetkel, seda võimalikuks ei pidanud.

Nii oligi möödunud ca 3 tundi täis arutelusid, küsimusi-vastuseid, arvamusavaldusi, selgitusi, otsustavust ja otsuseid.
Järgmine korraline istung on 17. detsembril. 

Volikogu otsustas oma erakorralisel istungil 29. oktoobril muuta veebruaris kinnitatud Märjamaa valla 2019. aasta hankeplaani. Seni plaanis olnud valla teede talvise korrashoiu nelja-aastane hange otsustati teha kaheaastase hankena. Vallavalitsus loodab lumelükkajatega lepinguteni jõuda 10. detsembriks. Märjamaa raamatukogus toimunud istungil osales 16 volikogu liiget ning arutelule kulus 35 minutit. Järgmine korraline istung on 19. novembril.

Volikogu pidas 15. oktoobri istungit Valgu koolis. Enne päevakorra juurde asumist vaadati üle kooli uus katlamaja ning küttesüsteem. Direktor Ants Riismaa tänas volikogu investeeringu eest ning sõnas, et nüüd on kord piirkonna inimeste käes tõestada kooli elujõulisust.

Volikogu arvas vallavalitsuse ettepanekul päevakorrast välja punkti 8 (Vallavalitsusele hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks nõusoleku andmine (Märjamaa vallale elektrienergia ostmine)), kuna ilmnes, et hankeks on volikogult nõusolek saadud juba veebruaris hankeplaani kinnitamisega.

Kehtestati Märjamaa Valla Noortekeskuse uus põhimäärus. Uue põhimääruse järgi koordineerib ja korraldab valla noortekeskus  noorsootööd üle kogu Märjamaa valla ning ühendab valla  erinevates piirkondades tegutsevaid üksuseid - Märjamaa noortekeskust ning Sipa, Varbola ja Vana-Vigala noortetuba. Noortekeskusesse võetakse tööle n n mobiilne noorsootöötaja, kes hakkab noortetubades tegevusi korraldama.

Kehtestati Märjamaa valla arengukava 2018-2030 uus redaktsioon ja eelarvestrateegia aastateks 2020-2023.  Volikogu liige Villu Karu juhtis tähelepanu sellele, et muudatusi tehes on mindud vastuollu valdade ühinemislepinguga – kui viia lepinguga kokkulepitud investeeringuid 2022. aastasse, s.o ühinemislepingu kehtivuse järgnevasse aega, siis see protsess peab algama ühinemislepingu muutmisega. Lepiti kokku, et vallavalitsus esitab novembri istungiks ühinemislepingu lisa muutmise eelnõu.

Volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni koosseisu arvati komisjoni esimehe Urmas Kristali ettepanekul Triin Matsalu.  

Nõustuti, et Keskkonnaamet annab Tenno Heinlale kaevandamisloa Risu-Suurküla kruusakarjääris. Mäeeraldise pindala on 13,94 ha ning kaevandatavaks maavaraks on taotluse kohaselt ehituskruus, mida kasutatakse teedeehitusel ja -remondil ning ehituses. Abivallavanem Ott Valdma arvas, et vald võiks edaspidi kaaluda eramaal asuvatele kaevandustele uuringu- ja kaevandamislubade mitteandmist, sest vallale neilt kaevandamisõiguse tasu ei laeku. Vald saab vaid kaevandusega kaasnevad mõjud.

Vallavolikogu muutis 19.12.2017 määrust nr 9 „Riikliku toimetulekutoetuse määramisel eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine". Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Volikogu kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks alaliste eluasemekulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonna inimväärse äraelamise. Arvestades AS-i Matsalu Veevärk vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinda ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse  keskmist tarbimist inimese kohta kuus, pidas vallavalitsus ja sotsiaalkomisjon vajalikuks tõsta veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse maksumuse piirmäära ühe inimese kohta kuus 16 euroni (seni 15 €).

Otsustati algatada Märjamaa valla Vaimõisa küla Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering ning jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringu eesmärgiks on  Paemurrumetsa ja Otsa kinnistutele tankla-teenindusjaama-kaupluse, puhke-majutushoonete ning vajalike tehnorajatiste  ja teenindava taristu rajamine.

Konuvere külavanema ametisse kinnitati Toomas Lõhmus.

Muudeti Märjamaa valla tunnustuse avaldamise korda. Pikendati Maarjaristi ja teeneteplaadi kandidaatide esitamise aega – ettepanekuid saab teha kuni 10. jaanuarini. (Kandidaatide esitamine kuulutatakse välja nagu seni, s.o hiljemalt 1. detsembril.) ning otsustati, et Maarjaristiga kaasnevad preemiad (kuldrist 1000 eurot ja hõberist 500 eurot) on netosummad.  Otsustati, et teeneteplaadiga tunnustatakse ettevõtteid ja ühendusi, kes on olulisel määral panustanud Märjamaa valla arengusse. Varasem sõnastus eeldas panustamist kitsalt just valla majandusellu.

Taaskord oli palju ja pikalt arutada informatsioonipunktis. Esmalt andis vallavanem Merlin Suurna ülevaate oma välislähetusest Leedu Vabariiki Raseiniaisse. Vallavalitsuse liige Ülo Olm kõneles lasteaia Pillerpall rekonstrueerimistöödest ning Märjamaa spordihoone ehitusest. Eve Burmeister MTÜ-st Wäega Wärk tutvustas MTÜ tegemisi ja plaane seoses Wäega Wärgi maja ehitamisega Märjamaa alevisse aadressile Pärnu mnt 59.  Volikogule oli end tutvustamas Märjamaa Gümnaasiumi uus direktor Kalle Uusmaa.  Räägiti ka lumetõrjehankest, mille kohta avaldati arvamust, et hanke korraldamisega on hiljapeale jäädud ning ei peetud mõistlikuks teha hange neljaks aastaks nagu on praegune plaan.  Sooviti teada kui kaugel ollakse erihooldekodu rajamise asjaajamisega ning diskuteeriti detailplaneeringu kohustustega ala versus üldplaneering teemal (kui üldplaneeringuga on ette nähtud, et ala on DP kohustusega, kas siis vallavalitsusel on võimalus sellest nõudest loobuda või mitte).

Istung kestis veidi üle kolme tunni ning sellel osales 17 volikogu liiget. Järgmine istung on 19. novembril.

Volikogu 17. septembri istungile Märjamaa raamatukogusse jõudis 19 volikogu liiget. Päevakord oli võrdlemisi lühike ning ca 1,5 tunniga oli kõik ettenähtu arutatud ja otsustatud.

Volikogu otsustas muuta Märjamaa Vallavolikogu 19.06.2018 määrust nr 28 ,,Vanemate omaosalus Märjamaa valla koolieelsetest lasteasutustes". Muudatusega anti vallavalitsusele õigus teha erisusi lapsevanema kohatasu tasumisest vabastamiseks kui lasteaias on laste vastuvõtt takistatud lasteaia pidajast tulenevatest asjaoludest. Taoline olukord ongi praegu tekkinud.  Teadupärast on käimas lasteaia Pillerpall remont. Ehitaja vähese võimekuse tõttu ei peeta kinni lepitud tähtaegadest  ja lasteaed on  laste vastuvõtuks  suletud. Lapsed on paigutatud lastehoiuks   alternatiivpindadele – Märjamaa noortekeskusesse ja rahvamajja, lasteaeda Mirdimaa ja lastehoidu.  Osa vanemaid on leidnud ajutiselt lapsehoiuks muu võimaluse ja ei too last valla pakutud alternatiivpinnale. Mõned lapsed on kohal üksikutel päevadel. Seni kehtiva korra kohaselt peaks lapsevanemad maksma lasteaia nimekirjas oleva lapse eest kohatasu vaatamata sellele, kas laps käib lasteaias või mitte. Tehtud muudatusega saab vallavalitsus selliseid eriolukordi paindlikult lahendada.

Muudeti Vana-Vigala Rahvamaja põhimäärust. Seni rahvamaja struktuuriüksusena tegutsenud Vana-Vigala Avatud Noortekeskus viiakse üle Märjamaa Noortekeskuse juhtimise alla. Edaspidi hakkab Vana-Vigalas tegutsema Märjamaa Noortekeskuse noortetuba, kus kokkulepitud päevadel tuleb kohalike noortega koos tegutsema noortekeskuse n n mobiilne noorsootöötaja.

Volikogu otsustas anda Vigala külas asuv Hiieoru kinnistu kuni 30. septembrini 2029 MTÜ  Folklooriselts Kiitsharakad tasuta kasutusse. Hiieoru maaüksusel asuvad vana küüni varemed ning looduskaitsealune ohvrihiis. Folklooriselts on seal  juba aastaid toimetanud - talgute korras on koristatud varemeid. Hooldatud on ka hiie ümbrust – niidetud sisse juurdepääsurajad, rajatud ja hooldatud hiie servas asuvat lõkkekohta, küüni varemete juurde on paigutatud stend, millel kirjutised hiies käimise tavadest ja käitumisjuhistest. Maaüksust on kavas kasutada kogukondliku kooskäimiskohana.

Võeti vastu Märjamaa valla 2019. aasta eelarve II lisaeelarve kogumahus 85 732 eurot. Sealhulgas eraldati  20 000 eurot valla teede investeeringuteks. Sellest omakorda ca 13 290 eurot makstakse kompromissina Tee ja Tee OÜ-le, et lõpetada pikaleveninud vaidlus ettevõtja ja valla vahel Nihu teel ja Metskonna-Purga teel 2018. aastal tehtud lisatööde eest tasumise üle.

Majandus- ja eelarvekomisjoni koosseisust arvati välja Andres Elmik.  Selline oli A. Elmiku enda soov.  Komisjon jätkab esialgu 8-liikmelisena.   

Informatsioonipunktis tehti A. Kirsipuu eestvõtmisel taas juttu haljasalade niitmisest (õigemini sellest, mis niitmata), liiklusmärkidest, teede lõhkumisest metsaveo masinate poolt ja selle takistamisese võimalikest meetmetest.  A. Müil juhtis tähelepanu ohtlikule olukorrale Märjamaa gümnaasiumi staadionil, kus drenaažikanali kate on lagunenud.

Järgmine korraline istung on 15. oktoobril 2019.

Volikogu augustikuisele istungile jõudis volikogu 21-st liikmest 12. Päevakorras oli 12 punkti ja nende arutamiseks kulus ligi 3 tundi.

Volikogu kehtestas Märjamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise uue eeskirja.  Selle oli ettevalmistanud AS Matsalu Veevärk, mille nõukogus oli eesmärgiks võetud, et kogu Matsalu Veevärgi teeninduspiirkonnas oleks ühesugused nõuded. Eeskirja I lugemine oli toimunud juba detsembris 2018, nüüd siis jõuti II lugemiseni ning kehtestamiseni.

Vallavalitsuse liikmeks kinnitati kuu aja eest abivallavanema ametisse asunud Ott Valdma. Vallavalitsus on nüüdsest kuueliikmeline – vallavanem Merlin Suurna, liikmed Lea Laurits, Priit Kärsna, Marge Viska, Ülo Olm ja Ott Valdma.

Olulise arengudokumendina oli arutusel Märjamaa valla arengukava 2018-2030 uus redaktsioon, kusjuures arengukava üheks lisaks on ka eelarvestrateegia. Arengukava eelnõu koos oma lisadega suunati avalikule väljapanekule, ettepanekute esitamise  tähtajaks määrati 11. september.

Määrati huvihariduse ja huvitegevuse toetamise korra alusel makstavaid teenuse pakkuja toetusi.  Kokku laekus väljakuulutatud lisavooru tähtajaks 7 taotlust. Toetust küsiti kokku 37 002 eurot, taotlusi läbivaataval komisjonil oli jagada 19 271 eurot. Komisjoni ettepanek oli rahuldada 1 taotlus täies mahus ning 4 taotlust osaliselt. Kaks taotlust jätta toetuseta. Volikogu kinnitas komisjoni esitatud jaotuse.

Volikogu andis valitsusele nõusoleku taotleda munitsipaalomandisse kaks maatükki - Laukna küla Saareotsa ning Araste küla Tänava. Esimest neist soovib Laukna Pritsumeeste Selts kasutada vabatahtlike päästjate harjutusalana ning kohalike elanike puhkealana.  Teisel asuvad valla päritud hooned.

Taaskord oli teemaks Märjamaa valla heakorraeeskiri. Eeskiri iseenesest ei ole kuigi vana, võetud vastu novembris 2018, kuid see on n n muru kõrguse nõudega korduvalt jõudnud volikogu liikmete aruteludesse. Juunis arutati A. Kirsipuu eelnõud, millega ta soovis eeskirjast muru niitmise nõude väljavõtmist. Eelnõu toetust ei saanud, kuid valitsus lubas augustiks asja üle vaadata ja pakkuda senisest paindlikumat ja eesmärgipärasemat  sõnastust.  Vallavalitsus on tunnistanud, et ta ei ole ka ise suutnud enda hooldatavatel aladel piisava sagedusega niita, kuid leidnud, et mingi regulatsioon peaks siiski jääma. Seekord oligi pakutud välja vallavalitsuse variant, mille puhul oleks tulnud muru niita nii, et selle kõrgus ei ületaks üldjuhul 15 sentimeetrit.  (Võrreldes kehtiva eeskirjaga lisatud sõna „üldjuhul".). Majandus- ja eelarvekomisjon pakkus välja oma variandi - niita tuleks rohtu tiheasustusalal minimaalselt 2 korda aastas hiljemalt 20. juuniks ja 1. septembriks, hajaasustupiirkonna õuealal 1 kord aastas hiljemalt 1. septembriks, et vältida kulu teket ja tagada tuleohutus. Arutelu tulemusena otsustati aeg maha võtta -  eelnõu tagasi lükata ning teha vallavalitsusele ülesandeks leida kaardimaterjalide alusel piirkonniti mõistlik lahendus, et „meie pale ikka oleks puhas meie külaliste ees." (Istungit kuni selle punktini juhatanud Teet Tomsoni sõnastus.)

Peale vaheaega tehti istungile jõudnud volikogu esimehe juhtimisel kaks otsust valla esindamise teemadel  – Merlin Suurna asendajaks Raplamaa Omavalitsuste Liidus ja liidu Täiskogus määrati Ott Valdma ning Eesti Linnade ja Valdade Liitu liidu üldkoosolekule määrati Merlin Suurna asendajaks samuti Ott Valdma. (Selgituseks – mõlema organisatsiooni põhikirjade kohaselt peab olema esindajatele määratud asendaja juhuks kui esindaja osaleda ei saa. Varem täitis asendaja rolli Triin Matsalu, kes enam Märjamaa vallavalitsuses ei tööta.)

Kuulati ka AS Hoolekandeteenused esindajate ettekannet Märjamaale psüühiliste erivajadustega inimeste kodu loomise teemal. Ettekanne ja küsimuste-vastuste voor oli n ö soojenduseks samal õhtul kell 18 alanud avalikule koosolekule.  

Arutati vallavalitsuse ettepanekut muuta volikogu 19.02.2019 otsusega nr 125 kinnitatud Märjamaa valla 2019. aasta hankeplaani. Sisult redaktsiooniline muudatusettepanek, millega vahetati hangete eest vastutava isikuna välja endine abivallavanem praegusega, leidis volikogu toetust. Küll aga ei saanud toetust vallavalitsus ettepanek lükata edasi üldplaneeringu koostamise hankelepingu eeldatavat lõppkuupäeva 1. juulini 2022. Hankelepingu eeldatavaks lõpp-tähtajaks on sätestatud 31.10.2021 ning seda ei oldud nõus muutma, hoolimata sellest, et vallavalitsuse meelest toob see kaasa liigse kiirustamise ja lühike tähtaeg võib põhjustada pakkumuste kallinemist. Vastu hääletanute väide oli, et tähtaja pikendamine oleks seadusevastane (volikogu esimees viitas  Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §  14¹ lõikele 11).

Informatsioonipunktis räägiti õpilastranspordi otsepakkumuste tulemustest, töös olevatest ehitusobjektidest ning sellekohase info jagamisest.

Järgmine korraline istung on 17. septembril.

Istungi esimese punktina anti volikogu 26. mai otsusega Pajaka külavanemaks kinnitatud Kertu Elfenbeinile üle külavanema tunnistus ja ametimärk.

Üksmeelselt kehtestati Kivi-Vigala Põhikooli põhimäärus.  Uus põhimäärus jõustub 1. septembrist kui Kivi-Vigala põhikool ja Kivi-Vigala lasteaed alustavad tegutsemist ühe asutusena.  Hariduse teemadest oli juttu veelgi – kõneldi erakoolide tegevuskulude katmisest.
Otsustati, et järgmisel õppeaastal jätkab Märjamaa vald erakoolide tegevuskulude katmises osalemist samadel alustel kui seni, s.o osaletakse erakooli tegevuskulude katmises põhikooliõpilaste osas. Gümnaasiumiõpilaste osas toetatakse erakooli tegevuskulude katmist erandjuhtudel Märjamaa vallavalitsuse otsusega.  Audentese Spordigümnaasiumi tegevuskulude katmises osaleb Märjamaa vald nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilaste osas, sest Audentesega võrdväärseid võimalusi valla enda koolides pakkuda pole.

Vallavalitsuse liikmest vabastati Märjamaa valla abivallavanema kohalt lahkunud Triin Matsalu ning otsustati, et vähemalt esialgu jätkab vallavalitsus 5-liikmelisena. Vallavalitsuse liikmeteks on, peale vallavanem Merlin Suurna,  Priit Kärsna,  Lea Laurits,    Marge Viska ja  Ülo Olm.  Teadupärast on praegu käimas (kuni 28. juunini) konkurss abivallavanema koha täitmiseks.  Võimalik, et tulevikus saab uuest abivallavanemast ka vallavalitsuse liige.

Kinnitati Märjamaa valla 2018.a majandusaasta aruanne.

Hääletamisel oli volikogu liikme Ago Kirsipuu esitatud eelnõu Märjamaa valla heakorraeeskirja muutmiseks. A. Kirsipuu ei pea põhjendatuks reguleerida eeskirjaga muru kõrgust. Nimelt on 20.11.2018 kehtestatud määruses nõue, et eelkõige tiheasustusaladel (,kuhu määruse mõistes kuuluvad alev ja külakeskused) on kohustus muru või muu rohtkatte (v.a põllu-, heina- ja metsamaa) niitmine selliselt, et selle kõrgus maapinnast ei ületaks 15 cm. A. Kirsipuu seisukoht on, et pole mõtet kehtestada nõudeid, mille täitmist ei suudeta reaalselt kontrollida ning millest ei suuda kinni pidada ka vald ise enda hooldatavatel maa-aladel. Liiatigi soovitas keskkonnaministeerium olla loodussõbralikum ning niita harvem, et säiliks taimede liigirohkus.  Nii mitmedki volikogu liikmed olid seda meelt, et praegune sõnastus pole parim, kuid sätet päris välja ei nõustutud võtma. Valitsus on lubanud, et vaatab sõnastuse üle ja esitab augustis omapoolse ettepaneku.  

Pikem arutelu oli Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusele (ÜTK) lepingu sõlmimiseks nõusoleku andmise üle. Kõne all  oli ÜTK korraldatud hange  valla õpilasliinidele uuest õppeaastast vedajate leidmiseks.  Arutelu tulemusena otsustati mitte anda ÜTK-le nõusolekut riigihanke tulemuste kinnitamiseks.

Vallavalitsusele anti nõusolek vallamajale automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamise  hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks.

Otsustati taotleda riigilt munitsipaalomandisse kaks maatükki, mis on vajalikud Vana-Vigala kergtee rajamiseks.

Otsustati müüa osaühingule Lambijaam otsustuskorras Vana-Vigala külas Jaama tn 21a kinnistu (kohalikele ütleb enam sõnapaar „vana veetorn" ja nimi Ott Jeeser). Müügihinnaks on 100 eurot, kuid uus omanik on kohustatud kolme aasta jooksul alates müügilepingu sõlmimisest tamponeerima puurkaevu, konserveerima või rekonstrueerima katuse ning korrektselt sulgema või rekonstrueerima avatäited.

Nõustuti  sellega, et vallavalitsus sõlmib OÜ-ga Vigala Hooldekodu sihtfinantseerimise lepingu kogusummas 30 000 eurot. Sihtfinantseeringu eesmärgiks on Vigala hooldekodule puurkaevu, lokaalse puhasti ja torustike rajamine.

Informatsioonidest kõneldi vallavalitsuse osakonna juhatajate ning volikogu komisjonide esimeeste ümarlauas räägitust,  valla teede remondist, üldplaneeringu tegemisest.
Istung kestis 2 tundi ja 40 minutit. Järgmine istung lepiti kokku 27. augustiks kuna tavapärasel volikogu istungipäeval, s.o kuu kolmandal teisipäeval, on riiklik püha – taasiseseisvumispäev.

Vallavolikogu 21. mai istungil osales 18 volikogu liiget. Päevakorrast hääletati välja Ü. Olmi vastamine V. Karu arupärimisele. Volikogu enamus toetas T. Tomsoni seisukohta, et arupärimine ei puuduta volikogu ega valitsuse tööd (arupärimine käsitles Märjamaa Nädalalehes 03.04.2019 ilmunud artiklit „Korruptsiooni „karussell" Märjamaal").

Päevakorda jäänud 9 punkti  läbiarutamiseks kulus veidi alla kahe tunni.

Märjamaa valla arengu seisukohalt oli olulise punktina kavas Märjamaa valla arengukava 2018-2030 erakorraline muutmine. Muudatuste juures tekitas eriarvamusi Märjamaa esmatasandi tervisekeskus. Võrreldes taotluse esitamise aja, 2017. aasta, andmetega on kogu projekti maksumus suurenenud ca 422 686 euro võrra. Projekti kogumaksumus on ca 1 368 950 eurot, millest sihtfinantseeringuna loodetakse  katta 759 000 eurot. V. Karu kahtles, kas ka tegelikult eellepingutele allakirjutanud neljast perearstist kaks perearsti, kes praegu Märjamaal ei tegutse, uues tervisekeskuses vastu võtma hakkaks. V. Karu ei olnud rahul, et uuest keskusest on kõrvale tõrjutud Märjamaa Arstid OÜ. T. Matsalu selgitas, et viimati nimetatud ei olnud ise nõus eellepingut, mis projekti esitamiseks oli vajalik, sõlmima, kuid võimalus uude hoonesse tulla neile jääb ka hiljem kui juhtub, et kõik hetkel eellepingu sõlminud perearstid ei hakka siiski Märjamaal vastu võtma.

V. Karu tegi ettepaneku eelnõust tervisekeskuse ehitamine hetkel välja jätta. Ükski teine volikogu liige seda ettepanekut ei toetanud. Arengukava muudatused kinnitati 15 poolthäälega.

Volikogu otsustas 11 poolthäälega garanteerida projekti „Märjamaa esmatasandi tervisekeskuse loomine" omafinantseeringu tasumine summas 609 953,82 eurot. Juhul kui objekt kallineb, siis ka kallinemise kulu katab Märjamaa vald.

Muudeti  Märjamaa Vallavolikogu 19.12.2017 määrust nr 14 „Märjamaa Vallavolikogu liikme, vallavanema ja vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse saatmise kord", et viia see vastavusse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse veebruarikuiste muudatustega ning korruptsioonivastase seadusega.

Volikogu delegeeris sundvalduste seadmise vallavalitsusele, s.t et sundvaldus seatakse vallavalitsuse korraldusega. Sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja  koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele. Eeliseks see, et  omanikku ei koormata notariaalse lepingu sõlmimisega ning erinevalt kinnistusraamatusse kantava piiratud asjaõigusega on sundvalduse sisu, asukoht ja pindala kitsenduse kaardil ja E-katastris kõigile nähtav. Sundvalduse seadmist reguleerib kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018001#para39)

Volikogu kehtestas Kivi-Vigala Rahvamaja põhimääruse ja Vana-Vigala Rahvamaja põhimääruse.

Pajaka küla külavanema ametisse kinnitati Kertu Elfenbein.

Vallavanem M. Suurna ja vallavalitsuse liige Ü. Olm vastasid V. Karu arupärimisele, mis puudutas Ü. Olmi ülesandeid vallavalitsuse liikmena.

Informatsioonipunktis kuulati Liina Valleri ülevaadet vallavalitsuse järelevalvespetsialist tööst, räägiti eelseisvatest sündmustest, küsiti infot õpilastranspordi hanke kohta.

A. Ülemaante edastas Vana-Vigala inimeste soovi saada Märjamaale SEB panga sularaha sissemaksega automaat. Sõnavõtuga esines T. Matsalu, kes kõneles põhjustest, miks ta otsustas lahkuda Märjamaa Vallavalitsuse abivallavanema ametikohalt ning asuda tööle Rapla Vallavalitsusse. Lisaks oli muidki jutte, millest saab lugeda hiljem protokollist.

Järgmine istung on 18. juunil.

Volikogu 16. aprilli istungil osales volikogu täiskooseisus – kohal olid kõik 21 volikogu liiget. Päevakorras olnud üheksa punkti arutamiseks kulus veidi üle 2 tunni.

Volikogu hariduskomisjoni esimeheks valiti Helve Riitsaar ning aseesimeheks Kristi Kivisild. Kultuurikomisjoni esimeheks sai Teet Tomson ning aseesimeheks Anneli Ülemaante.

Kinnitati Sipa-Laukna Lasteaia arengukava ning Lasteaia Pillerpall arengukava aastateks 2019-2021.

Sipa-Laukna Lasteaia hoolekogusse nimetati pidaja esindajaks Ago Kirsipuu. Varem täitis seda ülesannet Margus Jehe, kes veebruaris oli sellest kohast loobunud.

Kehtestati puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise kord.  Kord sätestab Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine" alusel toetuse andmise tingimused.

Võeti vastu raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud toetuse vahendite kasutamise kord. Riigieelarve toetusfondist puudega lastele abi osutamiseks eraldatud toetuse vahendeid võib kasutada raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud toetavate sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks. Seni kehtisid endise Märjamaa valla ja Vigala valla analoogsed korrad. Uues korras muudeti, võrreldes varasema regulatsiooniga, vaid otsustustasandit – teenuse saamise taotlusi menetleb ja otsuse teeb vallavalitsuse asemel hoolekandekomisjon.

Kultuurikomisjoni vastvalitud esimehe T. Tomsoni ettepanekul kinnitati kultuurikomisjoni liikmeteks Ene Klaus, Heli Lints, Helve Riitsaar, Iris Haiba, Ottomar Linna ja Triinu Ülemaante.
Hariduskomisjoni esimehe H. Riitsaare ettepanekul kinnitati hariduskomisjoni liikmeteks Enn Roosi, Eli Laaser, Kertu Tort, Ottomar Linna, Marju Retsja ja Raivo Heinaru.
Nende otsustega on volikogu kõik viis komisjoni taas töövõimelised. (Märtsis said paika revisjonikomisjon ja sotsiaalkomisjon, majandus- ja eelarvekomisjoni töö pole vahepeal katkenud.)

Enam kui pool istungi ajast kulus informatsioonipunktile. 
Esmalt räägiti Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultandi Jaak Uibu ettepanekust omavalitsustele - moodustada volikogude juurde rahvastikutaaste komisjonid. Volikogu liikmed avaldasid arvamust, et kuigi teema on oluline, ei ole mõttekas uue täiendava komisjoni moodustamine. Pakuti, et rahvastikutaaste teemadega võiks tegeleda sotsiaalkomisjon ning teemat tuleks avada valla arengukava rahvastiku peatükis. Avaldati ka arvamust, et kõik volikogus vastuvõetavad otsused mõjutavad ühel või teisel määral rahvastikutaastet.  

Enese ja oma plaanide tutvustamiseks sai sõna tiheda konkursisõela läbinud Sihtasutuse Märjamaa Valla Spordikeskus uus juhataja Mart Tilk.

Veel räägiti infopunktis käimasolevatest ehitustöödest (spordihoone, Pillerpalli lasteaed) ja pooleli olevatest hangetest (Valgu kooli küttesüsteem, Märjamaa tervisekeskus). Diskuteeriti tulevase tervisekeskuse vajalikkuse üle, kõneldi selle funktsioonist, kasutegurist tervishoiuteenuse tarbija seisukohalt vaadates.

Lisaks räägiti põgusalt veel ühest ja teisest.

Järgmine istung on 21. mail.

Volikogu 19. märtsi istungil jätkati veebruaris pooleli jäänud teemaga - volikogu komisjonide esimeeste ning aseesimeeste valimisega. Pool rehkendust sai seekord tehtud -  sotsiaalkomisjoni esimeheks valiti Marika Hiiemaa ning aseesimeheks Anneli Ülemaante, revisjonikomisjoni esimeheks Raivi Laaser ja aseesimeheks Aare Müil. Hariduskomisjoni ja kultuurikomisjoni esimehe ja aseesimehe kohtadele ei leidunud ühtegi kandidaati.

Volikogu muutis Märjamaa Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate töö tasustamise aluseid. Muudeti määruse lisa, milles on määratud hallatavate asutuste töötajate palgagrupid ja palga vahemikud. Seekordsed muudatused olid suuresti seotud lasteaiaõpetajate aasta algusest kehtima hakanud palga alammääraga (1125 eurot), millest tulenevalt korrigeeriti väikeste asutuste juhtide palgavahemikku, et väikeste lasteaedade direktoritele makstav tasu ei jääks alla õpetaja omale.  Edaspidi on valitsusel kavas üle vaadata ka kultuuritöötajate palgavahemikud. (Ääremärkus - üldhariduskoolid reguleerivad oma palgakorraldust ise.)

Otsustati, et alates uuest õppeaastast liidetakse Kivi-Vigala Lasteaed Pääsulind Kivi-Vigala Põhikooliga. Kivi-Vigala lasteaia nimekirjas on praegu 15 last ning põhikoolis 30 õpilast.

Meedia- ja publikuhuvi pälvis ning teravaid väljaütlemisi põhjustas vallavalitsuse liikmele hüvitise maksmise punkt. Vallavanema ettepanek oli maksta vallavalitsuse liikmele Ülo Olmile vallavalitsuse liikme ülesannete täitmise eest hüvitist 1000 eurot kuus. V. Karu tegi ettepaneku maksta 300 eurot, s.o sama suurt hüvitist kui sai eelmine poliitiline valitsuse liige M. Jehe. Merlin Suurna põhjendas suurema hüvitise maksmise ettepanekut sellega, et Ü. Olm täidab lisaülesandeid esindades vallavalitsust ehitusobjektidel, ehituse hankekomisjonides, teehoiukomisjonis. 11-poolthäälega otsustati hüvitiseks määrata 1000 eurot kuus.

Võeti vastu Märjamaa valla 2019.a eelarve I lisaeelarve. Majandus- ja eelarvekomisjoni ettepanekul hääletati 11-häälega eelnõust välja 22 813 eurot, mis oleks läinud Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli õpetajate töötasu ühtlustamiseks lasteaiaõpetajatega ning 1264 eurot, mis oli arvestatud muusika-ja kunstikooli direktori töötasu suurendamiseks. Lisaeelarvesse hääletati 11 häälega sisse 10 663 eurot, mis on vajalik vallavalitsuse liikmele hüvitise maksmiseks.

Üksmeelselt muudeti sotsiaalhoolekandelise abi andmise korda. Seni vallavalitsuse pädevuses olnud hüvitise andmise otsustamine delegeeriti hoolekandekomisjonile. Hoolekandekomisjoni moodustab vallavalitsus ning sinna hakkavad kuuluma  sotsiaalosakonna juhataja, lastekaitsespetsialistid, sotsiaaltööspetsialistid ja Vigala osavallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist. Eesmärgiks on, et  sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsused üksikisiku tasandil teeb sotsiaalvaldkonnapõhine komisjon. See annab võimaluse paindlikult ja kiirelt otsustada teenuste ja toetuste andmine kodanikele.

Muudeti Märjamaa Vallavolikogu 17.04.2018 määrust nr 24 ,,Riigihangete korraldamise kord". Muudatusega antakse vallavalitsusele volitus koostada riigihangete korraldamise juhis hallatavatele asutustele ja vallavalitsuse struktuuriüksuse juhtidele, et alla lihthanke piirmäära jäävaid hankeid korraldada selgelt ja ühetaoliselt.

Istungi esimeses punktis valitud sotsiaalkomisjoni esimehe M. Hiiemaa ettepanekul arvati sotsiaalkomisjoni koosseisu Marge Viska, Ilme Roosi, Ilju Aviste, Ruth Lippus, Jaanus Lehtsaar ja Liivi Miil.

Revisjonikomisjoni esimehe R. Laaseri ettepanek oli revisjonikomisjoni liikmeteks valida Sander Saaliste, Harri Jõgisalu ja Jaanus Lehtsaar. Kõik nimetatud said salajasel hääletamisel ka vajaliku toetuse.

Päevakorras olnud kultuurikomisjoni koosseisu kinnitamine ja hariduskomisjoni koosseisu kinnitamine jäid seekord ära, sest komisjoni kooseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul. Kuivõrd volikogu ei suutnud valida kummalegi komisjonile esimeest (ja aseesimeest), siis polnud ka kooseisu kohta ettepaneku tegijat.

Informatsioonipunktis avaldas H. Jõgisalu arvamust, et YouTube, mida alates käesolevast aastast volikogu salvestiste avaldamiseks kasutatakse, pole just kõige sobivam kanal. A. Kirsipuul oli ettepanek preemiasüsteemi ümberkorraldamiseks tuues võrdluseks sotsiaaltoetuse taotlemise - igaüks, kes soovib preemiat saada, kirjutab mille eest ja kui palju.
R. Laaser avaldas arvamust, et enne kui vallavalitsuse haldusosakond hakkab ise kõikidelt valla hooldada olevatelt haljasaladelt muru niitma, tuleks kaaluda, kas otstarbekam ei ole seda teenusena tellida ettevõtjatelt.
V. Karu tundis huvi, kas valla arengukava täpsustatud tegevuskava on tulemas või on see päevakorrast maas.  M. Suurna lubas, et tegevuskava tuleb.
V. Karu tundis huvi, kes on sihtasutuse Märjamaa Valla Spordikeskus uus juht. M. Suurna vastas, et kuigi konkurss on läbi, ei saa ta nime enne lepingu allkirjastamist avalikustada.

Istung kestis veidi enam kui kolm tundi ning sellel osales 19 volikogu liiget.
Järgmine istung on 16. aprillil.

Volikogu 19. veebruari istungile kogunes valla elu-olu puudutavaid teemasid arutama 17 volinikku.

Istungi päevakorda oli esitatud 11 punkti, kuid kohe istungi algul tegi T. Tomson ettepaneku arvata päevakorrast välja volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimist ning komisjoni koosseise puudutavad punktid. Põhjus – istungi alguseks ei olnud kokkuleppeid, kes komisjoni juhtidena üles seatakse ning seega pole tulevased esimehed saanud läbi rääkida ka komisjoni koosseisude osas.  15-poolthäälega punktid välja ka hääletati. Üksmeelselt kinnitati kuuepunktiliseks kärbitud päevakord.

Volikogu nõustus, et Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus korraldab Märjamaa eriotstarbelistel liinidel (õpilasliinidel) avaliku bussiliiniveo korraldamiseks riigihanke ning vedaja leitakse seekord kolmeks aastaks (2019-2022). Täna on liinidel vedajad üheaastase lepinguga, kuid nii vedajatele kui tellijale on mõistlikum pikemaajalisem leping. Lisaks vallavalitsuse ametnikele oli teemat lahti rääkimas ühistranspordikeskuse sõitjateveo spetsialist Kadri Krooni.

Harju maakonna Saue vallavolikogu pöördus detsembris 2018 Märjamaa valla poole ettepanekuga muuta Saue valla ja Märjamaa valla vahelist piiri. Ettepanek on alguse saanud Märjamaa valla Kohatu küla Eharanna ja Raja kinnistute omanike avaldusest Saue vallavalitsusele. Avaldajate sõnul on eelnimetatud kinnistute piirkonnas taristu valdade piiride loomise ajast oluliselt muutunud. Teede läbitavus/hooldus, postivedu ja kool/lasteaed on käesoleval ajal Saue valla suunal ning Märjamaal käimine tähendab 80 km ringi. Enne volikogusse jõudmist arutas ettepanekut põhjalikult majandus- ja eelarvekomisjon.  Volikogu otsustas toetada komisjoni ettepanekut nõustuda Saue valla piirimuutmise ettepanekuga tingimusel, et piiri muutmisega kaasnevad kulud kannab Saue vald. Halduspiiride muutmisel väheneb Märjamaa valla rahvastik ühe inimese ja pindala ca 92 ha võrra. Ettepaneku poolt oli 10 volinikku, vastu 3, erapooletuks jäi 3 ning üks volikogu liige ei hääletanud.

Üksmeelselt muudeti Märjamaa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 ning see kehtestati uues redaktsioonis. Kinnitati Märjamaa valla 2019. aasta hankeplaan ja nimetati volikogu liikmed hankekomisjonidesse. Tunnistati kehtetuks Vigala Vallavolikogu 28.09.2006 määrus nr 12  ,,Üüri piirmäärade kehtestamine Vigala vallas"  kuna käesoleval ajal ei ole määrus oma kehtivas redaktsioonis enam rakendatav. Edaspidi määratakse valla munitsipaalkorterites üüri suurus igal konkreetsel juhul eraldi vallavalitsuse korraldusega.

Informatsiooni punktis esitas osavallavanem P. Kärsna osavalla seisukohad vastukaaluks Tiduvere külavanema sõnavõtule volikogu 22.01.19 infopunktis.
A. Kirsipuu küsis vallavanemalt selgitusi Raplamaa Sõnumite 6.02.2019 numbris ilmunud intervjuus öeldu kohta. Lisaks avaldas A. Kirsipuu arvamust aasta lõpul kõigile valla asutuste töötajatele makstud preemia suhtes pidades seda raha laialikülvamiseks. A. Kirsipuu meelest oleks selle ca 186 tuhandega võinud midagi mõistlikumat teha. Vastajad selgitasid, et preemiat maksti eelarves palgafondiks ettenähtud vahendite piires ja tegemist ei olnud millegi tavapäratuga, mida varasematel aasatel tehtud ei oleks. 
Mitmete teemade seas räägiti pikemalt veel ka kohalike omavalitsuste ajalehtedest, nende kohast ajakirjandusmaastikul ning libedusetõrjest.
V. Karu juhtis tähelepanu lasteaia juhtide liiga madalatele palkadele, mis ei motiveeri enam juhatajana jätkama, sest pea sama suurt palka saaks nad ka lasteaia õpetajana. Vallavanem M. Suurna vastas, et teema on töös, mille peale  V. Karu arvas, et selle nelja inimest puudutava probleemi saaks lahendada ca 10 tuhande euroga ning selle saaks katta eelarve vastuvõtmisel reservfondi täiendavalt ilma otsese vajaduseta suunatud 30 tuhandest. Vallavanem oli seisukohal, et probleem on laiem kui vaid nimetatud neli juhti ning valitsus vaatab asutuste palgakorraldust tervikuna.
Istungi lõpul sai osavallavanema sõnavõtule vastulauseks sõna Tiduvere külavanem R. Kasekamp.
Koos vaheajaga kestis istung ca 3 tundi ja 20 minutit. Järgmine istung on 19. märtsil.

Uue aasta esimesele istungile 22. jaanuaril kogunes Märjamaa rahvamajja 19 volikogu liiget.  Aastavahetusega vahetus mõneti ka volikogu koosseis – detsembris vallavanemaks valitud Merlin Suurnat asendab volikogus Andres Jõessar, volikogu liikmena oli kohal endine vallavanem Villu Karu ning seni tema asendajaks olnud Ottomar Linna on nüüdsest Liivi Miili asendusliige. Liivi Miil palus oma volitused peatada kuni 1. septembrini 2019.

Päevakorras olnud 11 punkti arutamiseks kulus koos vaheaegadega ca 3 ja pool tundi.

Volikogu nõustus Luiste kruusakarjääris maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmisega. Muudatuse tulemusena pikendatakse olemasolevat kaevandamisluba, suurendatakse mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala ning vähendatakse kaevandamise keskmist aastamäära. Kaevandajaks ja loa omanikuks on osaühing RTG Teed.

Seoses detsembris toimunud muudatustega kinnitati vallavalitsuse uus koosseis. Nagu varemgi on vallavalitsus 6 liikmeline – vallavanem ja 5 liiget. Vallavanem Merlin Suurnat toetavad valla juhtimises vallavalitsuse liikmetena Priit Kärsna, Triin Matsalu, Marge Viska, Lea Laurits ja Ülo Olm.

Volikogu määras vallavanema töötasuks 3000 eurot. A. Kirsipuu tegi ettepaneku maksta uuele vallavanemale sama suurt palka kui seda tehti Villu Karule, s.o 2500 eurot, kuid 11 poolthäälega määrati töötasuks senisest suurem number.

Pärast muudatusettepanekute hääletust otsustas volikogu võtta vastu Märjamaa valla 2019.a eelarve.  Riigieelarve eraldiste ja üleminevate jääkide osas korrigeeritaks eelarvet I lisaeelarvega.

Märjamaa valla lasteasutuste lasteaiaõpetajate töötasu alammääraks kehtestati täistööajaga töötamise korral 1125  eurot, magistrikraadiga lasteaiaõpetajatele 1250 eurot.  Sellega täidab Märjamaa vald tingimuse, et saada riigi eelarvest tasandusfondi kaudu  lasteasutuse õpetajate tööjõukulude toetust.

Volikogu kinnitas huvihariduse ja huvitegevuse teenuse pakkuja toetuse saajad.  Kokku makstakse toetusteks 118 452 eurot, millest koolitusteks 2940 eurot, info levitamiseks (huvitegevuse infomessiks) 1500 eurot ning erinevate tegevuste korraldamiseks ja tegevusvahendite soetamiseks 114 012 eurot. Toetus jaotub 38 projekti ja 15 erineva taotleja vahel.

Volikogu otsustas  valla kõrgeima tunnustuse saajad. Märjamaa valla aukodaniku nimetus ja koos sellega Maarjaristi I klassi kuldrist ning preemia 1000 eurot antakse Vabariigi aastapäeva aktusel üle Kohatu piirkonna ajaloo jäädvustajale Mati Jetsile. Maarjaristi II klassi hõberisti  ja koos sellega preemia 500 eurot saab Märjamaa alevi oluliste objektide valmimisse panustanud Rein Unga.  Ettevõtjate tunnustamiseks mõeldud teeneteplaat antakse lasteriiete tootjale osaühingule Breden Kids, kes on oma tootmise seadnud sisse vallamaja hoonesse ning kelle beebi- ja lasteriided, müts-sallid jne on võitnud paljude lastevanemate südamed.

Seoses vallavanema vahetusega nimetati Villu Karu asemel Raplamaa Omavalitsuste Liitu vallavalitsuse esindajaks Merlin Suurna.  Sama asendus tehti ka Eesti Linnade ja Valdade Liidus.

Seoses Ü. Olmi nimetamisega vallavalitsuse liikmeks tehti muudatus volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni koosseisus - Ülo Olmi asemel nimetati komisjoni Andres Jõessar.  

Informatsioonipunktis kõneldi valla valimisjaoskondadest, mille arvu on võrreldes varasemaga vähendatud. Vallasekretär selgitas, et kuigi vallal ei ole kavas eraldi transpordiringe korraldada, peaks kõigil neil, kes valida tahavad, võimalus selleks olema – kui endal transpordi ei ole, on võimalik tellida valimiskast koju. M. Hiiemaa palus  juba nüüd valla infolehes alustada inimeste teavitamisega, et nad julgemalt seda võimalust kasutaks. Pole vaja peljata, et kasti koju tellimisega kellelegi tüli tehakse.
Tiduvere külavanem Reemet Kasekamp kõneles kodanikujulguse hingestamisest, vajadusest väestada kodanike ja valla koostööd, sellest, kui oluline on, et ka rohujuure tasandilt tulevad probleemid jõuaks ametnikeni ja nendesse suhtutaks tõsiselt.
A. Kirsipuu kõneles taaskord liiklusmärkidest, mis tuleks ümber vahetada ning pakkus, et vald võiks need ise ära vahetada, mitte pidada kirjavahetust Maanteeametiga. A. Kirsipuu lubas trahvi sellise omavolilise tegevuse eest ise kinni maksta kui selline asi peaks vallale määratama.
A. Jõessar  juhtis tähelepanu Teenuse küla taarakonteinerile, mis on kogu aeg täis ning küsis valla plaanide kohta seoses Järta suusarajaga.

Järgmine istung on 19. veebruaril.   

Aasta viimane volikogu istung algas 21 volikogu liikmega laua ümber, kuid juba pärast teist punkti jäi vallaasju arutama vaid 12 volinikku.
Märjamaa vallavolikogu avaldas 11 häälega umbusaldust vallavanem Villu Karule. Muuhulgas otsustati V. Karule maksta hüvitust 3 kuu palga ulatuses. Uueks vallavanemaks valiti 11 poolthäälega Merlin Suurna.  End ise vallavanema kandidaadiks üles seadnud Ago Kirsipuu kogus 8 häält.

Istung jätkus volikogu tavapäraste teemadega. Volikogu otsustas seada 30 aastaks hoonestusõiguse Märjamaa alevis asuv  Tamme tee 1  kinnistule Sihtasutuse Märjamaa Valla Spordikeskus kasuks. Kinnistule rajatakse spordihoone.
Kiideti heaks Raplamaa arengustrateegia 2035+ ning arengustrateegia tegevuskava 2019-2022.
Kehtestati Märjamaa valla koerte ja kasside pidamise eeskiri. Muuhulgas paneb see koerapidajatele kohustuse märgistada oma lemmikud hiljemalt 1. juuniks 2019 mikrokiibiga ning registreerida nad lemmikloomaregistris. Nüüdsest tuleb tiheasustusaladel ka kassidel silma peal hoida, et need ilma peremeheta ringi ei lippaks. Siinkohal tuleb märkida, et mõeldud on ikkagi neid kasse, kes oma käitumisega kipuvad naabreid ühel või teisel moel häirima.
Kehtestati Vana-Vigala lasteaia põhimäärus ning võeti vastu valla 2018.a III lisaeelarve. Lisaeelarvesse lisati operatiivselt ka vallavanemale lahkumishüvituse maksmiseks vajalik summa ning arvestati konsensuslikult Märjamaa Rahvamaja taotlusega, mis esitati pärast seda kui eelnõu oli juba valitsuses ning volikogu majandus- ja eelarvekomisjonis menetletud.

Rahandusosakonna juhataja Lea Laurits tutvustas Märjamaa valla 2019.a eelarvet. I lugemiseks on valla eelarve kogumahuks 14 607 977 eurot. Investeeringute katteks on kavas võtta pikaajalist laenu 2 979 645 eurot. Põhivara soetuseks ja põhivara soetuseks antavad toetused moodustavad kokku 4 277 340 eurot, mis on Märjamaa valla jaoks mahult üle aegade suurim. Ettepanekute esitamise tähtajaks määrati 7. jaanuar 2019.

Otsustati algatada Märjamaa valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Nüüd seisab vallavalitsusel, ja ka volikogul ning erinevatel huvirühmadel, ees tõsine töö, et planeering hiljemalt kolme aasta pärast kehtestatud saaks.
Tähelepanelik valla uudiste jälgija märkas, et volikogu palus,  seoses käesoleva koosseisu rahvakohtunike volituste lõppemisega 13. aprillil 2019, inimestel, kes sooviks järgneval neljal aastal osaleda rahvakohtunikuna õigusemõistmises Pärnu Maakohtu juures, endast teada anda. Üleskutsele reageeris kolm inimest. Rahvakohtunikukandidaatideks valiti Anne Aasmann, Hans-Markus Paisu ja Leelo Rahuoja.

I lugemisel oli Märjamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri. Ettepanekuid eeskirja saab teha 7. jaanuarini 2019.
Seoses novembris tehtud otsusega liita Vana-Vigala Raamatukogu ja Kivi-Vigala Raamatukogu Märjamaa Valla Raamatukoguga, muudeti Märjamaa Valla Raamatukogu põhimäärust.  
Infopunktis lepiti kokku, et uue aasta esimene istung on tavapärasest nädala võrra hiljem ehk siis 22. jaanuaril.
Volikogu esimees tuletas meelde, et kuni 31. detsembrini on oodatud ettepanekud Maarjaristi ja teeneteplaadi kandidaatide kohta. 
Arutati teehoiukomisjoni moodustamisest. Jõuti kokkuleppele, et see  võiks tegutseda vallavalitsuse komisjonina, kuhu oleks kaastatud ka volikogu liikmeid.
Abivallavanem Triin Matsalu andis teada, et SA Märjamaa Valla Spordikeskuse nõukogu ettepanek on pikendada SA juhataja volitusi 2019.a märtsi lõpuni, et juhataja konkursi saaks läbi viia SA uus nõukogu, mis eeldatavasti kinnitatakse vallavalitsuse 19. detsembri istungil.
Vallavalitsusele pakuti mõtlemisaineks, et alevi bussijaamas võiks olla hoiukapid, et alevisse ühistranspordiga ostureisile tulnud inimestel oleks koht, kus vahepeal oma pakid hoiule panna.
Volikogu istung koos rohkete vaheaegadega kestis ca 4 tundi.

Rahulikku jõuluaega ja uute kohtumisteni uue aastal!

Märjamaa vallavolikogu 20. novembri istung ei alanud just tavapäraselt - enne päevakorra juurde asumist luges volikogu liige Raivi Laaser ette  kuue volikogu liikme ühisavalduse umbusaldusmenetluse algatamiseks vallavanem Villu Karule. Umbusaldamise põhjustena oli märgitud, et KOV volikogu valimise järgselt moodustatud valimisliidu Märjamaa, valimisliidu Meie Inimesed ning valimisliidu Vigala vaheline koalitsioon on sisuliselt lagunenud ja koalitsiooni tegevus ühtse meeskonnana lõppenud ning kujunenud on olukord, kus usaldusliku koostöö puudumine volikogu enamuse ja vallavanema vahel ei võimalda valla elu normaalset juhtimist ning valla arengut soosivat koostööd volikogu, tema tööorganite ning vallavalitsuse vahel. Umbusaldamine on järgmise istungi päevakorras.

Seejärel mindi töiselt edasi ettevalmistatud päevakorrapunktide arutamise ja otsustamisega.
Üksmeelselt otsustati muuta Märjamaa valla arengukavas 2018-2030  lisaks olevat investeeringute kava aastateks 2018-2022. Sellest otsusest tulenevalt anti vallavalitsusele luba sõlmida sihtasutusega Märjamaa Valla Spordikeskus sihtfinantseerimise leping summas 4 045 609 eurot. Sihtfinantseeringu eesmärgiks on Märjamaa valla spordihoone ehitamine ja sisustamine. Samuti  lubati sõlmida leping aktsiaseltsiga EVIKO lasteaia Pillerpalli hoone rekonstrueerimiseks. Töödeks on kavandatud  1 185 333,60  eurot. 

Kehtestati Märjamaa valla heakorraeeskiri.  A. Kirsipuu eestvõttel kujunes arutelu põhiteemaks muru kõrgus. A. Kirsipuu pidas terve mõistuse vastaseks, et eeskirjaga kirjutatakse ette kui kõrge tohib kellegi õues muru või rohi olla. Hääletamisel jäi siiski kindlalt peale seisukoht, et heakorra tagamiseks on vajalik muru (v.a põllu-, heina- ja metsamaa) niitmine selliselt, et selle kõrgus maapinnast ei ületaks 15 cm. Järelevalvespetsialist põhjendas, et eesmärk ei ole kellegi trahvimine, vaid soov suunata inimesi oma krundi pidevale hooldamisele.

Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla koerte ja kasside pidamise eeskiri. Ettepanekud on oodatud 3. detsembrini.

Kinnitati huvihariduse ja huvitegevuse kava, mille alusel saab vallavalitsus kuulutada välja teenuse pakkuja toetuse taotlusvooru.

Kivi-Vigala Raamatukogu ja Vana-Vigala Raamatukogu otsustati liita Märjamaa Valla Raamatukoguga. Muudatusi Vigala raamatukogude lahtiolekuaegades ei tule, vähemalt esialgu. Töölegi jäävad samad inimesed. Mitte enam küll direktorite, vaid raamatukoguhoidjatena.

Kehtestati Märjamaa valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri ning oldi päri sellega, et Tenno Heinlale antakse Risu-Suurküla uuringuruumi geoloogilise uuringu luba. Uuritavaks maavaraks on ehituskruus, ehitusliiv ja täiteliiv. Uuringuruum asub eraomandis asuvatel Karuka ja Karuka-Ristikivi katastriüksustel.

Otsustati vähendada Urevere-Luiste teel nr  5041975 tee kaitsevööndit 8,5 meetri  kaugusele sõiduraja lõunapoolsest välisservast. Kaitsevööndi vähendamine võimaldab  maksimaalselt kasutada Luiste kruusamaardla varusid.

Kõigi Märjamaa valla lasteaedade teeninduspiirkonnaks määrati Märjamaa vald. See tähendab, et Märjamaa valla lapsevanemal on õigus saada oma lapsele lasteaia koht ükskõik millises Märjamaa valla seitsmest lasteaiast.  Hetkel on vabu kohti kõikides lasteaedades peale Vana-Vigala ja Valgu.

Kinnitati koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord. Riik eraldab koolilõuna toetuseks 1 euro lapse kohta päevas. Toetuse ja koolilõuna tegeliku maksumuse vahe kaetakse kõikidele Märjamaa valla üldhariduskoolides õppivatele õpilastele valla eelarvest. Märjamaa valla koolides (välja arvatud Vana-Vigala põhikoolis)  pakutakse ka hommikuputru.

Moodustati huvihariduse ja huvitegevuse toetamise korras ette nähtud komisjon. Teenuse toetuse taotlusi hakkavad hindama Maiu Linnamägi, Ottomar Linna,  Ruth Lippus, Raivo Heinaru, Anneli Ülemaante, Triin Põri ja Jüri Nisumaa.

Mittetulundusliku tegevuse toetamise taotlusi läbivaatavasse komisjoni nimetati Margit Liira, Anneli Ülemaante, Liivi Miil, Heli Lints, Peeter Paunmaa, Astra Põlma ja Andres Elmik. Siinkohal meeldetuletus – 2019. aasta eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetuste taotlemise I voor on käimas. Vormikohased taotlused tuleb esitada hiljemalt 1. detsembriks  Märjamaa Vallavalitsusele aadressil marjamaa@marjamaa.ee.

Volikogu esindajaks Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli hoolekogusse nimetati Urmas Kristal. Seni kooli pidaja esindajana hoolekogusse kuulunud Ülo Olm oli esitnud avalduse oma volituste lõpetamiseks.

Kehtestati Märjamaa valla kalmisturegistri põhimäärus ning vallavalitsusele anti luba korraldada hange ja sõlmida parima pakkujaga leping Märjamaa valla varade kindlustamiseks  2019. aastal.

Volikogu keeldus valitsusele nõusoleku andmisest sõlmida Nihu tee ja Metskonna-Purga tee pindamise lepingu lisa osaühinguga Tee ja Tee. Teed pinnati, kuid tööde vastuvõtmisel selgus, et töid oli tehtud suuremas mahus kui eelnevalt vallaga kokku lepitud. Teed ja Teed OÜ esitas taotluse täiendava 26 576,83 euro saamiseks 4 604,4 m² pindamistööde eest. Majandus- ja eelarvekomisjon ning volikogu lisaraha maksmist põhjendatuks ei pidanud.

Informatsioonipunktis kõneles kevadel ametisse asunud valla teedespetsialist Mikk Vaarmann oma senistest tegemistest ning räägiti teehoiu- ja remonditöödest. A. Kirsipuu tegi ettepaneku moodustada teehoiukomisjon, mis varasemalt on valitsuse ajutise komisjonina tegutsenud ning tema meelest ka end õigustanud, kuid mida uues Märjamaa vallas enam ei ole.

Kuivõrd volikogu peab peagi valim kolm uut rahvakohtuniku kandidaati, siis otsustati, et vastav teade avaldatakse valla kodulehel ning infolehes, et huvilised saaks end ise välja pakkuda. 

Räägiti kaasavast eelarvest. Kaasava eelarve ettepanekud on oodatud hiljemalt 30. novembriks.

Riigihaldusministri Janek Mäggi kirjast omavalitsustele („Ühinemislepingute täitmisest ja muutmisest") ajendatult räägiti avalikkusega suhtlemisest, kodanike kõnetamisest. Volikogu esimehele tehti ettepanek kirjutada valla lehte kokkuvõte volikogu tööst ja tagasivaatavalt ühinemise tulemustest.

Istungil osales 19 volikogu liiget ning päevakorra läbimiseks kulus ca 4 tundi.  Järgmine korraline istung on 18. detsembril.

Märjamaa vallavolikogu istungil 15. oktoobril osales 18 volikogu liiget. Päevakorras oli 20 punkti ning nende arutamiseks kulus ca 3 tundi.

Vastu võeti Märjamaa valla jäätmekava 2018-2023, Märjamaa valla jäätmehoolduseeskiri ja Märjamaa valla jäätmevaldajate registri põhimäärus. Kõigi kolme puhul oli tegemist II lugemisega ning sisulist arutelu ei tekkinud.

Istungi ehk kõige olulisema punktina oli päevakorras Märjamaa valla arengukava aastateks 2018-2030 ning see tõi kaasa ka pikema arutelu. Räägiti 4 suuremast objektist, mis on investeeringute kavas, kuid mille rahastamiseks rahalist võimekust vallal napib. Arengukava, koos selle lisaks olevate investeeringute kava ning eelarvestrateegiaga, otsustati esitatud kujul vastu võtta, kuid lepiti kokku, et juba 6. novembril on nõupidamine, et ühiselt rääkida läbi prioriteedid. Ritta on vaja panna 4 objekti – Märjamaa spordihoone ehitamine, lasteaia Pillerpall rekonstrueerimine, Märjamaa tervisekeskuse ehitamine, Valgu kooli küttesüsteemi rekonstrueerimine. Selge on see, et kõigeks korraga jõudu ei jagu. Otsus tuleks langetada volikogu novembrikuu istungil.   

Kehtestati noorte sporditegevuse toetamise kord. See sätestab valla eelarvest 7-19. aasta vanuste noorte sporditegevuse toetamise reeglid – toetust makstakse pearaha põhiselt spordiorganisatsioonidele noorte eest, kelle elukohaks on registreeritud Märjamaa vald. Taotlused 2019.a eelarvest toetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt 1. detsembril.

Kehtestati avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded ning mittetulundusliku tegevuse toetamise kord. Mittetulundusliku tegevuse toetust makstakse projektitoetusena tegevusteks, mis toimuvad Märjamaa valla haldusterritooriumil või on suunatud Märjamaa valla elanikele või tutvustavad Märjamaa valda väljapoole; mittetulundusühingutele investeeringu või soetuse osaliseks toetamiseks; projektitoetusena abiprogrammidesse või muudesse toetusfondidesse esitatavate mittetulundusliku tegevuse projektide kaasfinantseerimiseks; ühendustele üle antud vallale oluliste tegevuste korraldamiseks.  Taotlusvooru avanemisest antakse teada valla infolehes ning veebilehel.

Muudeti Märjamaa Vallavolikogu 05. detsembri 2017 otsust nr 24  „Ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestamine".  Struktuurist arvati välja vanem päästja-tuletõrjuja teenistuskoht (kuna Valgus loodi MTÜ Valgu Vabatahtlik Päästekomando, kus seni valla struktuuris olev töötaja tegutsema hakkab) ning osavalla struktuuri lisati üks heakorratöötaja koht. Juunis struktuuri lisatud kinnisvarahooldaja teenistuskoht viid 4. põhigrupist üle 3.-sse, mis annab võimaluse maksta teenistujale kõrgemat töötasu.

Võeti vastu Märjamaa valla 2018.a II lisaeelarve kogumahus -611 490 eurot.

Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri. Ettepanekud eeskirja on oodatud 1. novembriks.

Märjamaa Vallavalitsusele anti luba:
- omandada 2 kinnistut bussiootepaviljonide tarbeks;
- taotleda munitsipaalomandisse Vana-Vigala külas asuvad Riba ja Pelle maaüksused, et kortermajade elanikud saaks neid edaspidigi oma aiamaadena kasutada;
- korraldada hange ning sõlmida eduka pakkujaga leping valla elektripaigaldiste käidukorralduseks  ja hoolduseks perioodil 2019-2021;
- korraldada hange ning sõlmida eduka pakkujaga leping vallale elektrienergia ostmiseks (01.01.-31.12.2019);
- korraldada hange ning sõlmida eduka pakkujaga leping Märjamaa alevi tänavatel ja platsidel talihooldustööde teostamiseks vahemikul november 2018 kuni märts 2019;
- sõlmida lepingu lisa Sipa-Laukna Lasteaia Laukna hoone keskküttesüsteemi  lisatöödeks osaühinguga Küttemeister.

Vigala Osavallavalitsusele anti luba korraldada hange ja sõlmida leping lumetõrje- ja hooldustöödeks osavalla teedel ajavahemikul november 2018 kuni oktoober 2019.
Kui eeloleval talvel toimetavad endised vallad lumetõrjega veel erinevate lepingute alusel ja erinevatel tingimustel, siis edaspidi on eesmärk korraldada üks hange kogu valla peale, kusjuures hange jaotatakse osadeks ehk piirkondadeks nagu see olnud senigi nii Märjamaal kui Vigalas.

Infoks noortele ja nende õpetajatele-juhendajatele, lapsevanematele - volikogu võttis vastu uue Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapitali moodustamise ja kasutamise korra ning kinnitas kohe ka sihtkapitali nõukogu (Gaili Ilisson, Darja Lehtsalu, Heli Lints, Eve Raudnagel, Maiu Linnamägi, Mark Kaljulaid, Priit Kärsna). Kui tavapäraselt tunnustati noori kevadel või suve hakul, siis seoses valdade ühinemisega oli vaja võtta vastu uus kord ning see võttis omajagu aega. Eesmärk on aga esimesel võimalusel kuulutada välja stipendiumi konkurss, et ka sel aastal ei jääks meie tublid ja mitmekülgsed, nutikad ja erilised noored valla poolse tähelepanuta.    

Informatsioonipunktis kõneldi teede investeeringutest, kergteedest, tänavavalgustusest.

Järgmine istung on 20. novembril. Kohtumiseni! Julgustan inimesi tulema istungit kuulama- vaatama! Mina võin siin küll kokkuvõtteid esitada ja "kiirpilke visata", kuid oma silm on ikka kuningas! Kui tervet istungit ei jõua olla, siis olge natukenegi! 

Märjamaa vallavolikogu septembrikuu istung oli Sillaotsa talumuuseumis ning osales 15 volikogu liiget.  

Volikogu andis AS-le Matsalu Veevärk loa alustada sisulisi läbirääkimisi ühinemiseks aktsiaseltsiga Pärnu Vesi.  Ühinemine peaks täitma kahte eesmärki – tagama, et tulevikus oleks ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni teenuste tarbijatele teenuse hind taskukohane ning taristu, mille kaudu tarbijaid teenindatakse, oleks ka tulevikus tehniliselt parimas seisus ja võimaldaks jätkusuutlikku majandamist.  Läbirääkimisi tulemusi võib oodata ca aasta pärast.

Esimesel lugemisel olid Märjamaa valla jäätmekava 2018-2023, Märjamaa valla jäätmehoolduseeskiri ning jäätmevaldajate registri põhimäärus.  Jäätmekava avalik väljapanek toimub 19. septembrist kuni 3. oktoobrini ning sellega saab tutvuda Märjamaa vallavalitsuses kabinetis 21. Jäätmehoolduseeskirja ja jäätmevaldajate registri põhimäärus eelnõude kohta oodatakse ettepanekuid hiljemalt 1. oktoobril.

Volikogu menetluses on Märjamaa valla heakorraeeskiri. Eeskirja eesmärgiks on tagada valla haldusterritooriumil puhtus, heakord ja säästev elukeskkond ning sellega kehtestatakse heakorra nõuded avalikes kohtades ja üldkasutatavatel territooriumitel.  Kord on kavas vastu võtta oktoobri istungil, ettepanekud on oodatud 1. oktoobrini.

Kehtestati Märjamaa valla spordivaldkonna parimate tunnustamise kord.  Selle korra alusel on võimalik maksta rahalist toetust tiitlivõistlustel esikolmikusse tulnud noorsportlastele (vanuseklassi alampiiriks on U15, ülempiiriks U23) ja nende juhendajatele ning tunnustada meenetega aasta parimaid täiskasvanuid sportlasi ja  spordielu edendajaid. Kandidaate tunnustuse saamiseks võivad esitada kõik isikud, tehes ettepaneku Märjamaa Vallavalitsusele 15. jaanuariks.

Neile, kes tegelevad avalike ürituste (nt küla jaanitulede, laatade, tantsupidude jms) korraldamisega, peaks huvi pakkuma avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded. Seekord toimus eelnõu I lugemine (ettepanekuid oodatakse 1. oktoobrini).

Septembrikuu istungit iseloomustaski esimesel lugemisel olnud eelnõude rohkus. Selliseks eelnõuks oli ka mittetulundusliku tegevuse toetamise kord.  Suuresti on tegemist endise Märjamaa valla korraga, kust on välja jäetud MTÜ-de hoonete majanduskuludeks toetuse taotlemise võimalus ning muudetud on hindamiskomisjoni koosseisu. Hilisemaks on plaanitud viia ka taotluste esitamise tähtpäevi -  1. detsembriks ja 1. juuniks (seni vastavalt 1.11 ja 15.05). Ettepanekud on oodatud 1. oktoobriks.

Kehtestati puu raieloa andmise tingimused ja kord. See määrab kindlaks  Märjamaa  alevis  ja  külade  tiheasustusaladel  puude raieks loa taotlemise, vormistamise ning väljastamise tingimused.  Korda  ei kohaldata puude raiele kasvavas metsas metsaseaduse tähenduses ja viljapuudele.

Päevakorras olnud kinnistute omandamiseks nõusoleku andmise punktis otsustas volikogu, et Märjamaa vald ei hakka riigilt taotlema täiendavat maad riigimaantee 29 Märjamaa-Koluvere tee äärde bussiootepaviljonide rajamiseks. Otsustati, et bussi peatustesse pannakse lihtsalt väiksemad ootekojad. Volikogu liige A. Kirsipuu soovitas, et need võiks olla disainitud nii, et oleks ka silmal ilus vaadata ja tõmbaks möödujate tähelepanu.

Võeti vastu kaasava eelarve menetlemise kord Märjamaa valla eelarve koostamisel. Analoogne kord on toiminud vanas Märjamaa vallas kaks aastat. Nüüd, alates 2019. a eelarvest, saab investeeringuobjektide ettepanekuid teha üle uue valla. Olulise muudatusena on uue korra kohaselt igal hääletajal vaid üks hääl. Varasemalt sai hääle anda kuni kolmele meelepärasele ettepanekule.  

Vigala osavallavallakogu ettepanekul otsustati otsustuskorras võõrandada praegustele üürnikele Vana-Vigala külas Lauluväljaku 2 korteriomandid 2, 5, 6 ja 12 ning Kivi-Vigala külas Kollane 3-4.  Otsustuskorras müüakse ka Manni külas Ahkama-Vanatoa kinnistu. Enampakkumisel tulevad osta.ee keskkonnas müüki Vana-Vigala külas korteriomand aadressil Kirsiaia 3-16, Manni külas Noopoli, Tõnumaa külas Reinusauna ja Sääla külas Tolliste-Jaani kinnistu.

Infopunktis kõneles vallavanem, kuidas vallavalitsus kavatseb edaspidi tagada teede valdkonna vahendite tulemuslikum kasutus ning tõhusam järelevalve tehtavate tööde üle.  Selleks on plaan osta vajadusel teenusena sisse spetsiifilist tehnilist kompetentsi, mida vallavalitsuse ametnikel endil ei ole.  Teede teemat jagus infopunkti pikemaltki.
Lisaks räägiti õpilasliinidest (Varbola LA-AK mure 1. klassi õpilasi mitterahuldavast graafikust, mis koolipäevad väga pikaks teeb) ja Vigala osavalla viie küla külavanema pöördumisest (hajaasustuse programmist, osavallakontorist ja selle kuludest, soovist infoleht muuta sisutihedamaks).   Küsiti Valgu kooli küttesüsteemi võrdlusanalüüsi tulemuste kohta ning pakuti välja, et metsa väljavedajatele tee kasutamiseks võiks lube väljastada vastav ametnik, mitte vallavalitsus.

Istung kestis ca 4 tundi. Järgmine istung on erandkorras esmaspäeval, 15. oktoobril, sest just sel kuupäeval on seaduse järgi viimane aeg kehtestada valla arengukava.

Volikogu 21. augusti istungil oli osalemas 20 volikogu liiget. Mõneti ootamatult kujunes istung pea 5 tunni pikkuseks.
Esmalt anti Haimre ja Kunsu külavanemale Rasmus Ungale koos lillekimbuga üle külavanema märk ja tunnistus.
Seejärel asuti arutama Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli õppetasusid.  Eelnõu oli menetlusse tulnud kooli hoolekogu initsiatiivil eesmärgiga pidurdada töötasu alampalgaga seotud õppetasude kasvu. Ettepanek oli vähendada õppetasu määrasid poole protsendi võrra. Selle eelnõuga oli vähe keeruline lugu. Vallavalitsus võttis eelnõu istungieelse menetlemise faasis tagasi, kuid enne oli see juba antud arutamiseks üle volikogu hariduskomisjonile.  Vallavalitsuse põhjendus oli, et eelarve tulude poole vähendamine eelarveaasta keskel ei ole põhjendatud. Hariduskomisjon otsustas, et saadab sama eelnõu siiski volikogule, ainult selle muudatusega, et uued tasud hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2019, mitte 1. septembrist, nagu algne eelnõu ette nägi.  Istungil toimunud arutelu päädis sellega, et hariduskomisjoni esimees võttis eelnõu tagasi. Jõuti arusaamisele, et enne muudatuste tegemist tuleks küsitleda lapsevanemaid, et kas õppetasu on neile ülemäära koormav ja kas see on üldse probleem, millega tegeleda.

Kehtestati Märjamaa valla õpilastranspordi korraldamise kord. Uudsena on korda toodud võimalus kompenseerida lapsevanematele lapse kooli sõidutamise sõidukulud isikliku sõiduauto kasutamisel.  See on erandjuhtudel kasutatav võimalus kui vald ei ole korraldanud õpilase transporti muul viisil ning lapsel koolitee on õpilasliinini või ühistranspordi peatuseni pikem kui 3 kilomeetrit. Üldjuhul väljaspool valda õppivatele üldhariduskooli õpilastele sõidukulusid ei hüvitata. Seda tehakse vaid põhjendatud juhtudel vallavalitsuse otsuse alusel. Näiteks neile Vigala piirkonna õpilastele, kes on varasemalt juba alustanud õpinguid mujal kui Märjamaa gümnaasiumis. Kompensatsiooni saamiseks on vaja esitada avaldus.

Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla arengukava 2018-2030 ning see otsustati suunata avalikustamisele. Vahemikus 23.08-07.09.2018 on kõigil huvilistel võimalik esitada vallavalitsusele ettepanekuid valla arengusuundade ja nende arengukavas kajastamise kohta.

Esimesel lugemisel oli puu raieloa andmise tingimused ja kord.  Kord hakkab reguleerima puude (välja arvatud viljapuud ja kasvav mets metsaseaduse tähenduses) langetamist tiheasustusega aladel.  Ettepanekud eelnõusse on oodatud hiljemalt 31. augustiks.

Istungi kuuenda päevakorrapunkti, revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste realiseerimine, arutelu kuulutati istungi juhataja ettepanekul vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 44 lõikele 4 kinniseks. Arutelu tulemusena anti volikogu esimehele ülesanne esitada hiljemalt 31. augustiks 2018 avaldus Politsei- ja Piirivalveametile võimaliku seaduse rikkumise kohta riigihanke „Märjamaa valla suvine teehoid aprill 2016 kuni oktoober 2019" (riigihanke viitenumber 168956) raames Märjamaa valla teedel 2017.a (vaegtööd 2018.a) kruusakattega teede remonttööde teostamisel ja dokumenteerimisel.  Vallavalitsus peab esitama hiljemalt volikogu oktoobri 2018 istungiks omapoolsed ettepanekud vallavalitsuse struktuuri muutmiseks, et edaspidi tagada teede valdkonna vahendite tulemuslikum kasutus ning tõhusam järelevalve tehtavate tööde üle.

Vallavalitsusele anti nõusolek kinnitada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2018.a II poolaasta tegevuskava ning vastavalt sellele eraldada eriotstarbeliste liinide dotatsiooniks 118 099 eurot. .

Otsustati nõustuda OÜ-le Sokkel Holding kaevandamisloa andmisega Mustu IV liivakarjääris kaevandamiseks.
Rahuldati OÜ Aigren vaie Märjamaa Vallavolikogu  19.06.2018 otsuse nr 74 kohta („Arvamuse andmine Orava II kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse ja otsuse eelnõu kohta").  OÜ Aigren ei olnud nõus kaevandamisloa andmisele seatud kõrvaltingimusega viia Vaimõisa – Ohukotsu kohalik tee kuni Pendi teeni tolmuvaba katte alla (asfaltbetoon või pinnatud kate) pidades seda kaevandamistegevusega mitteseotuks kuna teed kasutavad ka kohalikud elanikud ning teine kaevandaja. Volikogu tunnistas oma 19. juuni otsuse sellekohase punkti kehtetuks.

Muudeti Märjamaa Vallavolikogu 17.02.2004 otsuse nr 110 "Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine", millest arvati välja erastaja, kes seaduse kohaselt ei omanud õigust vaba metsamaad erastada.

Vallavalitsusele delegeeriti raamatupidamisseadusest tulenev kohustus kehtestada raamatupidamise sise-eeskiri.

Informatsioonipunktis andis vallavalitsus ülevaate edasistest plaanidest seoses lasteaia Pillerpall hoone rekonstrueerimisega. Volikogule pakuti välja kava, mille kohaselt ehitustegevus kestaks objektil 9 kuud ning hoone oleks lastest vaba 3 suvekuud, mil neile leitakse asenduspinnad alevis ja Midrimaa lasteaias. Volikogu aktsepteeris ettepanekut ning oli päri, et vallavalitsus viib nendel tingimustel läbi uue hanke.
Veel räägiti Omniva üha hõredamaks jäävast kirjakastivõrgustikust, jäätmemajandusest (pakendikonteinereid kasutatakse hoolimatult üha enam olmeprügiks), Märjamaa spordihoone ehitamisest (nõukogu loodab hanke kuulutada välja lähinädalatel) ning infovahetusest kodanike ja vallavalitsuse vahel.
Järgmine korraline istung on 18. septembril.  

Volikogu suvepuhkuse eelse istungi päevakord oli muljetavaldavalt mahukas. Päevakorras olnud 27 punkti arutamiseks kulus pea viis ja pool tundi. Kui esimeste päevakorrapunktide ajal oli kohal 19 volikogu liiget, siis istungi lõppedes 13.

Esmalt anti Russalu külavanemale Joosep Laaserile üle külavanema märk ja tunnistus (ametisse kinnitati ta volikogu maikuu istungil). Tegemist on esimese külavanemaga, kes valiti ametisse ühinenud valla uue külavanema statuudi alusel.  Uue külavanema said Haimre ja Kunsu küla. Agu Raadik, kes oli selles rollis olnud alates jaanuarist 1999,  esitas tagasiastumise avalduse ja külad valisid oma uueks vanemaks Rasmus Unga.  Augusti istungil saab temagi volikogult külavanema märgi ja tunnistuse.

Kinnitati Märjamaa valla 2017. a majandusaasta aruanne.
Kehtestati uued kohatasud Märjamaa valla koolieelsetest lasteasutustes. Alates 1. septembrist 2018 on kohatasu lasteaias käiva lapse eest ühes kuus 7% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Endise Vigala valla lasteaedades rakendatakse üleminekuperioodi – kohatasu tõuseb järk-järgult ning jõuab samale tasemele teiste lasteaedadega 1. septembriks 2019. Uudsena on ette nähtud kohatasu soodustused  kui perest käib lasteaias enam kui üks laps. See soodustus rakendub 1. jaanuarist 2019.

Võeti vastu huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord. Selle alusel makstakse kahte liiki toetusi – teenuse pakkuja toetust neile, kes Märjamaa vallas loovad lastele ja noortele võimalusi tegeleda huvihariduse ja huvitegevusega ning transporditoetust huvitegevuses ja huvihariduses osalejatele. Määrust rakendatakse alates 2019. aastaks riigi eelarvest eraldatud noorte huvihariduse ja -tegevuse täiendava toetuse jaotamisel.

Aktiivselt on tegutsenud uue valla revisjonikomisjon. Sillaotsa muuseumi veovahendite kuuri ehitushanke revisjoni tulemused esitati volikogule teadmiseks ning vallavalitsusele tehti ülesandeks alates 1. jaanuarist 2019 rakendada asjapõhist dokumendisüsteemi.

Istungi üheks olulisimaks punktiks oli sihtasutuse Märjamaa Spordikeskus asutamine.  Tõsise arutelu tulemusena otsustati asutada määramata ajaks Märjamaa valla spordiehitiste rajamiseks ja rahastamiseks ning spordiehitiste ja muu vallavara efektiivseks majandamiseks Sihtasutus Märjamaa Spordikeskus.  Kolmeliikmelise nõukogu koosseisus määrati Lea Laurits, Martin Petjärv ja Ülo Olm ning juhatuse liikmeks määrati Andres Elmik. Kõigi nende volitused kehtivad kuni 31.12.2018. Selleks ajaks tuleb läbi viia konkurss nii juhatuse kui nõukogu liikmete kohtadele. Sihtasutus esmaseks ülesandeks on Märjamaa spordihoone ehitushanke korraldamine ning selle ehituse juhtimine. Ühtlasi kinnitati ka sihtasutuse põhikiri.

Muudeti Vigala osavalla põhimäärust. Tegemist oli pigem tehnilise kui sisulise muudatusega – osavalla kogu koosseisu kinnitab ja muudatusi selles teeb 3-liikmeline komisjon (varem tegi seda valla valimiskomisjon).

Volikogu delegeeris seadusega kohalikule omavalitsusele, kohaliku omavalitsuse üksusele, organile või asutusele ja kohalikule omavalitsusorganile pandud riikliku järelevalve ülesannete täitmise vallavalitsusele, kes omakorda kinnitab ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on riikliku järelevalve teostamise õigus.

Muudeti Märjamaa Vallavalitsuse struktuuri ja kooseisu – uue teenistuskohana loodi haldusosakonda kinnisvarahooldaja töökoht.

Kehtestati finantsjuhtimise kord, mis reguleerib valla eelarve menetlemist, reservfondi kasutamist, vallale kohustuste võtmist ning majandusaasta aruande koostamist. Võeti vastu Märjamaa valla 2018. aasta eelarve I lisaeelarve kogumahus -2 445 456 eurot.

Vallavalitsusele anti nõusolek:
- esitada Valgu põhikooli katlamaja ehituse rahastustaotlus KIK-i Keskkonnaprogrammi;
- korraldada riigihange Märjamaa valla konsolideeritud majandusaasta aruande audiitorkontrolli teostaja leidmiseks perioodil 2018-2021 ning eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks;
- viia läbi Märjamaa valla videovalveteenuse  hankemenetlus ja sõlmida eduka pakkujaga leping teenuse osutamiseks 60 kuuks.

Vaadati üle Märjamaa valla ja Märjamaa alevi üldplaneeringud ning otsustati need jätta kehtima kuni uue üldplaneeringu valmimiseni. Endise Vigala valla ja endise Loodna valla territooriumi kohta üldplaneeringuid ei ole koostatud.

Keskkonnateemadena olid päevakorras uuringu- ja kaevandamislubade taotluste kohta arvamuse andmised.  Otsustati nõustuda:
- Nääri uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö loa andmisega Maavarade OÜ-le,
- Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringuloa andmisega OÜ-le Aigren,  
- Tika II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa andmisega AS-le Silikaat,
- Orava II kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa andmisega OÜ-le Aigren,
- Tika kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa andmisega OÜ-le Šeiker Teed.
Kõigile neile lisati ka omapoolsed tingimused. Kuivõrd nendega arvestatakse, on teine asi.

Toetust ei leidnud volikogu liikme A. Kirsipuu eelnõu müüa enampakkumisel Sauna ja Riksu kinnistud. Lugejale ütleb rohkem kui öelda, et tegemist on kinnistutega, millel asub Hobulaiu puhkebaas. Küll aga otsustati enampakkumisel võõrandada Vana-Vigala külas asuva Kirsiaia 3 maja kuus korterit. Ostuhuvilistele – korterid pannakse müüki osta.ee keskkonnas, alghinnaks 1 euro.

Lisaks määrati sihtotstarbeid katastriüksustele ning oldi nõus maaüksuste riigi omandisse jätmisega.  

Vallavanem Villu Karu andis ülevaade Märjamaa valla osalusega äriühingute viimase aja tegevusest ning tulevikuplaanidest. Märjamaa valla 100%-lise osalusega on AS Märjamaa Haigla ning OÜ Vigala Hooldekodu. Enam kui 30%-lise osaga ollakse AS-i Matsalu Veevärk aktsionärid.

Informatsioonipunktis kõneldi teeäärte niitmisest ja tolmutõrjest, alevi hekkide pügamisest, valla võimalustest sekkuda maavarade kaevandamisse valla territooriumil, teede remondist käesoleval aastal, õpilasliinide hankest ja ühistranspordist ning volikogu eelnõude menetlemisest.

Järgmine korraline istung on 21. augusti. Ilusat suvepuhkust!

Volikogu 15. mai istungi esimeseks punktiks oli umbusalduse avaldamine volikogu esimees Urmas Kristalile. Umbusaldajaid esindanud H. Jõgisalu sõnas, et eelnõu esitajate seisukohad on esitatud umbusaldusavalduses ning avaldus kirjutati ühiselt. See ei ole ühegi allakirjutanu ainuisikuline kirjatöö. Urmas Kristal sõnas, et tema on teinud volikogu esimehe tööd vastavalt reglemendile ja enamgi veel ning midagi rohkem tal ajalehes kirjutatule lisada ei ole. Hääletusel toetas umbusalduse avaldamist 10 volikogu liiget ja seega ei leidnud umbusaldamine toetust. Umbusalduse läbiminekuks oleks vaja olnud 11 poolthäält.

Uue valla uutest kordadest olid esimesel lugemisel huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord ning finantsjuhtimise kord. Esimesse neist saab muudatusettepanekuid teha kuni 25. maini, finantsjuhtimise korda kuni 28. maini.

Kehtestati sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord ning sotsiaaltoetuste piirmäärad. Mõlemad määrused jõustuvad 1. juulil 2018. Kui varasemalt olid nii Märjamaal kui Vigalas mitmed erinevad korrad, mis reguleerisid ühe või teise toetuse maksmist, siis uude sotsiaalhoolekandelise abi korda on koondatud kõik Märjamaa vallas antavad ja makstavad hüvitised ning osutatavad tasulised sotsiaalteenused.  

Volikogu otsustas 20 poolthäälega muuta Märjamaa ja Vigala valla ühinemislepingu lisa 3 „Märjamaa valla ja Vigala valla investeerimisplaanid 2018-2021", millega on määratud investeeringuobjektid, mille realiseerimiseks plaaniti kasutada eraldatud ühinemistoetust. Vigala ja Märjamaa valla ühisprojektiks on märgitud vallamaja ehitus, millele oli kavandatud ühinemistoetusest kasutada kokku 350 000 eurot. Seoses investeeringute kallinemisega ja arvestades valla laenuvõimekust tegi vallavalitsuse ettepaneku lükata vallamaja ehitus järgmistesse perioodidesse (2022+) ja suunata vallamaja ehituseks planeeritud ühinemistoetus Märjamaa spordihoone investeeringu katteks. Volikogu oli sellega nõus. Ühtlasi kinnitati Märjamaa valla 2018. aasta investeeringute plaan.

Istungi päevakorras oli mitmeid maaga seotud teemasid.  Volikogu andis vallavalitsusele ülesande esitada Maa-ametile taotlus saamaks munitsipaalomandisse Märjamaa alevis asuv Ristiku tänav L4 maaüksus, mille puhul on tegemist Ristiku tänava perspektiivse  pikendusega ning Orgita külas asuv Sae maaüksus, mida vald sooviks tulevikus kasutada sinna loodava jäätmejaama osana.

Volikogult küsiti seisukohta kinnisasja omandamise loa taotlusele. Volikogu oli päri sellega, et Maa-ameti oksjonil võijaks tulnud Metsamaahalduse AS omandab Lümandu külas asuva Kalmu kinnistu. Luba oli vaja, sest kinnistu koosseisu kuulub üle 10 ha looduslikku rohumaad, kuid firma on tegelenud metsa-, mitte põllumajandusega. Reaalsus on see, et juba praegu on see looduslik rohumaa osaliselt võsastunud ning tegevuskava kohaselt ala metsastatakse.

Volikogu määras Laukna ja Luiste külla jäävatele Hansu-Jaanik maaüksuste sihtotstarbeks maatulundusmaa ja oli nõus sellega, et Vängla külas asuv Vergi maaüksus jäetakse riigi omandisse.

Vallavalitsusele anti nõusolek Hiietse silla ehituse hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks. Varem on vald küll paari silda remontinud, kuid nii suuremahulist sillaehitustööd tellitakse esmakordselt.   

Vallavalitsusele anti nõusolek ka uue sõiduauto kasutusrendi hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks. Ettekandja põhjendas sõiduki soetamise vajadust ametnike arvu kasvuga, olemasolevate sõidukite hõivatusega ning vajadusega soetada maastikuvõimekuse sõiduk, et jõuda probleemideta valla kõigisse paigusse.

Pikk arutelu toimus Valgu kooli küttesüsteemi rekonstrueerimise hanke üle. Vallavalitsuse ettepanek oli küttesüsteem seniselt ahjuküttelt ja elektriküttelt teha ümber pelletiküttele. Mitmed volikogu liikmed pidasid mõistlikumaks lahenduseks maakütet. Seekord lõppes päevakorrapunkt, pärast võetud vaheaega, valitsuse poolt eelnõu tagasivõtmisega, kuid juuni istungile lubati tulla küsima nõusolekut, et esitada KIKi projekt saamaks rahastust katlamaja väljaehitamiseks. Otsuse eelnõu üheks osaks oleks volikogu poolne garantii, et KIKi positiivse vastuse korral ehitab vald välja ka küttetorustiku. Vallavalitsus peab jätkuvalt silmas pelletikütet.

Tulenevalt Märjamaa valla uuest riigihangete korraldamise korrast nimetas volikogu oma esindajaid hankekomisjonidesse.

Russalu küla uueks külavanemaks kinnitati Joosep Laaser.

Arutleti Hobulaiu puhkebaasi tulevikust. Volikogu liige A. Kirsipuu on andnud volikogu menetlusse eelnõu ettepanekuga müüa Märjamaa valla omandis olevad Riksu ja Sauna maaüksused (,millel asuvad Hobulaiu puhkebaasi hooned) ning ühes nendega ka mootorpaat.  Eelnõu pannakse hääletusele volikogu juunikuu istungil.

Informatsioonide all kõneldi turvakaamerate vajadusest (eelkõige Märjamaa gümnaasiumi ümbrusesse, kus viimasel ajal on sagenenud vandaalitsemine), maade üleujutuse probleemist Vigalas ning eelseisvatest sündmustest.

Istungil osales 20 volikogu liiget, istung kestis 2 tundi ja 30 minutit. Järgmine istung on 19. juunil algusega kell 12.00.

Volikogu pidas oma aprillikuise istungi Vana-Vigala rahvamajas. 21-st volikogu liikmest oli kohal 20.

Enne päevakorra juurde asumist palus sõna volikogu liige Harri Jõgisalu, kes luges ette 7 volikogu liikme umbusaldusavalduse volikogu esimees Urmas Kristalile (VL Märjamaa). Umbusalduse algatajateks on Valimisliit Märjamaa ridades volikogusse kandideerinud Teet Tomson, Harri Jõgisalu, Raivi Laaser, Marika Hiiemaa, Merlin Suurna,  Helve Riitsaar ja Kristi Kivisild.

Ajenditena loetleti järgmisi asjaolusid:

• U. Kristal on astunud Vabaerakonna liikmeks, sellest valimisliitu ja volikogu teavitamata;
• U. Kristali tööalases tegevuses puudub algatusvõime ning avatud, süsteemne, järjepidev ning koordineeritud lähenemine oma tööülesannete täitmisse ja volikogu juhtimisse;
• U. Kristal ei korralda volikogu tööd lähtuvalt seadusandliku ja täidesaatva võimu lahususest.

Vastavalt seadusele lülitakse umbusalduse avaldamise küsimus volikogu järgmise istungi päevakorda.

Päevakorda pandud teemade arutelu kulges, hoolimata istungi erakordsest algusest, tavapärases rütmis.  Üksmeelselt kinnitati Vigala valla 2017. aasta majandusaasta aruanne, kehtestati uus Märjamaa vallavara eeskiri ning uus riigihangete korraldamise kord.

Määrati sihtotstarbeid katastriüksustele ning anti vallavalitsusele luba hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks Märjamaa gümnaasiumisse toitlustusteenuse osutaja leidmiseks. Hanke võitja hakkab õpilasi toitlustama kolmel järgneval õppeaastal.

Otsustati, et Märjamaa vald on valmis hajaasustuse programmi valla poolseks omaosaluseks eraldama kokku 30 000 eurot. Hajaasustuse programmi  taotluseid võetakse vastu 09. aprillist kuni 11. juunini 2018. a. Programmist saab lähemalt lugeda valla kodulehelt.

Hariduskomisjoni koosseisu nimetati vallavalitsuse haridusnõunik Raivo Heinaru, kes vahetas seal välja Tõnu Mesila.

Informatsioonipunktis anti teada eelseisvatest koolitustest ning kõneldi päevakajalistest teemadest (nt Märjamaa jäätmejaama konteinerite ebapiisavast tühjendussagedusest, Sillaotsa veovahendite hoiukuuri ehitusest, heakorrast ja teede kevadisest hooldusest). Vallavanem V. Karu tegi ülevaate vallavalitsuse tegemistest volikogu märtsi ja aprilli istungi vahelisel ajal.

Istung kestis 2 tundi. Volikogu saab järgmine kord kokku 15. mail 2018.

Volikogu pidas oma märtsikuise istungi Valgu koolimajas, kus oma valdusi tutvustas direktor Ants Riismaa. Kõneldi koolimaja kütteprobleemidest ja investeeringuvajadustest.

Istungi päevakorras oli 15 punkti ning nende arutamiseks kulus enam kui 4 tundi.  Istungil osales 19 volikogu liiget.  

Sissejuhatuseks tegi Lääne päästekeskuse esindaja Raul Aarma (päästepiirkonna juhataja) ülevaate Raplamaa riskipildist, kõneldes komandodest, nende kasutada olevatest ressurssidest, vabatahtlike tuletõrjujate tegevusest ning vajadustest).  Einar Klaos (Märjamaa päästekomando pealik) rääkis Märjamaa komando tegevusest.

Arutati teiste omavalitsuste üldhariduskoolide tegevuskulude rahastamises osalemist. Otsustati, et teise omavalitsuse üldhariduskoolis õppivate Märjamaa valla rahvastikuregistrijärgsete laste õppekoha  tegevuskulude katmises osaletakse ka edaspidi omavalitsuste vaheliste  kokkulepete  alusel, kuid mitte suuremas ulatuses kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär.
Viiele katastriüksusele (Sooniste küla Sooniste mõis, Soonistepõllu ja Soonistemetsa ning Männiku küla Otsa ja Männi) määrati sihtotstarbeks maatulundusmaa.

Esimesel lugemisel oli sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord. Tegemist on määrusega, mis hõlmab endas Märjamaa valla sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevust ja aluseid, loetleb abi liigid ja rahastamise põhimõtted, kõik pakutavad sotsiaaltoetused ja -teenused. Ettepanekud eelnõusse on oodatud hiljemalt 30. aprillil.

Volikogu otsustas avalikul suulisel enampakkumisel müüa Läti külas asuva Platsi kinnistu (registriosa number 4130850, katastritunnus 88401:001:0205; pindala  11145 m², sihtotstarve transpordimaa 100%) määrates enampakkumise alghinnaks 2000 eurot.

Päevakorras oli ka valla vara tasuta kasutusse andmine – MTÜ Teenuse Naiste Ühendus soovis saada enda kasutusse Teenuse mõisa kinnistust 730 m² suuruse osa, et viia ellu Leader meetme abil projekt „Keldripüüüne". Valitsuse ettepanek oli otsuses nimetada, et vald ei võta endale kohustust kaasrahastada kasutusse antava maa-alaga seotuid projekte.  Istungil sõna palunud Teenuse NÜ esindajad tõid esile küla keskel asuvate keldrivaremete ohtlikkust ning märkisid, et oma projektiga soovivad nad anda abikäe vallale, kes ei ole aastaid suutnud varemete osas, vaatamata kohalike elanike märkustele,  lahendust leida.  Volikogu otsustas seekordsest otsusest kaasrahastusest keeldumise punkti välja jätta ning arutada seda teemat eraldi kui asjaolusid on täpsustatud ja valla võimalusi kaalutud. Teenuse Naiste Ühendusele anti 10 aastaks tasuta kasutamiseks Teenuse mõisa kinnistust keldri varemeid hõlmav osa.

Enam kui tund aega kestnud arutelu järel võttis volikogu vastu valla 2018.a eelarve kogumahus 15 351 961 eurot. Ühtlasi anti vallavalitsusele luba  võtta pikaajalist laenu investeeringute katteks 3 066 670 euro ulatuses.

Jätkub töö uue valla ühiste õigusaktide väljatöötamisega. Esimesel lugemisel olid Märjamaa vallavara eeskiri ja riigihangete korraldamise kord. Mõlema puhul on aluseks on võetud endisse Märjamaa valla analoogsed määrused. Ettepanekud vara eeskirja ja riigihangete korraldamise korda on oodatud hiljemalt 2. aprilli kella 8-ks. 
Kehtestati Märjamaa valla hallatavate asutuste töötajate palgakorralduse alused. Siingi on aluseks varasem Märjamaa valla määrus. Ettekandja M. Linna märkis, et  suur töö palgakorraldusega seisab veel ees - tuleb hakata tegelema sisulise tööga, s.o kaardistada kõikide hallatavate asutuste koosseisud, töötasud ja see, milliste koormustega milliseid ametikohti täidetakse, võrrelda enam-vähem ühe suuruseid ja ühesuguse eesmärgiga asutusi, et saaks palgakorraldust ühtlustada. Praegu on lihtsalt olemasolevad töötasud mahutatud vahemikkesse ilma sisulisema analüüsita.
Võeti vastu korruptsioonivastase seaduse rakendamise määrus ning kehtestati Märjamaa valla  arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord.
Äsja kehtestatud korra alusel algatati uue Märjamaa valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamine aastateks 2018-2030. Uus arengukava peab valmis olema 15. oktoobriks 2018.

Kultuurikomisjoni esimehe ettepanekul arvati kultuurikomisjonist välja valla haridus- ja kultuurinõuniku kohalt lahkunud Tõnu Mesila ning uueks liikmeks nimetati Ilona Noor. Vallavalitsuse esindajaks kultuurikomisjonis on valla kultuurinõunik Heli Lints, kes oli juba varasemast kultuurikomisjoni liige.

Informatsioonide all kõneldi hajaasustuse programmis osalemisest. Otsus programmis osalemise kohta tehakse volikogu elektroonilisel istungil, sest teemat ei jõutud lülitada volikogu korralise istungi päevakorda ning aprilli istungil on juba hilja (programmi taotlusvoor avaneb 9. aprillil).
Arutati küsimusi seoses Eesti Vabariigi Presidendi visiidiga Märjamaale  21. märtsil.  Anti teada, et tööle on asunud uus haridusnõunik – Raivo Heinaru. Vallavalitsuses on veel üks täitmata ametikoht, s.o jätkuvalt otsitakse teedespetsialisti. Korduskonkursi tähtaeg lõppeb 22. märtsil.

Kaunist kevadet! Järgmine korraline istung on 17. aprillil. 

Väga lühidalt öeldes - ca 3 tunniga arutati läbi 14 päevakorrapunkti. Õigusaktidena võeti vastu 1 määrus ning 8 otsust. Istungil osales 19 volikogu liiget.

Esmalt andsid Securitas Eesti AS esindajad Ahti Kuusk ja Viljar Avastu ülevaate Märjamaa vallale 2017. aastal osutatud turvateenusest ning tutvustasid videovalve võimalikke turvalahendusi.

Seejärel kehtestati Varbola Lasteaia-Algkooli arengukava aastateks 2018-2022 ning volikogu nimetas oma esindajad valla haridusasutuste hoolekogudesse: Kasti-Orgita Lasteaeda ja Valgu Põhikooli Merlin Suurna, Kivi-Vigala Lasteaeda Ilme Roosi ning Kivi-Vigala Põhikooli Priit Kärsna,  Märjamaa Gümnaasiumisse Thomas Hainsalu, lasteaeda Pillerpall Triin Matsalu, Sipa-Laukna Lasteaeda Margus Jehe, Varbola Lasteaeda-Algkooli Helve Riitsaare, Vana-Vigala Lasteaeda ja Vana-Vigala Põhikooli Meelis Välise ning Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli Ülo Olmi.

Määrati katastriüksustele sihtotstarbeid ning toetati vallavalitsuse soovi taotleda munitsipaalomandisse Oese ja Vängla küla külaplatsid ning Vana-Vigala hiie maa koos selle läheduses asuva küüni varemete alla jääva maaga. Vallavalitsusele anti ülesanne esitada taotlused Maa-ametile.

Otsustati astuda MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus liikmeks. Tegemist oli n. ö teise katsega - esmakordselt oli liikmeksastumine otsustamisel jaanuaris toimunud e-istungil, kuid siis ei saanud eelnõu piisavalt toetust.  Vahepealsel ajal täiendati seletuskirja, lisati materjale ning arutati teemat majandus- ja eelarvekomisjonis. Ka nüüdne otsus ei sündinud üksmeeles (hääletusel oli liitumise poolt 15 ja vastu 4 volikogu liiget).  Lisaks anti vallavalitsusele volitus sõlmida MTÜ-ga leping haldusülesande täitmiseks – MTÜ korraldada antakse kohalikule omavalitsusele õigusaktidega pandud ühistranspordi korraldusega seotud ülesannete ning ühistranspordi teenuse riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmine. Esmajoones tähendab see seda, et uueks õppeaastaks õpilastranspordi korraldamise hanke viib läbi Harjumaa ÜTK. Valitsuse poolt on kinnitatud, et veoteenuse pakkujatele midagi ei muutu – hanketingimused annab ette vallavalitsus ning hanget ei liideta ühegi teise hankega. Ikka saab pakkuda kas kõigile 8 osale või valikuliselt ühele või mõnele osale, täpselt nii nagu vedajal võimsust on.

Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla 2018.a eelarve, mille käigus hääletati laekunud muudatusettepanekuid. Arutelu tulemusena otsustati ettepanekute arvestamisel või mittearvestamisel nõustuda vallavalitsuse seisukohtadega. Eelarve esitatakse volikogule vastuvõtmiseks märtsikuu istungile.

Arutati Märjamaa valla  arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korda. Määrusega pannakse paika eelnimetatud dokumentide menetlemise üksikasjad – menetlustähtajad, valdkonna asjatundjate ja elanike kaasamine, avalikustamise kord jms.  Kuivõrd tegemist oli eelnõu esimese lugemisega, määrati tähtaeg ettepanekute tegemiseks. Ettepanekud on hiljemalt 5. märtsiks.  Märtsi istungil on kavas kord kehtestada ning samal istungil algatada ka uue valla esimese arengukava ning eelarvestrateegia koostamise menetlus.

Märjamaa vald otsustas osaleda projektis  „500 kodu korda".  Kodude tuleohutuks tegemise projekti veab Päästeamet ning koostöös omavalitsustega on eesmärgiks lahendada toimetulekuraskustest leibkondade kriitilised tuleohutusalased probleemid. Projekti sihtgrupiks on lasterikkad pered, puuetega inimesed ning üksi elavad eakad. „500 kodu tuleohutuks" projektis osalevate kodude nimekiri kujuneb Päästeameti läbiviidud kodukülastuste andmete põhjal ning analüüsitakse läbi koostöös kohaliku omavalitsusega. Märjamaa vald panustab kahel aastal (2018 ja 2019) kokku ca 14 000 eurot, samavõrra lisab riik oma eelarvest.  

Volikogu otsustas seada reaalservituut Märjamaa alevis asuvale Koolipargi kinnistule (registriosa nr 7834450 katastritunnus 50401:001:1219) Päikese kinnistu (registriosa nr 9115550 katastritunnus 50401:001:1349) igakordse omaniku kasuks. 

Jätkub aktiivne tegevus maavara varude hõivamiseks. Selle tõestuseks oli volikogu menetluses järjekordne uuringuloa taotlus. Sel korral otsustati nõustuda geoloogilise uuringu loa andmisega AS-ile TREV-2 Grupp, kes soovib teha uuringuid Ülejõe külas asuvas Orava III uuringuruumis. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on leida kaevandamisväärne lubjakivi  lasund.

Volikogu otsustas lõpetada Mikk Vaarmanni volitused Veski küla külavanemana ning Sirje Lahe volitused Hiietse küla külavanemana. Esimene neist esitas ise tagasiastumisavalduse, Sirje Laht on aga asunud mujale elama. Volikogu esimees oli mures külavanemate pealekasvu pärast -  ametist lahkub rohkem külavanemaid kui neid juurde tuleb.

Informatsioonipunktis kõneldi noorte huvihariduse ja huvitegevuse kavast, täpsemalt kava menetlemisest ja kava alusel raha jagamisest. Vallavanem rõhutas, et omavalitsustele ette antud menetlustähtajad on olnud väga lühikesed, mis ei ole võimaldanud volikogu kaasamist. Selliste oludes tehti, mida suudeti.  Räägiti ka eelseisvatest sündmustest, hulkuvatest kassidest, lumetõrjest, ametikohtade täitmisest jm.

Järgmine korraline volikogu istung on taas kuu aja pärast – 20. märtsil. Kohtumiseni ja rõõmsat sünnipäeva meile kõigile!

Volikogu 16. jaanuari istung kujunes ettearvatult pikaks (kestis lõpuks enam kui 4 tundi), sest lisaks otsustamist vajavatele päevakorrapunktidele oli päevakorras politsei iga-aastane ülevaade piirkonna õiguskorrast ning MTÜ-ga Harjumaa Ühistranspordikeskus liikmeks astumise arutelu.

Istung aga algas piduliku sündmusega - Kivi-Vigala külavanemale Ave Vaarmale, kes kinnitati ametisse volikogu detsembrikuu istungil,  anti üle külavanema ametiraha.

Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus tutvustas piirkonnapolitseinikke ning tegi ülevaate  õiguskorrast Märjamaa vallas 2017. aastal. 

Üle tunni kestis arutelu Harjumaa Ühistranspordikeskusega liitumise teemal. Küsimustele oli vastamas ühistranspordikeskuse tegevdirektor Vello Jõgisoo. Lõplik selgus jäi saamata. Otsustati, et teema võtab uuesti käsile volikogu majandus- ja eelarvekomisjon.

Üksmeelselt otsustati kinnitada alates 1. jaanuarist 2018 lasteaiaõpetaja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 978 eurot. See on 85% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast, mis ühtlasi kindlustab selle, et riik maksab vallale lasteaiaõpetajate tööjõukulude katteks toetust.

Volikogu tegi otsuse, kellele antakse Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel üle Märjamaa valla kõrgeimad tunnustusavaldused. Märjamaa valla aukodanikuks  nimetati kauaaegne Vana-Vigala raamatukogu juhataja,  kogukonna kultuuripärandi koguja ja talletajale Mare Ülemaante. Tunnustusega kaasneb Maarjaristi I klassi kuldrist.
Maarjaristi II klassi hõberisti saavad õpetaja, käsitöömeister ja lõõtsamängija Eve Burmeister ning pikaajaline tervishoiutöötaja, õendusjuht ja füsioterapeut Taimi Kamarik.  Märjamaa valla teeneteplaat otsustati anda osaühingule Sarapiku Farm (juhatuse liige Jaan Parve) ja osaühingule Märjamaa Perearstikeskus (juhatuse liige Marika Hiiemaa). Esimene neist on edumeelne põllumajandusettevõte, mis on välja kasvanud põlvest-põlve esivanematelt päritud eestiaegsest talust ning teine aastaid Märjamaa piirkonna inimeste tervise eest hoolitsenud perearstikeskus.

Volikogu kinnitas Märjamaa valla külavanema statuudi. Uus statuut on koostatud endise Vigala ja Märjamaa valla parima praktika alusel.  Idee on anda küladele võimalikult palju enesemääramis- ja otsustamisõigust. Alles jäeti nii Märjamaa valla külavanemate märk kui Vigala valla uhked ametirahad. Külavanema vanuse alampiiriks seati 21 eluaastat.
Tunnistati kehtetuks kolm Vigala valla määrust, mis tänaseks on mittevajalikud.

Rahandusosakonna juhataja L. Laurits tutvustas Märjamaa valla 2018.a eelarvet. Muudatusettepanekuid saab eelnõusse esitada kuni 1. veebruarini.   

Uue Märjamaa vallana otsustati astuda Eesti Linnade (ja Valdade) Liidu liikmeks ning nimetati liidu üldkoosolekule ja volikogusse oma esindajad.

Vigala valla noorte spordistipendiumi põhimääruse alusel kinnitati endise Vigala valla noorsportlaste nimekiri, kellele makstakse 2017.a sportlike saavutuste eest ühekordset stipendiumi.

Rapla maakonna sümbolite (lipp ja vapp) kasutamise korraldamine, Raplamaa tippauhinna RAPLA REDEL ning Rapla maakonna teenetemärgi andmise korraldamine delegeeriti Raplamaa Omavalitsuste Liidule.

Infopunktis võeti kõneks tänavavalgustus, vallavalitsuses käimasolevad konkursid ning volikogu eelseisvad tegemised.
Istungil osales 20 volikogu liiget. Järgmine korraline istung on 20. veebruaril. 

Volikogu jõulueelsel istungil 19. detsembril oli päevakorras 16 punkti. Neid oli arutamas 19 volikogu liiget.
Juba aprillis otsustas volikogu, et alates 1. jaanuarist 2018 hakkavad Orgita Lasteaed Midrimaa ja Kasti Lasteaed Karikakar tegutsema ühe asutusena, s.o Kasti-Orgita lasteaiana.  Nüüd, uue aasta künnisel, jõuti lõpuks Kasti-Orgita Lasteaia põhimääruse kehtestamine.  Haridusteemadest oli päevakorras veel ka Märjamaa valla haridusasutuste hoolekogude kord. Lasteaedadel ja koolidel tuleb oma hoolekogude koosseisud viia uue korraga vastavusse hiljemalt 30. juuniks 2018.
Vigala vallas ja Märjamaa vallas (ja lisaks ka Raikküla valla kolmes külas, kes ühinesid Märjamaa vallaga), on hetkel erinevad sünni- , matuse- ja ranitsatoetuse maksmise määrad ja korrad.  Selleks, et uuest aastast saaks kõik uue Märjamaa valla territooriumil elavad inimesed võrdselt toetatud, kehtestati sünni-, matuse- ja ranitsatoetuse maksmise uus kord. Sünnitoetus on järgmisest aastast 300 eurot (lisaks valla vapi kujutisega hõbelusikas), ranitsatoetus 200 eurot ning matusetoetus 250 eurot.
Volikogu otsustas rakendada Märjamaa valla sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korra § 4 punkti 1 üle kogu uue valla. Maakeeli tähendab see seda, et järgmisest aastast  makstakse juubelitoetust 80, 85, 90, 95, 100 vanustele ja vanematele sünnipäevalastele.  Toetuse suuruse otsustab vallavalitsus.
Kehtestati uued eluasemekulude piirmäärad riikliku toimetulekutoetuse saamiseks. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse aluseks eluruumi tegelikud kulud, kuid mitte üle kehtestatud piirmäärade.  Märjamaa vallas oli 2017. aastal ühes kuus keskmiselt 48 toimetulekutoetuse saajat, Vigalas 7 ja keskmine toetussumma  ühe taotluse kohta oli Märjamaal 219 eurot, Vigalas 165 eurot.
Võeti vastu Märjamaa valla 2017.a IV lisaeelarve kogumahus 81 844 eurot. Märjamaa valla eelarve on nüüd kokku üle 9 miljoni euro.
Kehtestati uued Märjamaa valla maamaksumäärad. Muutusi see Vigala ja Märjamaa valla maksumääradesse ei toonud – üldine maksumäär on 2,5%, haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumäär on 2% maa maksustamishinnast aastas.
Volikogu andis nõusoleku jätta riigi omandisse Araste külas asuv Vana maaüksus ning Sääla külas asuv Tara maaüksus (mõlema maaüksuse sihtotstarbeks määrati maatulundusmaa). Sihtotstarve määrati ka neljale Luiste, Teenuse ja Maidla külas asuvale katastriüksusele.
Kivi-Vigala külavanemaks kinnitati Ave Vaarma, kellele antakse järgmisel istungil üle, vastavalt Vigala valla külavanema statuudile, külavanema ametiraha.
Volikogu otsustas laiendada Märjamaa valla tunnustuse avaldamise korda kogu üle uue valla. Siinkohal meeldetuletus – kuni 31. detsembrini ootab volikogu kantselei tunnustamiseks kandidaate. Lähemalt loe valla kodulehelt.
Tunnistati kehtetuks Vigala Vallavolikogu 27.06.2013 määruse nr 9 "Õpilasstipendiumide taotlemise, määramise ja maksmise kord Vigala vallas".  Vallavalitsusel on eesmärk kevadeks valmis saada uus ühtne kord. Kas selleks saab olema praegu kehtima jäänud Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapitali kord või tuleb midagi uut, on hetkel veel vara öelda.
Moodustati Märjamaa valla eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetuste taotluste läbivaatamise komisjon.  See on komisjon, mis vaatab läbi vana Märjamaa valla territooriumil tegutsevate mittetulunduslike ühenduste ja eraisikute taotlusi toetuse saamiseks valla 2018. a eelarvest.  I vooru taotlused on juba esitatud ja ootavad hindamist. 2018. aasta on mittetulundusliku tegevuse toetamise mõttes üleminekuaasta – toetusi jagatakse kummagi ühinenud valla territooriumil veel n ö vana viisi seniste kordade alusel. Hiljemalt sügiseks peaks valmima uus kord, et selleski valdkonnas minna edasi ühiste põhimõtetega.
Kehtestati Märjamaa Vallavolikogu liikme, vallavanema ja vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse saatmise kord ning  vallavolikogu ja osavallakogu tööst osavõtu eest makstava tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise maksmise kord.  Volikogu liikme tasuks määrati 50€/istung,  komisjoni esimehe ja osavallakogu esimehe tasu on 50€/koosolek, komisjoni liikmele ja osavallakogu liikmele makstakse 25 eurot koosoleku eest. Lisaks on teatud puhkudel võimalik komisjoni liikmetele (s.h komisjoni esimehele) maksta komisjoni töö eesmärkidega seotud ülesannete täitmise eest 5 €/tunnis ning volikogu liikmetele (s.h esimehele) ja komisjonide liikmetele (s.h esimehele) hüvitada isikliku auto kasutamist.

Informatsioonide juures kõneldi kaasavast eelarvest, teedest ja kaevandustasudest, käimasolevatest ehitustest, kiideti valla majandusbrigaadi hästi tehtud tööde eest. Kõik, kes tahtsid midagi veel aasta viimasel istungil südamelt ära öelda, selle võimaluse ka said. 

Pistu enam kui poolteist tundi ja töö oli tehtud. Järgmine volikogu istung on 16. jaanuaril 2018.

Kõike paremat ja kaunist aasta lõppu!

Volikogu 5. detsembri erakorralisel istungil oli volikogu kohal täies koosseisus, s.o istungi algul istus ühise laua ümber 21 volikogu liiget.  Päevakorras oli, koos infopunktiga, viis punkti. Sissejuhatuseks muudeti tee nime - Naravere külas (end Vigala vald) asuva Pikani tee nimetati Kalda teeks. Seejärel asuti põhipunktide kallale.
Otsustati ühendada senised Märjamaa Vallavalitsus ja Vigala Vallavalitsus ning selle tulemusena moodustada alates 1. jaanuarist 2018 ametiasutustena Märjamaa Vallavalitsus ja Vigala Osavallavalitsus.  Ühtlasi lõpetatakse seoses ümberkorraldamisega 31. detsembrist 2017  Märjamaa Vallavalitsuse (registrikood 75022835) ja Vigala Vallavalitsuse (registrikood 75024030) tegevus.
Järgmised päevakorrapunkti olidki kõik seotud eelnimetatud kahe uue ametiasutuse loomisega. 
Kehtestati uus valla ametiasutuste palgajuhend ning ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded.
Pikimaks mõttevahetuseks kujunes Märjamaa valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu eelnõu arutelu.  17 poolthäälega (2 vastu ja 1 erapooletu, 1 volikogu liige oli selleks ajaks istungilt lahkunud) otsustati kehtestada Märjamaa Vallavalitsuse ja Vigala Osavallavalitsuse struktuur ja teenistujate koosseis vallavalitsuse pakutud kujul (vaid haldusjuht nimetati ümber haldusosakonna juhiks). Uue struktuuri kohaselt hakkab kahes ametiasutuses olema kokku 64,15 teenistuskohta, s.h Märjamaa Vallavalitsuses 55,5 ja Vigala Osavallavalitsuses 8,65 (võrdluseks – seni oli Märjamaa Vallavalitsuses 50 teenistuskohta ja Vigala Vallavalitsuses 11,5 kohta). Valdavalt täidetakse ametikohad senistes ametiasutustes töötavate teenistujatega, kuid tulemas on ak avalikke konkursse. Siinkohal võib näiteks nimetada haridusnõunikku, lastekaitsespetsialisti, sotsiaaltööspetsialisti ja teedesptesialisti, kellede otsingutega vallavalitsus peagi alustab.
Istung kestis  üle 3 tunni (3 tundi ja 13 minutit). Järgmine volikogu istung on juba kahe nädala pärast – 19. detsembril. 

Volikogu kogunes oma kolmandale istungile 21. novembril.  Päevakord oli iseenesest mahukas (19 päevakorrapunkti), kuid volikogul kulus kõige läbimiseks napp kaks tundi. Esmakordselt uue volikogu valitsemise ajal olid kohal kõik 21 volikogu liiget. Uute liikmetena tutvustati kahte uut volikogu liiget: Jüri Nisumaa asendab möödunud istungil vallavalitsuse liikmeks kinnitatud Priit Kärsnat valimisliidust Vigala ning Ottomar Linna asendab vallavanemaks valitud Villu Karut valimisliidust Meie Inimesed.

Volikogu kultuurikomisjoni esimeheks valiti Ottomar Linna ning aseesimeheks Merlin Suurna.
Üksmeelselt määrati vallavanema töötasuks 2500 eurot kuus. Villu Karu hakkab taolist palka saama tagasiulatuvalt 7. novembrist. Varem oli tasuks 2015 eurot kuus.
Märgatava tõusu tegi ka volikogu esimehe töötasu – kui seni sai volikogu esimees hüvitist 575 eurot kuus, siis nüüd on volikogu esimehe koht palgaline ning tema teenistus on alates 26. oktoobrist 1250 eurot kuus.
Vallavalitsuse liikmele Margus Jehele, kes on vallavalitsuse ainuke mitteametnikust liige, määrati igakuiseks hüvitiseks 300 eurot. (Varasemas Märjamaa Vallavalitsuse koosseisus oli see tasu 200 eurot.)
Seadusest tulenevalt otsustati maksta Vigala vallavolikogu endisele esimehele Meelis Välisele hüvitist 2304 eurot ning Vigala valla endisele vallavanemale Priit Kärsnale 22 176 eurot seoses nende volituste lõppemisega vastavalt volikogu esimehena ja vallavanemana. (Seadus näeb ette maksta hüvitist kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga või hüvitise 12-kordses ulatuses.)
Volikogu valis revisjonikomisjoni esimehe Ülo Olmi ettepanekul revisjonikomisjoni liikmeteks volikogu liikmed Aare Müili, Aivar Jõgiste, Merlin Suurna, Raivi Laaseri ja Sander Saaliste.  Nii suures koosseisus pole revisjonikomisjon, vähemalt Märjamaa vallas, juba hulk aastaid tegutsenud. Loodetavasti on sellevõrra ka nende tegevus tõhusam.
Ka teised uue valla volikogu alatised komisjonid said oma koosseisult suuremad kui seni vast oleme harjunud. Majandus- ja eelarvekomisjoni koosseisu kinnitati Ago Kirsipuu, Aivar Jõgiste, Andres Elmik, Harri Jõgisalu, Ülo Olm (kõik eelnimetatud on ühtlasi ka volikogu liikmed), lisaks VL Meie Inimesed poolt Kalle Teekivi ning vallavalitsuse esindajana Lea Laurits. Komisjoni esimees on Urmas Kristal ja aseesimees Raivi Laaser.
Volikogu hariduskomisjoni koosseisus on esimehena Meelis Välis ja aseesimehena Kristi Kivisild, liikmeteks volikogu liikmed Helve Riitsaar, Merlin Suurna ja Ülo Olm ning erinevate haridustasemete asjatundjatena Eli Laaser (Varbola Lasteaed-Algkool), Ene Mätas (lasteaed Pillerpall), Enn Roosi (Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool), Maiu Linnamägi (Märjamaa Muusika- ja Kunstikool), lisaks VL Meie Inimesed esindajana Gaili Ilisson ning vallavalitsuse valdkondliku asjatundjana Tõnu Mesila.
Volikogu sotsiaalkomisjoni kooseisu kinnitati volikogu liikmed Ilju Aviste ja Jaanus Lehtsaar, vallavalitsusest sotsiaalosakonna juhataja Marge Viska ning Vigala osavallast Ilme Roosi, asjatundjana on kaasatud Ruth Lippus. Komisjoni juhib esimehena Marika Hiiemaa, aseesimees on Liivi Miil.
Volikogu kultuurikomisjon kinnitati 11-liikmelisena, s.h esimees Ottomar Linna ja  aseesimees Merlin Suurna, ning komisjoni  koosseisu arvati volikogu liikmetest Helve Riitsaar, Jüri Nisumaa, Kristi Kivislid ja Teet Tomson, EKRE esindajana Anneli Ülemaante,  valimisliidust Meie Inimesed Darja Lehtsalu,  valmisliidust Vigala Heli Lints, kes on ühtlasi ka Kivi-Vigala rahvamaja juhataja, Ene Klaus Märjamaa rahvamajast ning vallavalitsuse valdkondliku asjatundjana Tõnu Mesila.

Kehtestati uue Märjamaa valla põhimäärus ning Märjamaa valla Vigala osavalla põhimäärus.  Pärast nende jõustumist kinnitab Märjamaa valla valimiskomisjon osavallakogu koosseisu.
Nii öelda mittekorralduslike küsimustena lahendati AS-i TREV-2 Grupp poolt esitatud vaiet Märjamaa Vallavolikogu 19.09.2017 otsuse nr 262 kohta.  Teemaks geoloogiline uuringuluba Nurme uuringuruumis. Läbirääkimiste tulemusena on jõutud osapooli rahuldava tulemuseni  ning volikogu otsustas varasema otsuse tunnistada kehtetuks ning nõustuda uuringuloa andmisega.
Määrati katastriüksustele sihtotstarbeid – maatükke oli nii Vigala osavallast kui Märjamaa valla endise Loodna valla territooriumilt.  Volikogus menetlemise põhjuseks ikka üldplaneeringu puudumine.  Seda ei ole ei endise Vigala valla kohta ega ka Loodna valla kohta.
Esimesel lugemisel oli volikogu tööst osavõtu eest makstava tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise maksmise kord.  Ettepanekute tähtajaks määrati 27. november. 
Valla esindajateks Raplamaa Omavalitsuste Liitu (ROL) nimetati Urmas Kristal ja Villu Karu, keda vajadusel hakkavad asendama Meelis Välis ja Triin Matsalu.  Valla esindajaks ROLi juhatuses on Villu Karu.
Esindajateks Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi nõukogusse määrati Priit Kärsna ja Andres Elmik.
Infona andis vallavanem teada, et vallavalitsus teeb ettepaneku erakorralise istungi kokkukutsumiseks 5. detsembril, mil arutamisele tulevad põhiliselt just uute ametiasutuste asutamisega seotud teemad, s.h struktuur, palgajuhend jms. Seadusest tulenevalt peavad 1. jaanuarist 2018 tööd alustama uute ametiasutustena uus Märjamaa Vallavalitsus ning Vigala Osavallavalitsus. Taoline tempo ei lase ka volikogu komisjonidel pikemalt hoogu võtta – esimesed koosolekud toimuvad juba järgmisel nädalal.
Jõudu meile kõigile tempos püsimiseks!

Volikogu erakorralisel istungil valiti salajasel hääletusel 18 häälega Märjamaa valla vallavanemaks Villu Karu. Vastvalitud vallavanema ettepanekul otsustati moodustada 6-liikmeline vallavalitsus, mis kinnitati järgmises koosseisus: vallavanem Villu Karu ning liikmed Margus Jehe, Priit Kärsna, Triin Matsalu, Lea Laurits, Marge Viska.

Otsustati moodustada viis volikogu alatist komisjoni: majandus- ja eelarvekomisjon, hariduskomisjon, kultuurikomisjon, sotsiaalkomisjon ja revisjonikomisjon.

Volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni esimeheks valiti Urmas Kristal ja aseesimeheks Raivi Laaser, hariduskomisjoni esimeheks Meelis Välis ja aseesimeheks Kristi Kivisild. Sotsiaalkomisjoni tööd hakkab esimehena juhtima Marika Hiiemaa, aseesimeheks sai Liivi Miil. Revisjonikomisjoni esimeheks valiti Ülo Olm. Kultuurikomisjonile esimehe ja aseesimehe valimine on kavas volikogu järgmisel istungil.

Valimiste väliste punktidena olid esimesel lugemisel kaks olulist määruse eelnõud – Märjamaa valla põhimäärus ja Vigala osavalla põhimäärus.  Ettepanekuid eelnõude kohta saab teha kuni 13. novembrini (kaasa arvatud). Eesmärk on põhimäärused kehtestada volikogu järgmisel istungil.   

Pika arutelu tulemusena otsustati lükata edasi vallavalitsusele hankekorra ja hankeplaani kehtestamise delegeerimine. Seegi punkt tuleb uuesti arutamisele järgmisel istungil.

Volikogu järgmine korraline istung on juba kahe nädala pärast, s.o 21. novembril. Lisaks juba eespool nimetatule on päevakorda tulemas  volikogu komisjonide koosseisude kinnitamine, volikogu esimehe ja vallavanema tasustamise teemad ning hüvitiste maksmine neile, kes uuesti valituks ei osutunud.

Istungil osales 20 volikogu liiget. Istung koos salajaste hääletuste läbiviimisteks tehtud vaheaegadega kestis 2 tundi ja 40 minutit.

Õnne ja tegutsemistahet vallavanemale ja komisjonide juhtidele!
Kohtumiseni!

Uue Märjamaa valla volikogu esimesel istungil 26. oktoobril 2017 valiti 16 poolthäälega volikogu esimeheks Urmas Kristal (VL Märjamaa). Teisi kandidaate volikogu esimehe kohale üles ei seatud. Volikogu aseesimeesteks valiti Teet Tomson (VL Märjamaa, 17 poolthäält) ning Meelis Välis (VL Vigala, 19 poolthäält).  Volikogu kuulas ära ka Märjamaa vallavalitsuse ning Vigala vallavalitsuse lahkumispalved, kes jätkavad oma ülesannete täitmist kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. Volikogu istungil osales 21-st liikmest 20. Järgmise istungi aega veel teada ei antud. 

Märjamaa vallavolikogu IV koosseisu viimasel korralisel istungil osales 16 volikogu liiget. Päevakorras oli 14 punkti, mille arutamiseks kulus veidi enam kui 2 tundi.  

Eelmisest istungist oli üles jäänud taotluse esitamine riigi omandis oleva maaüksuse koormamiseks valla kasuks isikliku kasutusõigusega. Tookord tõstatus küsimus kuivõrd peaks vald tegelema Pajaka paisule kalapääsu rajamisega ning kas sellel on üldse mõtet. Seekord oli täiendavaid selgitusi kutsutud andma Keskkonnaameti Lääne regiooni juhataja Sulev Vare. Volikogu otsustas esitada Maanteeametile taotluse seada valla kasuks isiklik kasutusõigus riigi omandis olevale maaüksusele, millel Pajaka pais asub ning taotleda kalapääsu rajamiseks rahastust Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist.

Määrati sihtotstarbed 15 katastriüksusele. Tulenevalt kinnisasja omandamise kitsendamise seadusest oldi nõus, et maavanem annab OÜ-le Lubasoo Agri loa saada Kraavipõllu ja Vistla kinnistute omanikuks.

Otsustati määrata Märjamaa alevis asuva Raua 10 kinnistu enampakkumise uueks alghinnaks 8000 eurot. Varasemalt on kinnistut proovitud müüa 56100 euro eest ning seejärel 28 000 euroga. Seni on kõik pakkumised luhtunud.

Kehtestati Märjamaa valla kaevetööde eeskiri, mis reguleerib kaevetööde projekteerimist, korraldamist ja tegemist valla territooriumil. Eeskirja sätteid ei kohaldata kaevetöödel kalmistutel ja karjäärides ning erakinnistutel.

Võeti seisukoht Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemislepingus sätestatud kompensatsioonide maksmise kohta, mis allakirjutatud leppes erinevad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesesse juunis 2017  lisatust.  Otsustati, et Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemislepingu punktis 9.3 sätestatud kompensatsioonide maksmisel lähtutakse KOKS § 54³  toodud maksimummääradest, s.o koondamisel makstakse teenistujale kompensatsiooniks 2-8 aastase staaži puhul 3 kuu ametipalk ning rohkem kui 8 aastase staaži puhul 6 kuu ametipalk.           

Ühinemisteemat puudutas ka järgmine päevakorrapunkt - Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemisega kaasnevate õigusaktide kehtestamine.  Üldreegel on see, et omavalitsuste praegused õigusaktid kehtivad edasi kuni nende kehtetuks tunnistamiseni selle valla territooriumil, kus nad kehtestati, s.t Vigala valla otsused-määrused Vigala territooriumil, Märjamaa omad Märjamaal. Asjaajamise sujuvamaks ühendamiseks on lepitud kokku, et osa senise Märjamaa valla määruste kehtivust laiendatakse kohe pärast valimistulemuste väljakuulutamist uuele suurele territooriumile. Sellisteks määrusteks, mille järgi uues Märjamaa vallas tervikuna juhinduma hakatakse on näiteks „Märjamaa valla vara eeskiri", „Märjamaa valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord" , „Märjamaa valla kaevetööde eeskiri" jne, kokku 8 määrust.  Märjamaa vallavolikogu oli määruse vastuvõtmise poolt, Vigala vallavolikogu istung, kus sama eelnõu arutamisel,  on tulemas  28. septembril.

Volikogu andis arvamuse geoloogiliste uuringulubade taotluste kohta. AS TREV-2 Grupp taotluse puhul, kes soovib uuringuluba Nurme uuringuruumi, otsustati toetada piirkonna elanike kirjalikult esitatud seisukohta ning mitte nõustuda uuringuloa andmisega.  Tika uuringuruumis taotleb uuringuluba osaühing Šeiker Teed.  Neile uuringuloa andmise volikogu nõustus.

Üksmeelselt tehti selle koosseisu viimaseid muudatusi Märjamaa valla arengukava 2010-2025  lisaks olevasse  investeeringute kavasse.

Võeti vastu  Märjamaa valla 2017. aasta eelarve III lisaeelarve, millega eelarve kogumaht vähenes 35 219 euro võrra moodustades nüüd kokku 8 987 792 eurot.

Kinnitati Märjamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2027 uus redaktsioon.  Uuendused olid seotud Märjamaa aleviga külgneva Sõtke küla Ärni  ja  Laane piirkonna  investeeringute  lülitamisega  käesoleval  ajal  AS  Matsalu  Veevärk  poolt elluviidavasse  veemajandusprojekti.

Volikogu muutis oma 20. juuni otsust nr 248 „Lasteaiaõpetajate töötasu alammäära kinnitamine". Muudatusega tagatakse ka kvalifikatsioonile mittevastavatele lasteaiaõpetajatele  täistööajaga töötamise korral 840 eurone palk.

Informatsioonipunktis andis Märjamaa Gümnaasiumi direktor ülevaate kooli valmisolekust uueks õppeaastaks ning  kõneldi hariduselust laiemalt. Puudutamata ei jäänud ka valla teede hoolduse ning remondi teema. 

Uute kohtumisteni uues Märjamaa vallas ja uue, siis juba 21-liikmelise, volikoguga!

Volikogu suvepuhkusejärgse istungi päevakord oli küll punktide hulgalt mahukas (17 punkti), kuid otsuste tegemisega saadi hakkama pisut vähem kui kahe tunniga. Istungil osales 15 volikogu liiget.

Esmalt võeti vastu eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemist reguleeriv määrus. Tegemist oli teemaga, mis jäi üles juunikuiselt istungilt, mil valitsuse ettevalmistatud eelnõu volikogus toetust ei saanud. Seekord oli laual uus eelnõu. Üksmeelselt otsustati, et Märjamaa vald osaleb erakooli tegevuskulude katmises põhikooliõpilaste osas. Gümnaasiumiõpilaste osas toetatakse vaid erandjuhtudel kui vallavalitsus seda otsustab. 

Muudeti  Märjamaa valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korda. Kui seni pidi vallavalitsus esitama eelarve eelnõu koos seletuskirjaga volikogule hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta algust, siis nüüdsest tuleb seda teha hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

Kinnitati Märjamaa valla 2017. aasta eelarve II lisaeelarve kogumahus 66 392 eurot.

Teatavasti lõpetatakse 1. jaanuarist 2018 maavalitsuste tegevus ning mitmed maavalitsuse senised ülesanded antakse omavalitsuste täita.  Raplamaa omavalitsusjuhid on leppinud kokku, et siinkandis hakatakse neid ülesandeid ühiselt täitma Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) kaudu.  Seda kokkulepet peavad nüüd kinnitama ka kõik volikogud. Märjamaa vallavolikogu oli nõus delegeerima  alates 1. jaanuarist maakonna arengu kavandamise, rahvatervise ja turvalisusega tegelemise ning kultuuri- ja haridusvaldkonna ülesanded ROL-ile.

Esimesel lugemisel oli valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava muutmine. Muudatuste ajendiks on Matsalu Veevärgi plaan arendada tegevust Sõtke küla  Ärni ja Laane piirkonnas.

Volikogu andis vallavalitsusele loa Märjamaa esmatasandi tervisekeskuse hoone projekteerimise ning lasteaia Pillerpall hoone rekonstrueerimise projekteerimise hankemenetluste läbiviimiseks ja edukate pakkujatega lepingute sõlmimiseks.

Pisukese arupidamise järel otsustati anda vallavalitsusele luba sõlmida leping Sillaotsa talumuuseumi veovahendite kuuri ehituseks. Siin oli teemaks hanke tulemusena saadud pakkumus, mis ületas eelarves kavandatud summa ca 44,5 tuhande euroga, lisaks lammutusprojekti kulu.  Kokku on vaja lisavahendeid enam kui 45 tuhat eurot.

Üksmeelel oldi selles, et Teenuse mõisa remonditööde lisatöödeks on vaja 3400 eurot. Selle eest peaks korda saama palkoni tugisambad ning elektrikilbi ja tehakse ka muinsuskaitselist järelevalvet.
Vallavalitsusele anti luba sõlmida leping Märjamaa gümnaasiumi trepi  ja terrassi rekonstrueerimiseks.  

Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla arengukava 2010-2025  lisa „Märjamaa valla arengukava 2010-2025  Investeeringute kava 2017-2020" muutmine. Ettepanekuid saab teha 4. septembrini.

Arutati OÜ Kekkila Eesti soovi saada kaevandamisluba  Kuislemma turbatootmisalale ning OÜ Orgita Dolomiiditooted taotlust pikendada olemasolevat kaevandamisluba Vanakubja liivakarjääris. Kummalgi juhul volikogu taotluste rahuldamiseks takistusi ei näinud.  

Maakorralduslikest teemadest oli päevakorras katastriüksustele sihtotstarvete määramine. Sihtotstarbed määrati kolmele katastriüksusele Maidla külas.  

Vallavalitsus soovis saada volikogult nõusolekut  Pajaka paisule  kalapääsu rajamisega tegelemiseks. Esimese sammuna tuleb maanteeametilt taotleda riigi omandis oleva maaüksuse koormamist  isikliku kasutusõigusega ning seejärel esitada rahastamistaotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Volikogu lükkas otsustamise edasi septembrisse.  Sooviti, et istungile tuleks kalapääsu vajalikkusest rääkima mõni asjatundlik KIKi ametnik.

Istungi algul hääletati täiendava  punktina päevakorda noorsootöö seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine.  Üksmeelselt otsustati noorsootöö seaduse § 15²  lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesanded delegeerida täitmiseks  Märjamaa Vallavalitsusele. Tegemist on noorte huvihariduse ja huvitegevuse kava koostamise ning esitamisega.

Informatsioonide all räägiti põgusalt teedest (kergteest, tee ehitusest ja remontidest).
Järgmine korraline volikogu  istung on 19. septembril. See võib ühtlasi jääda selle koosseisu viimaseks, sest kohalike omavalitsuste volikogu valimised on juba 15. oktoobril.

Volikogu 20. juuni istungil osales 13 volikogu liiget.  Päevakorrapunkte oli kavas 9 ning nende arutamiseks kulus ca 2,5 tundi.

Üksmeelselt otsustati kehtestada Varbola Lasteaia-Algkooli põhimäärus.  Olulisemaks muudatuseks, võrreldes 2015.a põhimäärusega, on sobitusrühmade teema sisse toomine.
Pikem arutelu rullus lahti Märjamaa muusika- ja kunstikooli õppetasude ümber.  Õppetasude teema tõstatas kooli hoolekogu, kes tegi vallavalitsusele ettepaneku õppetasud jätta järgmiseks õppeaastaks praegusele tasemele. Vallavalitsus koos hariduskomisjoniga asus seisukohale, et hoolekogule saab vastu tulla n ö poolele teele – kehtestada küll õppetasud, mis ei sõltuks enam Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (nagu nad seda praegu on), kuid tasud fikseeritaks tasemel, mis oleks kehtiva määruse kohaselt alates 1. septembrist 2017. Põhjendus – valla eelarve koostamisel on juba arvestatud, et  alates septembrist õppetasud veidi suurenevad. Majandus- ja eelarvekomisjoni seisukoht oli olemasolevat määrust üldse mitte muuta.  Eelnõu poolt hääletas 5 ja  vastu oli 7 volikogu liiget, üks volikogu liige jäi erapooletuks. Seega eelnõu jäi toetuseta ja kehtima jääb Märjamaa Vallavolikogu 21.06.2011 määrus nr 62 „Õppetasud Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolis".

13-poolthäälega kinnitati Märjamaa valla 2016. aasta majandusaasta aruanne.  Vaidlusi ei põhjustanud ka Märjamaa Vallavalitsuse palgajuhendi muutmine. Vallavalitsuse struktuuris on püsiva lepinguga täitmata tugispetsialisti (logopeed-eripedagoog) ametikoht. Koha täitmiseks on Märjamaa vallavalitsus välja kuulutanud konkursi.  Praeguse palgajuhendi kohaselt oleks logopeed-eripedagoogi palga maksimummääraks 983 eurot, millega ei ole võimalik palgata taolise eriala spetsialisti.  Vallavalitsus tegi ettepaneku tõsta 2. palgagrupi teenistujate palga maksimummäära 1200 euroni ja, et erinevate palgagruppide vahemikud oleks tasakaalus, tõsta 3. palgagrupi miinimummäära 1000 euroni.  Volikogu oli ettepanekuga nõus.

Volikogu otsustas kinnitada alates 1. septembrist 2017 kvalifikatsiooni nõuetele vastava lasteaiaõpetaja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 840 eurot.  Taolise otsuse vastuvõtmine on riigieelarvest kohalikele omavalitsustele lasteaiaõpetajate palkadeks eraldatava toetuse saamise eelduseks. Kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust juhul, kui tema lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on:  2017. aasta 1. septembrist vähemalt 840 eurot;  2018. aasta 1. jaanuarist vähemalt 85% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal; 2019. aasta 1. jaanuarist vähemalt 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal. 

Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla kaevetööde eeskiri. Ettepanekute tegemiseks on aega 10. juulini.

Arutamisel oli ka eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemine. Vallavalitsuse eelnõu kohaselt oleks üldpõhimõte, et valla eelarvest eraüldhariduskoole ei toetata. Erandkorras võib vallaeelarvest toetada erakooli tegevuskulude katmist erivajadusega õpilase osas. Istungil tekkis arutelu, kas antud sõnastusest loeb ikka välja selle, et ka andekus on erivajadus.  Vallavalitsus kinnitas, et nemad on silmas pidanud ka nt Audentese spordigümnaasiumis õppimise toetamist.  Mõttevahetuse tulemusena otsustati esitatud kujul eelnõud mitte toetada ning teha vallavalitsusele ülesandeks valmistada augustikuu istungiks ette eelnõu, millega otsustatakse eraüldhariduskoole toetada ka järgmisel, s.o 2017/2018 õppeaastal.  

Traditsioonilise punktina määrati sihtotstarbeid endise Loodna valla territooriumil paiknevatele katastriüksustele.
Informatsioonipunktis anti teatena edasi, et OÜ Eesti Geoloogiakeskus taotleb baaskaardilehtede geoloogilise kaardistamise üldgeoloogilise uurimistöö luba.  Eraldi ostust see keskkonnamati edastatud teade ei vaja.
Volikogu informeeriti, et valda on jõudnud kinnisasja omandamise loa taotlusele seisukoha küsimine, kuid see jõudis kohale niivõrd hilja, et volikogu päevakorda esitada ei jõutud. Luba taotleb Serva Mets OÜ. Vastata oleks vaja 45 päeva jooksul. Volikogu otsustas, et materjalid saadetakse volikogu liikmetele ning kuni 26. juunini on igal ühel aega esitada oma põhjendatud vastuargumendid, miks peaks loa andmisest keelduma. Kui taolisi argumente esitatakse, siis kutsub volikogu esimees teema arutamiseks kokku erakorralise istungi. Vastasel korral seisukohta ei saadeta, mis seaduse kohaselt loetakse loa andmisega nõustumiseks.

Lepiti kokku, et järgmine korraline istung on tavapärasest nädala võrra hiljem, s.o mitte kuu kolmandal, vaid neljandal teisipäeval. Seega peale juulikuist suvepuhkust saadakse kokku 22. augustil.

A. Kirsipuu tegi lühikokkuvõtte 19. juunil toimunud teede komisjoni kokkusaamisest, kus seekord oli murekohaks niitmata teeääred.

M. Hiiemaa avaldas imestust, et Sipa pumbamaja kõrvale, mis on aiaga piiramata, on nüüd moodustatud ka mingisugune parkla.  M. Hiiemaa oli mures mõjust, mida taoline parkimiskoht vee kvaliteedile võib põhjustada ning soovis teada, kelle poole peaks ta oma tähelepanekuga pöörduma.  

M. Plamus päris valla haridusasutuste tugiisikutega mehitatuse kohta ning soovis teada, kas nende arv on piisav. Sotsiaalosakonna juhataja M. Viska vastas, et see on teema, millega tegeletakse ning lisaks tugiisikutele mõeldakse ka muude meetmete peale, sest alati ei pruugi olla tugiisik see, kes probleemid suudab lahendada.

Lõpetuseks tuletas U. Kristal meelde, et 26. septembril 2017 toimub Tallinnas II Omavalitsuspäev. Info on volikogu liikmete e-postile saadetud. Märjamaa vallavalitsus on nõus kaasa aitama Omavalitsuspäeval osalemisele. Selleks palutakse praegustel ja endistel volikogu liikmetel oma osalemissoovist teada anda 27. juuniks vallavolikogu kantseleisse.

Volikogu esimees soovis kõigile head suvepuhkust!

Volikogu korralisel istungil  16. mail osales 15 volikogu liiget. Päevakorras oleva 7 punkti arutamiseks kulus 2 tundi.

Algatuseks määrati sihtotstarbed kolmele katastriüksusele Laukna ja Sipa külas.
Seejärel anti vallavalitsusele nõusolek  korraldada hange  ja sõlmida leping Märjamaa vallamaja esisele haljasalale nelja lipumasti soetamiseks ja paigaldamiseks. Lipumastidesse heisatakse  Euroopa Liidu, Eesti ja Märjamaa valla lipud ning kui vallas on külalisdelegatsioon, siis ka külaliste päritolumaa  lipp.   Vallavalitsus on seisukohal, et vajalik raha on võimalik tagada II lisaeelarvega.

Üksmeelel oldi ka selles, et vallavalitsus korraldab hanke ja sõlmib eduka pakkujaga lepingu Sipa-Laukna lasteaia Laukna hoones sanitaarruumide, s.h majasiseste veetorude, rekonstrueerimiseks.  Esialgne plaan oli töid kaasrahastada EASi toel, kuid kuna sealt tuli eitav vastus,  otsustati projekt tervikuna viia ellu valla eelarvelistest vahenditest.  Täiendav raha  on kavas eelarvesse planeerida  II lisaeelarvega nende investeeringuobjektide arvelt, mille maksumus on hanke tulemusel  kujunenud planeeritust odavamaks.

Avalikule suulisele enampakkumisele otsustati panna Vaimõisa külas asuva  Hiie kinnistu pool mõttelist osa. Tegemist on pärandvarana saadud Pärnu maantee äärse kinnistuga.  Ca 4 hektarilise metsamaa alghinnaks määrati  15 944 eurot.  

15. oktoobril 2017 toimuvad kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Seoses sellega moodustati valla valimiskomisjon ja nimetati selle liikmed. Teadaolevalt moodustub alates valimistulemuste väljakuulutamise päevast  tänasest Märjamaa vallast ja Vigala vallast üks ühine uus omavalitsusüksus – Märjamaa vald.  Seetõttu on ka valimiskomisjonis liikmeid mõlemast vallast.

Juba ühinemislepingus lepiti kokku, et tulevases volikogus on 21 liiget, kes valitakse ühes valimisringkonnas.  Nüüd oli aeg see vormistada volikogu otsusena. Volikogu otsustas Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemisel moodustuva Märjamaa valla volikogu valimisteks moodustada üks 21-mandaadiline valimisringkond nr 1. Valimisringkond hõlmab Märjamaa ja Vigala valla haldusterritooriumeid ning Raikküla valla Kõrvetaguse, Pühatu ja Riidaku külasid.

Seekordse istungi ajamahukam punkt oli ettearvatult infopunkt, sest kõne all oli valla teede kevad-suvine hooldus.  Nii vallavalitsuseni kui volikogu liikmeteni on jõudnud rahulolematute elanike pöördumisi, rahulolematud olid ka volikogu liikmed – heideti ette, et teid ei ole suudetud  hööveldada siis kui peaks ja nii nagu peaks ning ka kasutatav tehnika ei ole see, mis annaks nõutava tulemuse.  Volikogu liikmetele olid vastuseid andmas keskkonnaspetsialist Mati Erik ning valla tellitud järelevalve esindaja Sulev Puumeister.  Arvamusi, küsimusi, vastuseid jagus ligi tunniks. Oleks jagunud kauemakski, kuid nagu märkis volikogu liige T. Tomson: „See arutelu ei vii meid kuhugi, sest sel ei ole eesmärki."  Volikogu esimees Urmas Kristal nentis, et kuigi probleemid lahendust ei leidnud, „saadi mõlemalt poolt vähemalt auru välja lasta".  Revisjonikomisjonile tehti ettepanek võtta ette töövõtjaga sõlmitud 4-aastane leping ning vaadata punkt-punkti haaval üle, kas lepingut on nõuetekohaselt täidetud või mitte.

S. Saaliste algatusel olid taaskord teemaks hulkuvad koerad, kusjuures mitmel puhul  on teada ka loomade peremehed.  Pakuti välja, et tuleb hakata trahvima neid, kes ei suuda oma loomade eest nõuetekohaselt hoolitseda.  V. Karu kinnitas, et vastav kompetents on vallavalitsuses olemas  hoolimata sellest, et otseselt inspektorit enam palgal pole.  Pakuti välja ka loomade kohustuslikku kiibistamist.  Tõdeti, et viimane jääb pigem uue koerte ja kasside pidamise eeskirja, mis ühisvalla tekkimisel on nii ehk teisiti päevakorras,  teemaks.

Seekord siis nõndaviisi. Volikogu peaks taas kokku saama 20. juunil (,mis jäi küll istungi lõpul nimetamata).

Märjamaa vallavolikogu aprillikuu korralise istungi päevakorras oli 11 punkti. Nende arutamiseks tuli kohale 10 volikogu liiget.

Esmalt võeti üksmeelselt vastu Märjamaa valla 2017. aasta I lisaeelarve. Lisaeelarvega väheneb 2017.a eelarve kogumaht ca 445 tuhande euro võrra.

Märjamaa vallavalitsuse korraldusega on moodustatud uue, oktoobris moodustuva, Märjamaa valla arengudokumentide, asjaajamisdokumentide ning töökordade ühtlustamiseks viis valdkondlikku komisjoni.  Vallavanem Villu Karu on kolme komisjoni ning volikogu esimees Urmas Kristal ühe komisjoni liige. Üldvalitsemiskomisjoni ettepanek on maksta kõikidele komisjonide liikmetele komisjonide töös osalemise eest tasu 30 eurot/koosolek.  Seaduse kohaselt saab vallavanemale ja volikogu esimehele tasu maksta vaid volikogu otsusel. Mõningase arutelu järel otsustas volikogu tasu maksmisega nõustuda. Ühtlasi uuriti päevakorrapunktis ka komisjonide senise töö tulemuslikkuse kohta. (Kõrvalpõikena – kõikide valdkondlike komisjonide koosolekute protokollid on lugemiseks kättesaadavad Märjamaa valla kodulehel http://marjamaa.kovtp.ee/et/protokollid2)

Vallavalitsusele anti nõusolek kuue hanke korraldamiseks ning edukate pakkujatega lepingute sõlmimiseks. Valitsus saab välja kuulutada jäätmejaama operaatorteenuse ja õpilastranspordi hanke, turvateenuse ja tehnilise järelevalveteenuse seadmestiku hooldusteenuse hanke, tänavavalgustuse hoolduse ja valla varade kindlustamise hanke ning Märjamaa vallale elektrienergia ostmise hanke. Kõikide nende puhul on tegemist hangetega, mille lepinguperiood ületab käesolevat aastat. Seepärast oligi vajalik nõusoleku saamiseks pöörduda volikogu poole.

MTÜ Teenuse Naiste Ühendus on avaldanud soovi laiendada oma tegevust Teenuse mõisas. Hetkel on nende kasutada ca 58 ruutmeetrit, tulevikus soovitakse kasutada ca 2/3 esimesest korrusest ehk ca 250 m². Volikogu kuulas ettekande ära ja otsustas MTÜ soovi rahuldada. Teenuse mõisa ruumid nr 16-28 antakse Teenuse Naiste Ühenduse tasuta kasutusse kuni 31. detsembrini 2024. Valla asutusena jääb hoonesse tegutsema Teenuse haruraamatukogu ning ka hoone majandamiskulud jäävad valla kanda. Naiste ühendus kasutab ruume käsitöö edendamiseks ning ürituste läbiviimiseks.

Vallavalitsus tuli volikogusse ettepanekuga ühendada Kasti ja Orgita lasteaed  üheks lasteaiaks. Kuivõrd eelnõule lisatud seletuskiri oli kaunis napp, tuli ettekandjal vastata rohketele küsimustele. Pika arutelu tulemusena otsustati alates 1. jaanuarist 2018 ühendada Kasti Lasteaed Karikakar ja Orgita Lasteaed Midrimaa üheks lasteaiaks nimega Kasti-Orgita Lasteaed ning lõpetada ühendatavate lasteaedade tegevus iseseisvate vallaasutustena. Otsuse vastuvõtmise poolt oli 9 volikogu liiget, 1 oli vastu.

Üksmeelselt kinnitati Valgu Põhikooli arengukava aastateks 2017-2019.

Viimasel ajal on suurenenud huvi Märjamaa valla maavarade vastu. Seekord oli arutamisel suisa kolm sedasorti otsuse eelnõud. Esimesena anti omapoolne seisukoht geoloogilise uuringuloa taotlusele Orgita VI uuringuruumis. Seal soovib OÜ Orgita Dolomiiditooted määrata perspektiivset ala, millel jätkata viimistluskivi kaevandamist ehitusmaterjalide tootmise eesmärgil siis, kui nende pragu kehtiva maavara kaevandamise loaga antud varu ammendub. Volikogu otsustas uuringuloa andmisega nõustuda.

Juba teist istungit järjest oli volikogu laual seisukoha andmine geoloogilise uuringuloa taotlusele Mustu uuringuruumis.  Probleem on selles, et valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist Alemaa puhkepiirkonna alal. Uuringuala läheduses asub Alemaa suusarada, mis on kujunenud kolme valla (Nissi, Kernu ja Märjamaa) inimestele populaarseks sportimis- ja puhkepaigaks. Tänaseks on selgitatud, et uuringuala ei hõlma suusarada ning ka juhul kui seal kunagi kaevandamiseks läheb (,mis eeldab üldplaneeringu muutmist), siis suusarada jääb puutumatuks. Volikogu otsustas nõustuda (9 poolt, 1 vastuhääl) Mustu uuringuruumis geoloogilise uuringuloa andmisega Sokkel Holding OÜ-le.

Limestone OÜ soovib pikendada kaevandamisluba Orgita II paekarjääris. Nende praegune kaevandamisluba kehtib kuni 2018. aasta aprillini, kuid juba nüüd on näha, et selle ajaga  lubatud kaevandamisvaru ei ammendu (maavara kaevandamise maksimaalseks aastamääraks on loa kohaselt 40 tuh m³, 2015. aasta seisuga on Orgita II paekarjääri mäeeraldise piires aktiivne tarbevaru kaevandamata maavaravaru (ehitusdolokivi) maht 193 tuh m³). Volikogu otsustas nõustuda  Orgita II paekarjääris Limestone OÜ maavara kaevandamise loa pikendamisega.

Veel määrati sihtotstarbeid endise Loodna valla alal paiknevatele katastriüksustele ning jagati informatsiooni.  Järgmine korraline istung on 16. mail.  

Märjamaa vallavolikogu 12. aprilli erakorralisel istungil otsustati taotleda Vabariigi Valitsuselt Raikküla ja Märjamaa valla vahelise piiri muutmist. Muudatuse tulemusena saaks Märjamaa vald endale Kõrvetaguse, Riidaku ja Pühatu külad. Istungil täpsustati, et tulevane piir ei hakka kulgema mööda tänaseid külapiire, vaid arvestatakse kinnistu piire. Seega on Märjamaa vallale ületulev territoorium veidi väiksem kui tänane kolme küla territooriumi summa.  Kui taotlus saab heakskiidu, siis suureneb Märjamaa vald ca 26 km² ning 66 inimese võrra (26.03.17 seisuga). 
Volikogu istungil osalenud 12 volikogu liikmest olid kõik otsuse vastuvõtmise poolt.
Raikküla Vallavolikogu tegi analoogse otsuse juba 3. aprillil. 

Volikogu märtsikuu istungi juhatasid sisse  Töötukassa Raplamaa osakonna esindajad, kes kõnelesid töötuse olukorrast, Töötukassa teenustest, töötavate inimeste karjäärinõustamisest ja Märjamaa töömessist (13. aprillil Märjamaa rahvamajas).

Istung jätkus tavapärase päevakorraga.  Otsustati muuta Märjamaa valla arengukava 2010-2025  Investeeringute kava  aastateks 2016-2020.  Kava kohaselt tehakse 2017. aastal valla eelarvest investeeringuid 738 799 euro eest, pea samas mahus loodetakse lisa saada erinevatest toetusprogrammidest. 2018. aasta investeeringud küünivad aga juba enam kui 5 miljoni euroni (sellest ca 3,4 miljonit valla eelarvest ja 1,6 miljonit muudest allikatest).

Volikogu andis vallavalitsusele loa 11 hanke korraldamiseks ja edukate pakkujatega lepingute sõlmimiseks. Tegemist on investeeringu kavasse lisatud objektidega, mida  valla eelarves veel ei kajastu. Need jõuavad sinna läbi lisaeelarve menetluse. Seepärast oli vajalik ka volikogu luba.

Otsustati korraldada avalik suuline enampakkumine Orgita külas asuva Jäätmekeskuse kinnistu koormamiseks hoonestusõigusega 30 aastaks. Enampakkumise korraldab vallavalitsus ja sellest teavitatakse avalikkust valla infokanalite kaudu.

Kehtestati raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud toetuse vahendite kasutamise kord.  Määrusega reguleeritakse riigieelarvest raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud toetuse vahendite kasutamist. Abi on mõeldud erinevateks sotsiaalteenusteks, nt lapsehoiuteenuseks, sotsiaaltranspordiks, tugiisikuteenuseks jne. 

Arutati kahte geoloogilise uuringuloa taotlust.  Toetati geoloogilise uuringuloa andmist Luiste uuringuruumi OÜ-le RTG Teed. Luiste uuringuruumi näol on osaliselt tegemist varasemalt kaevandatud alaga ja osaliselt töötava karjääriga.  Teine taotlus oli Sokkel Holding OÜ-lt Mustu uuringuruumi kohta. Vallavalitsus võttis istungil menetlusest tagasi oma esialgse eelnõu, mis sisaldas uuringuloa andmisega mittenõustumist,  ning tegi ettepaneku pikendada seisukoha andmise aega aprilli lõpuni.  Vallavalitsus viitas taotlejat esindava advokaadibüroo esitatud vastuväidetele ning selgunud asjaoludele, mis vajavad täiendavat analüüsi.  Volikogu otsustas anda vallavalitsusele taotluse menetlemiseks lisaaega.

Määrati  sihtotstarbed neljale Kohatu, Leevre ja Urevere külas asuvale maaüksusele.

Salajase hääletuse tulemusena otsustati, et seni täitmata aseesimehe koha saab endale Ülo Olm. Seega on nüüd vajadusel volikogu esimeest Urmas Kristalit asendamas kas Teet Tomson või Ülo Olm.

Valla arengukavas on planeeritud 2018. aastasse lasteaed Pillerpalli hoone rekonstrueerimine. Hoone rekonstrueerimise kaasrahastamiseks esitatakse rahastustaotlus  KIKi meetmesse „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine". Volikogus otsustati garanteerida projekti omaosalus summas 341 038 eurot. 

Infopunktis räägiti Raikküla valla  3 küla üleandmisest Märjamaa vallale.  Toimingu tähtajad panevad volikogu olukorda, kus enne aprillikuu korralist istungit tuleb kokku tulla erakorraliselt. Otsustati, et erakorraline istung on 12. aprillil algusega  kell 17.
Kõneldi ühistranspordist, selle korraldamisest nüüd ja pärast maavalitsuste likvideerimist ning Velisemõisa majade kanalisatsiooniprobleemist. Viimase kohta oli arupärimise esitanud volikogu liige Liivi Miil, kes oli olukorraga tutvumas käinud ajendatuna 15. märtsi   Raplamaa Sõnumites loetust. Vallavalitsuse ametnikud tõdesid, et probleem on mitmetahuline ja nemad saavad lahendada vaid ühe maja, selle, kus on valla korterid,  probleemi.

Istungil osales 16 volikogu liiget. Järgmine korraline istung on 18. aprillil.

Volikogu võttis vastu Märjamaa valla 2017. aasta eelarve.  Eelarve kogumahuks on 9 miljonit 402 tuhat eurot.
Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla arengukava 2010-2020  investeeringute kava  2016-2020 muutmine. Muudatuste aluseks on esitatud taotlused ja  Märjamaa Vallavalitsuse ettepanekud.  Muudatuse tulemusena väheneks 2017. aasta laenuvajadus, mis omakorda võimaldab suuremas mahus laenu võtta järgnevatel aastatel kui oma osa nõuab kavandatav spordihoone koos kunstmurukattega jalgpalliväljaku ja parkla ehitamisega jm investeeringute kava objektid.   
Kinnitati Märjamaa Gümnaasiumi arengukava 2017-2019.  Arutelu käigus räägiti ka vajadusest mõelda tulevase koolivõrgu peale.
Volikogu oli üksmeelselt nõus Raikküla Vallavolikogu ettepanekuga alustada Märjamaa valla ja Raikküla valla vahelise piiri muutmise menetlust. Raikküla valla kolme küla, Riidaku, Pühatu ja Kõrvetaguse elanikud on avaldanud soovi peale sügisesi kohalike omavalitsuste volikogude valimisi kuuluda Märjamaa valda. Märjamaa Vallavolikogu volitas läbirääkimisi pidama juba varasemalt ühinemisläbirääkimisteks moodustatud juhtkomisjoni.  Läbirääkimistega on võrdlemisi kiire, sest taotlus piiride muutmise kohta tuleb maavanemale esitada hiljemalt 6 kuud enne 15. oktoobril 2017 toimuvaid valimisi. Seega taotlus peab maavanema lauale jõudma hiljemalt 15. aprillil.
Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku kompaktlaaduri kasutusrendi hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks. Laadur võetakse rendile 60 kuuks. Otsuse poolt oli 11 saadikut, 2 vastu ning 2 jäid erapooletuks. Küll aga toetati üksmeelselt  vallavalitsusele arvutite kasutusrendi hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks nõusoleku andmist. Vallavalitsusel on soov  vahetada välja ca ¼ valla arvutipargist.
Minemaks edasi Märjamaale kavandatava tervisekeskuse projektiga oli vaja volikogu otsust omaosaluse garanteerimise kohta. Nii otsustatigi garanteerida projekti „Märjamaa esmatasandi tervisekeskuse loomine" omaosalus summas 280 000 eurot. Juhul kui objekt kallineb, katab kallinemise kulu Märjamaa vald. Tervisekeskuse valmimine on planeeritud 2020. aastasse.
Käesoleval aastal on oma volitused peatanud kaks volikogu senist liiget  - esmalt peatas volitused Eero Plamus ja seejärel Andres Jõessar. Mõlemad olid volikogu aseesimehed. Nende asemel on volikogus vastavalt Venno Kornak ja Hanno Marrandi. Koosseisu muudatustest tulenevad ka mõned korralduslikud otsused – eelmisel istungil valiti Eero Plamuse asemel uueks aseesimeheks Teet Tomson. Järgmisel istungil on kavas valida teine uus volikogu aseesimees.  Seekord määrati uus esindaja asendaja Raplamaa Omavalitsuste Liidu Täiskogusse.  Volikogu esimeest asendab seal  vajadusel Teet Tomson.  
Istungil määrati ka sihtotstarbed kahele Laukna küla katastriüksusele  (Laukna keskus 6b on ärimaa ja Helenimetsa on maatulundusmaa).
Informatsioonipunktis räägiti eelseisvatest sündmustest (Valdade ja Linnade Päevas, Vabariigi aastapäev), hulkuvate koerte ja kasside püüdmisest, Märjamaa gümnaasiumi bussi kasutamisest ja  revisjonikomisjoni ettepanekust varustada kõik vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste sõidukid GPS jälgimisseadmetega.
Istungil osales 15 volikogu liiget. Päevakorrapunktide arutelu võttis aega veidi üle 3 tunni. Järgmine istung on 21. märtsil.

Aasta esimesel istungil otsustas volikogu Märjamaa valla kõrgeima tunnustuse saajad – Vabariigi aastapäeva pidulikul aktusel antakse Maarjaristi II klassi hõberist üle pikaaegsele Märjamaa alevi- ja vallavanemale Eero Plamusele ning korvpallitreener Kalle Kollinile. Märjamaa valla teeneteplaat antakse osaühingule Pajaka Puit ning Päästeameti Lääne päästekeskuse Raplamaa päästepiirkonna Märjamaa päästekomandole.

Volikogu jaanuarikuu istungiks on toimunud muudatused volikogu koosseisus – Eero Plamus peatas avalduse alusel oma volitused volikogu liikmena alates 1. jaanuarist 2017 kuni 14. oktoobrini 2017. Tema asendusliikmena on nüüdsest volikogus Venno Kornak.  
Kuna Eero Plamus oli üks volikogu kahest aseesimehest (teine aseesimees on Andres Jõessar), oli päevakorras ka uue aseesimehe valimine. Volikogu aseesimeheks valiti Teet Tomson.

Üksmeelselt otsustati anda vallavalitsusele nõusolek garanteerida sihtasutusele Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK) esitava Märjamaa valla tänavavalgustuse renoveerimise projekti maksimaalselt miljoni euro suurune omafinantseering.  Lõplik vajadus selgub ja otsus finantseerimise kohta tehakse siis kui KIKilt tuleb positiivne rahastamisotsus.

Määrati sihtotstarve kahele tagastatavale maaüksusele  - Leevre külas asuva Vainu ja Laukna külas asuva Hansu-Jaani katastriüksusele.

Kuulati Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri esindajate ülevaadet õiguskorrast piirkonnas 2016. aastal.  Esinesid Janno Ruus ja Jaan Padrik.

OÜ Pikoprojekt arhitekt Maarja Nummert tutvustas Märjamaa gümnaasiumi spordihoone projekti.  Projekteeritud on ca 4500 m² hoone pallimänguväljakute, maadlusruumi, jõusaali, 40-kohalise majutusploki ning kõige selle juurde kuuluvaga.  

Möödunud istungist jäi üles üks ettepanek 2017.a eelarve projekti kohta – Ü. Olm oli teinud ettepaneku võtta Märjamaa Vallavalitsuse haljastuses 2017. aastal kasutusele kompaktlaadur koos vajalike lisaseadmetega. Nüüd, pärast pikka arutelu, otsustati  8-poolthäälega (2 vastu, 1 erapooletu, 3 inimest olid istungilt juba lahkunud) ettepanekut toetada.

Informatsioonipunktis kõneles vallavanem Villu Karu Märjamaa ja Vigala valla ühinemist ettevalmistavatest tegevustest – 3. veebruariks moodustatakse valdkondlikud töörühmad, kes hakkavad tegelema kahe valla kõikvõimalike kordade, tariifide, teenuste jne ühtlustamisega, ühisvalla õigusaktide eelnõude väljatöötamisega jm ettevalmistava tegevusega.

Volikogu liige Marju Plamus vahendas Varbola eakate muret – rahvamaja trepil pole libedaga kuskilt tuge leida. Kiiremas korras oleks sinna vaja käsipuud. Vallavanem lubas, et kuni uut treppi veel pole, pannakse sinna käsipuu. Majandusosakonna juhata lisas, et käsipuu paigaldatakse sinna juba järgmisel nädalal.

Istungil, mis kujunes ca 3,5 tunniseks, osales 14 volikogu liiget. Järgmine korraline istung on 21. veebruaril.

Volikogu aasta viimase istungi peateemaks ja valla tuleviku mõttes ehk kõige olulisemaks päevakorrapunktiks oli Märjamaa ja Vigala valla ühinemislepingu heakskiitmine ning haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise otsustamine.
Istungil arutati veelkord läbi ühinemislepingu punkte, mille kohta Vigala pool oli muutmisettepanekuid teinud.  Märjamaa Vallavolikogu otsustas üksmeelselt, 13 poolthäälega, kinnitada Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemisleping koos selle lisadega ning taotleda Vabariigi Valitsuselt Märjamaa valla ja Vigala valla haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel uueks omavalitsusüksuseks nimega Märjamaa vald.
Otsus jõustub kui omalt poolt on taolise otsuse langetanud ka Vigala Vallavolikogu. Vigalas on istung 22. detsembril.

Olulisemaid muudatusi, millega Märjamaa pool nõustus:
- uues volikogus hakkab olema 21 liiget (projektis 25, kuid seoses Kullamaa valla läbirääkimistelt lahkumisega peeti vajalikuks volikogu koosseisu vähendada);
- lepingusse lisati, et volikogu komisjonide moodustamisel arvestatakse sellega, et igas neis oleks vähemalt üks esindaja Vigala osavallast;
- ühinemislepingu muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu vähemalt 3/4 häälteenamus (projektis 2/3, kuid häältega 7:6 toetati Vigala juhtkomisjoni tehtud ettepanekut, varasemalt oli Märjamaa Vallavolikogu olnud kindlalt 2/3 poolt.  Meelemuutuse põhjenduseks toodi muutunud situatsiooni, kus 3 valla asemel on ühinejaid 2).

Otsustati, et Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemislepingu kinnitamise hetkest kuni haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumiseni võivad Märjamaa vald ja Vigala vald refinantseerida olemasolevaid ja võtta uusi võlakohustusi 31.10.2016 seisuga kehtestatud eelarvestrateegiaga lubatud ulatuses. Kui tekib vajadus strateegias seatud piire ületada, tuleb kohustuste võtmine kooskõlastada teise osapoolega.

Volikogu oli nõus garanteerima EASi regionaalsete investeeringutoetuste programmi esitatava Laukna lasteaiahoone sanitaarruumide ja veetorustike rekonstrueerimise projekti omaosalust kuni 8535 euro ulatuses.

Võeti vastu määrus, millega muudeti Märjamaa vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate töö tasustamise aluseid. Määrusega muudeti töötajate põhigruppide töötasuvahemikke ning ametikohtade nimetusi. Volikogu liikme Ruth Lippuse ettepanekul tehti vallavalitsuse esitatud eelnõusse parandusi – spetsialistide madalama grupi ülemmääraks seati 1000 eurot (eelnõus 900) ning logopeed viidi üle spetsialistide kõrgemasse gruppi.  Tõdeti, et reaalsuses seab oma piirid kitsukene palgafond, kuid avaramad vahemikud annavad asutuse juhtidele siiski paremad võimalused oluliste spetsialistide palkamiseks.

Arutamisel oli eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemine. Alates 2017. aastast osaleb erakooliseaduse kohaselt  vald või linn erakooli tegevuskulude katmises, kui see on valla või linna otsusel vajalik hariduse kättesaadavuse või mitmekesisuse tagamiseks. Riik enam neid kulusid, nagu see seni toimus, omavalitsustele ei kompenseeri.  Hetkel õpib Märjamaa valla lapsi eraüldhariduskoolides 12. Vallavalitsuse ettepanek oli jätkata erakoolide toetamist tegevuskulude katmisel kuni õppekoha tegevuskulu riikliku piirmäärani, seda siis juba vallaeelarve vahenditest. Istungil tõstatus küsimus, kas ikka peaks valimatult kõiki toetama või tuleks vaadata igat juhtumit eraldi ning lähtuma kooli valiku põhjendatusest.  Arutleti ka otsuse võimalikust pikaajalisemast mõjust. Otsustati, et erakoole toetatakse Märjamaa valla 2017. aasta eelarvest tegevuskulude katmisel kuni õppekoha tegevuskulu riikliku piirmäärani kui eraüldhariduskool tegutseb Märjamaa vallas ja/või erakoolis õppiva õpilase elukoha andmetena on rahvastikuregistrisse kantud Märjamaa vald ning seda tehakse kuni 31. augustini 2017, s.o käesoleva õppeaasta lõpuni.

Viidi läbi Märjamaa valla 2017. a eelarve I lugemine. Hääletati eelnõu kohta esitatud ettepanekuid. Laekus kolm ettepanekut, millest toetust leidis ettepanek tõsta lasteaiaõpetajate töötasu veel  5% võrra, s.t lisaks kavandatavale 5%-le üldisele palgafondi tõusule.  Tulubaasi vähendamise ettepanekut ei toetatud ning kompaktlaaduri soetamise üle otsustamine lükati jaanuarisse, sest teema tahab täiendavat kulukalkulatsiooni.

Katastriüksustele määrati sihtotstarbeid ning ajendatuna volikogu liikme A. Jõessare teabenõudest räägiti  Märjamaa valla rahvamajade tööst ja kultuurikorraldusest. Valitsusele tehti ettepanek tegeleda Loodna piirkonna kultuurikorralduse teemaga.  Leiti, et praegune lahendus ei ole parim. Kui valla muudes piirkondades on rahvamajad, siis endise Loodna valla territooriumil põhineb kultuuritöö entusiasmil ja töötajal, kellele kultuuritegevuse juhtimine ei ole esmane ülesanne.  Nagu ütles istungil Haimre rahvamaja juhataja Eha Kaljusaar – inimene ei jõua teha hingega kahte tööd.

U. Kristal andis teada, et alates 1. jaanuarist peatab oma volitused volikogu liikmena Eero Plamus. Tema asendusliikmena tuleb volikogusse Venno Kornak.

Tuletati meelde, et kuni 31. detsembrini on volikogu kantseleisse oodatud ettepanekud Maarjaristi ja valla teeneteplaadiga tunnustamiseks.

20. detsembri istungil osales 14 volikogu liiget. Järgmine korraline istung on 17. jaanuaril 2017.

Häid pühi ja uute istungiteni!

Volikogu 22. novembri istungil oli koos informatsioonidega päevakorras 8 punkti.

Kinnitati haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamiseks korraldatud küsitluse tulemused.  Küsitlusaktiivsus oli madal (3,6%). Osalenutest valdav enamus toetas ühinemist, olgu see siis Kullamaa ja Vigalaga või kui Kullamaa Märjamaaga ühineda ei soovi, siis ainult Vigalaga.  

Määrati neljale maaüksusele sihtotstarbeks maatulundusmaa.

Toimus Märjamaa valla 2017.a eelarve tutvustav lugemine. Muudatusettepanekud eelarve eelnõu kohta palutakse esitada hiljemalt  1. detsembril.

Kehtestati lasteaia Pillerpall põhimäärus. Senine põhimäärus oli aastast 2010 ning vajas kaasajastamist.

Keskkonnaamet küsib Märjamaa vallavolikogu arvamust Orava lubjakivikarjääris kaevandamisloa väljaandmise kohta. Üksmeelselt nõustuti sellega, et OÜ-le Orgita Dolomiiditooted võiks anda Orava lubjakivikarjääris maavara kaevandamise loa. 

Märjamaa vallavalitsus oli esitanud volikogule Märjamaa valla 2016.a III lisaeelarve.  III lisaeelarve vastu võtmisega suureneb eelarve kogumaht 42 720 eurot ning moodustab kokku 8 572 603 eurot. Selle päevakorrapunkti juures tekitas suurimat poleemikat lisaeelarvesse planeeritud lisatasud ühinemisläbirääkimisteks moodustatud ajutise komisjoni töös osalemise eest.  Arutelu tulemusena võeti lisaeelarve siiski vastu  esitatud kujul. Eelnõu poolt hääletas 8 volikogu liiget, vastu oli 2 ning 2 jäid erapooletuks.  Kuivõrd volikogu esimehele ja vallavanemale saab täiendavaid tasusid määrata vaid volikogu otsusega, võetigi järgmises päevakorrapunktis vastu otsus maksta vallavanem Villu Karule ühekordset lisatasu ühinemisläbirääkimiste ettevalmistamise ja ajutise komisjoni töös osalemise eest 900 eurot. Volikogu esimees Urmas Kristal saab ühekordset lisahüvitist 600 eurot.  Nimetatud otsuse poolt oli 6 saadikut, 1 hääletas vastu ning 3 jäid erapooletuks.

Infopunktis räägiti lumetõrjetöödest ja kruusateede remondist, ühinemisläbirääkimiste partneritele pöördumise saatmisest ning Märjamaa gümnaasiumi perspektiividest. Viimase suhtes oldi üpris optimistlikud viidates positiivsetele nootidele Keskerakonna, IRL-i ja SDE koalitsioonileppes, milles on kirjas: „Jätkame riigigümnaasiumite arendamist, gümnaasiumivõrgustiku korrastamist ning lubame ka pärast 2023. aastat gümnaasiumite pidamist omavalitsuste poolt. Tagame maakonnakeskustest kaugemal asuvate maagümnaasiumite kõrgema rahastuse." 

Istungil osales 13 volikogu liiget. 

Volikogu 1. novembri erakorralise istungi päevakorras oli vaid üks punkt - Märjamaa, Kullamaa ja Vigala valla ühinemislepingu projekti ja selle lisade kohta tehtud ettepanekute arutamine.

Ettepanekuid laekus kokku 51 (sh Märjamaa vallavolikogule 46, Kullamaa vallavolikogule 2 ning Vigalale 3 ettepanekut). Esimese põhimõttelise küsimusena tuli volikogul leida vastus küsimusele kas toetatakse seda, et uues vallas hakkavad olema osavallad.

Tehtud ettepanek kõlas järgmiselt: „ Loobuda osavaldade moodustamisest, kasutada osavaldade mudeli asemel teeninduskeskuste põhist detsentraliseeritud omavalitsuse mudelit, mis on hajaasustusega maapiirkonnale kohasem ning mis loob soodsamad tingimused seniste erinevate valdade koostoimeks ja ühiseks vallaks sulandumiseks."

Toimus arutelu. Mõtlemiseks võeti vaheaeg, misjärel langetati otsus – ettepanekut ei toetata. Seega jääb, vähemalt eilse istungi otsuse põhjal, olukord selliseks, kus ühinemisjärgselt moodustatakse Märjamaa valla territooriumil Vigala ja Kullamaa osavallad. Millise sisuga osavalla staatus täidetakse, jääb edaspidiste arutelude lahendada, sest erinevalt teistest osapooltest soovib Märjamaa vallavolikogu, et praegu lepingu projektile lisatud osavalla põhimäärus oleks käsitletav kui näidisdokument, mis ei ole  uuele volikogule siduv.

Võrreldes kolmepoolse läbirääkimiskomisjoni seisukohaga oldi eriarvamusel ka koondatavatele ametnikele täiendava kompensatsiooni maksmise suhtes.  Lepingu projekti kohaselt (punkt 9.3) saaks ametnik (töötaja), kellele ei ole ühinemisjärgselt samaväärset ameti- või töökohta pakkuda ja muud kohta ta ei soovi, või kui talle ei ole enam üldse tööd pakkuda,  lisaks seaduses sätestatule täiendavat kompensatsiooni, olenevalt staažist,  3-6 kuu tasu ulatuses. Volikogule oli tehtud ettepanek täiendava kompensatsiooni maksmine lepingust välja võtta. Volikogu toetas ettepanekut (9 poolt, 1 vastu).

Kullamaa vallavolikogule tehtud kahest ettepanekust üks oli vähendada Kullamaa valla osa Märjamaa alevisse uue vallamaja rajamiseks. Juba läbirääkimiste algfaasis lepiti kokku, et nii Kullamaa kui Vigala vald panustavad oma saadavast ühinemistoetusest kumbki 150 tuhat eurot selleks, et Märjamaa alevisse rajatakse Oru 2 krundile kaasaegne vallamaja (vt lepingu lisaks olevat ühinemislepingu investeeringute kava). Nüüd on Kullamaa soov selleks anda 50 000 eurot. Läbirääkimiskomisjon nõustus sellega ning tegi omalt poolt ettepaneku solidaarselt vähendada ka Vigala valla osa.  Märjamaa vallavolikogu sellise muudatusega nõus ei ole.
Nüüd on oma sõna öelda Vigala ja Kullamaa volikogudel.

Istungil osales 12 volikogu liiget. Järgmine istung on 22. novembril.

Volikogu oktoobrikuise istungi päevakord koosnes suuresti valitsuse loaküsimistest – küsiti nõusolekuid hangete korraldamiseks ja lepingute sõlmimiseks. Volikogu nõustus üksmeelselt sellega, et vallavalitsus korraldab hanke ja sõlmib parima pakkujaga lepingu:
- valla vara kindlustamiseks vahemikul 05.01.2017-04.01.2018;
- Märjamaa valla kõnniteedel ja kergteedel novembrist 2016 kuni märtsini 2017 talihooldustööde teostajaga;
 - Märjamaa esmatasandi tervisekeskuse loomise administratiivse projektijuhiga;
- valla tänavavalgustuse renoveerimise rahastamise taotlusdokumentatsiooni koostaja ja projekteerimise tehniliste tingimuste ettevalmistajaga;
- valla tänavavalgustuse renoveerimise eelprojekti koostajaga.
Tänavavalgustuse renoveerimise projekt on kavas esitada KIKi Ühtekuuluvusfondi energiatõhususe meetmesse. Plaanide kohaselt peaks renoveeritama kõik Märjamaa valla 1070 valgustit (neist alevis 760 ja külades 310). Projekti kaastakse, eelseisvat võimalikku ühinemist silmas pidades, ka Vigala valla 98 valgustit. Projekti elluviimise järgselt peaks suurenema elektrienergia kasutamise efektiivsus ehk teisisõnu väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutamisele. Projekt tuleb toetuse saamisel ellu viia hiljemalt 2021. aastal.

Volikogu kinnitas Märjamaa valla 2016. aasta eelarve II lisaeelarve kogumahus 65 825 eurot. Teisel lugemisel oli Märjamaa valla eelarvestrateegia 2017-2020.  Kahe lugemise vahelisel ajal toimunud avalikustamisperioodil ühtegi ettepanekut ei laekunud. Seega kinnitati strateegia esialgsel kujul (strateegia põhjalik tutvustamine toimus volikogu 20. septembri istungil).
Kahele endise Loodna valla territooriumile jäävale maaüksusele määrati sihtotstarbeks maatulundusmaa.

Ühinemisteemadest oli kavas elanike arvamuse väljaselgitamise ehk rahvaküsitluse aja ja esitatavate küsimuste kinnitamine. Selleks, et saada teada, mida arvavad Märjamaa valla elanikud Märjamaa, Vigala ja Kullamaa valla ühinemisest ühiseks omavalitsusüksuseks, viiakse 18.-20. novembrini läbi küsitlus. Küsitluslehtedele kantakse kaks küsimust:
1) Kas toetate  Märjamaa  valla, Vigala valla ja Kullamaa valla ühinemist ühiseks omavalitsus-üksuseks?
2) Kas  toetate Märjamaa  valla ja  Vigala  valla ühinemist ühiseks omavalitsusüksuseks (juhul kui  Kullamaa vald lõpetab Märjamaa ja Vigala vallaga ühinemisläbirääkimised)?
Mõlemale küsimusele vastamiseks antakse vastusevariandid „jah" ja „ei".
Kahel esimesel küsitluspäeval on võimalik küsimustele vastata e-keskkonnas, kõigil kolmel päeval küsitluspunktides. Täpsem info punktide asukoha ja lahtioleku aegade kohta antakse edasi valla infokanalite kaudu. Osaleda saavad kõik küsitluse ajaks vähemalt 16-aastaseks saanud rahvastikuregistri andmetel Märjamaa vallas elavad inimesed.

Infopunktis küsiti rahvakoosolekute kohta, räägiti haldusreformist ning muust päevakajalisest.

Istungil osales 11 volikogu liiget. Novembris on kavas kaks istungit – erakorraline istung 1. novembril ja korraline (nädalase edasilükkamisega) 22. novembril. Erakorralisel istungil  arutatakse ühinemislepingu projekti kohta laekunud ettepanekuid. Siit teile kõigile, head inimesed, meeldetuletus – ettepanekuid ühinemislepingusse saab teha veel vaid selle nädala jooksul, ettepanekute viimane postitamise kuupäev on 24. oktoober. Millal siis veel kui mitte nüüd?

Märjamaa vallavolikogu septembrikuu korralisel istungil kinnitati Käbiküla külavanemaks Elise Nurm. Küla oli ta oma vanemaks valinud 27. augustil toimunud külakoosolekul. Nüüdsest on Märjamaa valla 82-st külast külavanem 38 külal (külavanemaid on 31, sest mõnel külal on üks külavanem mitme peale).

Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku korraldada hange 2017. aastal elektrienergia ostmiseks ning eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks.  

Üksmeelselt määrati sihtotstarbed kolmele maaüksusele Leevre ja Maidla külas.

Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla eelarvestrateegia aastateks 2017-2020. Nüüd järgneb strateegia eelnõu kahenädalane avalikustamise periood, mille jooksul on huvilistel võimalik sellega tutvuda ning esitada oma ettepanekuid.  

Istungi põhipunktiks kujunes ühinemislepingu 1. lugemine. Otsustati korraldada Märjamaa, Kullamaa ja Vigala valla ühinemislepingu ja selle lisade avalik väljapanek 3. oktoobrist kuni 24. oktoobrini 2016. Kõik asjasthuvitatud isikud saavad sel perioodil esitada volikogule omi ettepanekuid ja vastuväiteid ühinemislepingu ning selle lisade (s.h investeeringute kava ja osavalla põhimääruse) kohta. Samaaegselt korraldab vallavalitsus ühinemislepingu tutvustamiseks rahvakoosolekuid. Veidi ka edaspidisest: 28. oktoobriks on kavandatud läbirääkimisdelegatsioonide ühiskoosolek laekunud ettepanekute kooskõlastamiseks,  novembris on tulemas rahvaküsitlus, kus soovitakse teada elanike arvamust eesseisva võimaliku kolme valla ühinemise kohta, kõikide asjade laabumisel peaks ühinemislepingu heakskiitmiseni jõudma praeguste plaanide kohaselt detsembri teisel nädalal.

20. septembri kolmetunnise istungi lõpetas traditsiooniliselt infopunkt - räägiti ühistranspordiuuringu hankest, Orgita küla kaugküttest, uue tervisekeskuse rajamisest ning taaskord olid kõneaineks valla teed ja teede hooldus.

Istungil osales 14 volikogu liiget. Järgmine korraline istung on 18. oktoobril.

Volikogu erakorralisel istungil 13. septembril valiti salajase hääletamise tulemusena Märjamaa Vallavolikogu esindajaks Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esimees Urmas Kristal.
Infopunktis andis V. Karu ülevaate ühinemisläbirääkimiste senisest käigust ning tutvustas ühinemisprotsessi edasisi tegevusi. Räägiti ka teede hooldusest ja muust päevakajalisest.
Istungil osales 12 volikogu liiget.
Järgmine istiung on juba 20. septembril algusega kell 15 Märjamaa raamatukogus.

Volikogu 16. augusti istungil kinnitati Märjamaa valla 2016. aasta I lisaeelarve. Lisaeelarve vastu võtmisega väheneb eelarve kogumaht 255 789 eurot ning moodustab kokku 8 464 058 eurot. Käesoleva aasta 7 kuuga on üksikisiku tulumaksu laekunud 8,2% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil (eelarves planeeriti kasvuks 1,2%).  Ettekandja L. Laurits pidas igati positiivseks, et vald suudab põhitegevuse tuludest suunata raha põhivarasse, mitte ei tee põhivara parendusi vaid laenu arvelt.  Volikogu liige T. Tomson tegi ettepaneku sellest kirjutada valla lehes. T. Tomson oli seda meelt, et valla kodanik on ära teeninud tänu selle eest, et ta maksab makse ja käib tööl.  

Volikogu otsustas vähendada avalikule enampakkumisele minevate kinnistuste alghindasid, sest mitmed varasemad pakkumised seniste hindadega on nurjunud. Huvilistel on peatselt võimalik omandada  Võeva külas asuv Sõeru kinnistu 2000 euroga, Haimre külas asuv Kaalu kinnistu samuti 2000 euroga ning Märjamaa alevis asuv Raua tn 10  kinnistu 28 000 euroga. Seda kõike juhul kui pakkumisel hind kõrgemale ei kerki. Jälgige teateid valla kodulehel ja Märjamaa Nädalalehes!

Vallavalitsusele anti luba sõlmida üürileping osaühinguga Kasti Mõis Kasti külas asuva Lasteaia kinnistu üürimiseks uueks 5-aastaseks tähtajaks. Senine leping lõpeb 31.12.2016. Kinnistut ja sellel asuvat hoonet kasutab vald juba aastaid lasteaed Karikakra tegevuseks.

Volikogu määras Teenuse küla Paisumaa katastriüksuse ning Urevere küla Jõepealse ja Jõekäänu maaüksuste  sihtotstarbeks maatulundusmaa.

Algselt päevakorras punktina 5 olnud vallavalitsusele lepingulisa sõlmimiseks nõusoleku andmine võeti ettekandja ettepanekul päevakorrast maha juba istungi algul, sest majandus- ja eelarvekomisjoni soovitusel asja veelkordsel kaalumisel leiti, et planeeritud lisatööd rahvamaja katusele lumetõkete paigaldamiseks ei ole siiski vajalikud.

Volikogu kehtestas ranitsatoetuse maksmise korra. Alates käesolevast õppeaastast hakataks Märjamaa vallas maksma esmakordselt üldhariduskooli 1. klassi astujatele 100 euro suurust ranitsatoetust. Määruse jõustumise järgselt on oodatud vallavalitsusse vanemate vormikohased taotlused. Taotlusi võetakse vastu kuni 30. septembrini.

Pikk ja põhjalik arutelu toimus ühinemisläbirääkimiste põhiseisukohtade punktis. Ettekandega esines Rapla ühinemispiirkonna haldusreformi koordinaator Silvi Ojamuru, kes tutvustas seni Rapla piirkonnas toimunut ja edasisi tegevusi. Samuti kõneles ta osavaldadest, selle erinevatest võimalustest.
Märjamaa Vallavolikogu otsustas, et ühinemislepingus peavad kindlasti olema kajastatud järgmised  tingimused:
1) Lepinguosalised säilitavad Märjamaa gümnaasiumi munitsipaalgümnaasiumina Valla territooriumil ning nõustuvad sellega seonduvate kulude katmise ja vajalike investeeringute tegemisega sõltumata sellest, milliseks kujuneb riigipoolne munitsipaalgümnaasiumi rahastamise mudel.
2) Osa ühinemistoetusest kulutatakse Vallamaja rajamiseks aadressile Oru 2.
3) Investeeringute tegemisel arvestatakse prioriteetsena Märjamaale Tervisekeskuse rajamist, juhul kui projekt leiab kaasrahastamist Sotsiaalministeeriumi poolt.
4) Ühendvalla nimeks saab Märjamaa vald.

Informatsioonipunktis käsitleti tee hoolduse ja remondi ning jäätmekäitlusteemasid.
Volikogu istungil osales 14 volikogu liiget. Järgmine korraline istung on 20. septembril. Seoses ühinemisläbirääkimiste eeldatava tiheda ajakavaga pole välistatud ka erakorralised kokkusaamised. 

Volikogu 2. augusti erakorralisel istungil osales 14 volikogu liiget.
Kullamaa ja Vigala vallaga ühinemisläbirääkimiste pidamiseks moodustati Märjamaa vallavolikogu ajutine komisjon. Juhtkomisjoni kuuluvad volikogu esimees Urmas Kristal, volikogu liige Ülo Olm, vallavanem Villu Karu, abivallavanem Triin Matsalu ja rahandusosakonna juhataja Lea Laurits.
Arutleti ka Märjamaa valla põhiseisukohtade üle, millega ühinemisläbirääkimistele minnakse.
Vallavalitsus pakkus välja punktid, mille üle Märjamaa vald ei oleks nõus ühinemislepingus läbi rääkima, vaid eeldab nende punktide tingimusteta aktsepteerimist:
1) Märjamaa Gümnaasiumi reorganiseerimist lepinguperioodil ei toimu;
2) juhul kui Märjamaa tervisekeskuse rajamise projekt saab kaasrahastuse sotsiaalministeeriumilt, viiakse see projekt ka ellu;
3) Oru 2 hoone rekonstrueeritakse vallamajaks (volikogus pakuti „administratiivhooneks") ning vajadusel kasutatakse selleks ühinemistoetust;
4) ühendvalla nimeks saab Märjamaa vald.
Toimus arutelu, mille käigus jõuti osavaldade teemani.  Avaldati arvamust, et üheks tingimuseks peaks Märjamaa vald seadma selle, et uues omavalitsuses osavaldu ei moodustata. Piirkondade paremaks teenindamiseks luuakse teenuskeskused. Tõdeti, et 2002. aastal toimunud Märjamaa alevi, Märjamaa valla ja Loodna valla ühinemisel teenuskeskuste süsteem toimis - keegi ei jäänud vajalikest teenustest ilma ning üleminek oli rahulik.
Arutelu otsustati katkestada ning seda jätkatakse volikogu korralisel istungil 16. augustil.

Volikogu juunikuu istungil Märjamaa raamatukogus osales 13 volikogu liiget.  Üheksa päevakorrapunkti arutamiseks kulus tund ja 45 minutit.
Kehtestati kaasava eelarve menetlemise kord. Nüüdsest on kogukonna liikmetel võimalus osaleda vallaeelarve koostamisel oma ettepanekutega -  oktoobris oodatakse vallavalitsusse ettepanekuid 20 000 euro investeerimise kohta. Investeeringuobjekt peab olema seotud Märjamaa vallaga, pakkuma hüve, olema avalikus kasutuses ning objekt ei tohi tekitada järgnevateks aastateks ebamõistlikke kulusid.

Kinnitati Märjamaa valla 2015. aasta majandusaasta aruanne. Revisjonikomisjonil aruande kohta märkuseid ei olnud.  Kokkuvõttes oli aasta 2015 Märjamaa vallale hea aasta. Vallavanem Villu Karu on tegevusaruande pöördumise lõpetanud sõnadega: „Vallavanemana on mul hea meel tõdeda, et Märjamaa vald on endiselt võimekas ja haldussuutlik omavalitsus."

Volikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse 11 maaüksust.  Valdavalt on tegemist maa-aladega, kus inimesed on aastaid harinud aiamaid, lisaks ka mõned pargialad.

Märjamaa vallal on EASi toetusel käsil Märjamaa-Sõtke kergliiklustee rajamise projekt.  Projekti eesmärgiks on rajada valgustatud kergliiklustee Märjamaa alevis Pargi tänavast kuni Sõtke küla Laane tee piirkonna lõpuni, kokku ca 1035 m. Tulevane kergtee hakkaks osaliselt kulgema Loigu kinnistul ning seetõttu on vaja Loigu kinnistu omanikelt osta vallale 548 m² suurune maatükk. Omanikega jõuti kokkuleppele, et ma müüakse vallale 7 euro/m².  Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku ostu-müügi tehingu tegemiseks.

Märjamaa rahvamaja katusekate on kahjustunud - tekkinud on läbijooksud ja kahjustused II korruse galerii laes ja seinas ning I korruse kohviku laes ja seintes.  Volikogu andis valitsusele loa sõlmida rahvamaja katuse rekonstrueerimiseks leping OÜ-ga Kotkapojad. Tööd lähevad hinnapakkumise kohaselt maksma 36 660 eurot.

Raplamaa piirkondade konkurentsivõime tõstmise programmi tegevuskavas on kinnitatud maakonna prioriteediks nr 1  Märjamaa valla projekt  „Orgita ettevõtlusala - logistika ja tööstuspark". Projekti eesmärgiks on ettevõtlusalal teede- ja kommunikatsioonide projekteerimine ja ehitamine. Orgita ettevõtlusala asub Hammerhead OÜ-le kuuluvatel maaüksustel. Projekti eeldatav maksumus on ca 1 750 000 €, millest omaosalus on maksimaalselt  15% (262 500 €). Omaosaluse katab arendaja ehk OÜ Hammerhead. Projekti elluviimiseks on vallal vaja eelnevalt esitada EASi rahastamistaotlus, mille juurde tuleb lisada ka kokkulepped arendajaga omaosaluse garanteerimise ning hilisema teede ja kommunikatsioonide vallale üleandmise kohta.  Volikogu otsustas anda vallavalitsusele loa kokkulepete sõlmimiseks osaühinguga Hammerhead.

Märjamaa vallavalitsuse teehoiukomisjon on seisukohal, et Märjamaa valla kruusateede tasemenõuetega vastavusse viimiseks on vajalik vallaeelarves ette näha täiendavad vahendid. Seni on vallaeelarve maanteetranspordi eelarve koostamisel aluseks võetud üksnes riigi poolt eraldatud teede raha, kuid see ei ole ilmselgelt piisav. Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku kasutada 2016. aastal kruusakattega teede remondiks ja investeeringuteks täiendavalt  200 000 eurot.  Kulud kaetakse laenu arvelt.

Üksmeelselt  muudeti Märjamaa valla arengukava 2010-2025, täpsemalt arengukava lisaks olevat investeeringute kava.  

Informatsioonipunktis kõneldi  jäätmemajanduse probleemidest (vana eterniidi äraandmise võimalustest) ning taaskord pöörati tähelepanu puudustele heakorras (hooldamata Haimre kooli kinnistu, Kasti küla ohtlik 3-kordne elamu jne). Räägiti tolmutõrjest. Ülo Olm arvas, et tõrjet tuleks teha kõikide kruusateede äärde jäävate elamute juures. Seni on seda aga tehtud sooviavalduste alusel, kuid inimesi ei ole sellisest võimalusest avalikult teavitatud.
Sooviti teada, miks tahetakse  Midrimaa ja Karikakra lasteaedadele leida ühine direktor  ning kas see on lasteaedade hoolekogudega läbi arutatud.  
Mööda ei saadud ka haldusreformi teemast. Tänaseks on Märjamaa valla ühinemisläbirääkimiste alustamise ettepanekule positiivselt vastanud nii Vigala kui Kullamaa vallavolikogu. Mis saab edasi? V. Karu arvas, et aktiivse tegevusega saab alustada augustis ning moodustada võiks ühe tuumikkomisjoni, mis koosneks valla tippjuhtidest ning kes saab erinevate teemade juurde kaasata vastavalt vajadusele eriala spetsialiste.  Maksimumeesmärgiks on ühinemisleping esitada volikogudele heakskiitmiseks novembris. Hiljemalt aasta lõpuks peab kogu ühinemispakett koos olema. Vastavalt haldusreformi seadusele tuleb haldusterritoriaalse korralduse vabatahtliku muutmise taotlemiseks esitada kõik vajalikud otsused ning andmed maavanemale hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuaril.

Juulis volikogu istungit ei toimu. Järgmine korraline istung on 16. augustil.
Päikselist suve!

Volikogu maikuu istungil oli mõndagi erakordset. Esmalt see, et istung toimus Vigalas - meie volikogu pidas aru naabervalla küladekeskuses. Kahjuks jõudis istungile tavapäratult vähe saadikuid - 17-st volikogu liikmest oli kohal 11. Meeldiv üllatus oli aga see, et istungile oli tulnud tänusõnu ütlema selleaastane Märjamaa valla poolt maakonda esitatud aasta ema nominent Pille Meresmäe.

Enne ametliku päevakorda sai sõna Vigala vallavanem Priit Kärsna, kes andis lühiülevaate Vigala valla ajaloost, tänapäevast ja tegemistest.

Istungi päevakorras oli 11 punkti. Määrati sihtotstarbed Sipa ja Kohatu külas asuvatele maaüksustele. Oldi nõus riigilt tasuta vastu võtma Laukna külas asuv Kobruta tee. See on juurdepääsuteena vajalik Kobruta talus elavale noorele perele.  Maakorraldusteemadest oli päevakorras veel kinnisasja omandamise loa taotlusele seisukoha andmine. P V S GRUPP OÜ soovib omandada Ohukotsu külas Hiienurme kinnistu. Tulenevalt  kinnisasja omandamise kitsendamise seadusest küsib maavanem kohaliku omavalitsuse arvamust. Volikogu arutas ja arvas, et ei ole põhjust keelata P V S Grupil Hiienurme kinnistu omanikuks saamist.

Märjamaa valla õigusmaastiku korrastamiseks tunnistati kehtetuks kaks sisult aegunud ning ilma kehtiva volitusnormita määrust - Märjamaa valla ehitusmäärus ja Märjamaa valla teede kasutamise ja kaitse eeskiri. Tavakodaniku jaoks sellest midagi ei muutu ja üksi toiming tegemata määruste puudumiste tõttu ei jää.

Märjamaa vallal on kavas alates 2017. aastast hakata kasutama kaasavat eelarvet. Valitsus esitas volikogule arutamiseks kaasava eelarve menetlemise korra eelnõu. Lihtsal viisil lahtiseletatult annab omavalitsus kindlaksmääratud summa ulatuses kõigile valla elanikele võimaluse investeeringute tegemisel kaasa rääkida.  Eelnõu kohaselt saaks iga vähemalt 16-aastane rahvastikuregistrijärgne valla elanik rahvaküsitlusel oma arvamust avaldada 20 tuhande euro kasutamise kohta.  Volikogu otsustas kaasava eelarve menetlemise korda arutad veel ka juuni istungil. Ettepanekuid eelnõu kohta oodatakse hiljemalt 6. juuniks.  

Kui enamikel juhtudel piisab volikogus otsuse vastuvõtmisest lihthäälteenamusest, s.t  poolt peab olema rohkem saadikuid kui vastu, siis seekord oli päevakorras ka mitu sellist eelnõud, mis nõudsid kooseisu häälteenamust. See tähendab Märjamaa Vallavolikogu praeguse kooseisu juures 9 poolthäält.
Üks sellistest punktidest oli vallavalitsusele Märjamaa gümnaasiumi spordihoone projekteerimise hankelepingu sõlmimiseks nõusoleku andmine. Riigihanke tulemusena selgitas vallavalitsus 7 pakkujast välja parima, kes võiks hakata gümnaasiumi tulevast spordihoonet projekteerima. Aga kuna ka parim pakkumus ületab eelarves ja investeeringute kavas planeeritud summa, pidi volikogu asja heaks kiitma. Tõsise arutelu ja paljude küsimuste järel toimunud hääletamisel kogus eelnõu 8 poolthäält, mis tähendab seda, et valitsusel ei ole jätkuvalt õigust hankelepingut sõlmida. Mis saab edasi? Võimalik, et eelnõu võetakse uuesti päevakorda ja ehk siis juba täiendavate ning volikogu liikmeid enamrahuldavate selgitustega.

Heakskiidu sai aga Märjamaa gümnaasiumi poeglaste tualettruumid rekonstrueerimine, aula akustika parameetrite parandamine ja aula helitehnika soetamine. Vallavalitsusele anti nõusolek eelnimetatud hangete  korraldamiseks ja parimate pakkujatega lepingute sõlmimiseks. Tööd ja soetused on vajalikud suveperioodil ära teha, et Märjamaa Gümnaasium saaks sügisel väärikalt oma  juubelit tähistada.

Volikogu nõustus majandusosakonnale murutraktori soetamisega. Praegune masin on amortiseerunud ning uut niiduhooaega enam välja ei vea. Küll aga jääb see kasutusse kõnniteede pühkimiseks.

Algatati Märjamaa valla arengukava 2010-2025 ülevaatamise ja muutmise menetlus. Vallavalitsus tutvustas istungil toimunud 1. lugemisel omi ettepanekuid. Volikogu liikmed ja kõik teisedki asjast huvitatud saavad ettepanekuid teha kuni 6. juunini (kaasa arvatud). Valitsuse ettepanekud on kättesaadavad kodulehel volikogu menetluses olevates eelnõudes http://marjamaa.kovtp.ee/et/menetluses-olevad-eelnoud, kehtiva arengukava koos investeeringute kavaga leiate Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/akt/426082015012?leiaKehtiv ning ka valla kodulehelt http://marjamaa.kovtp.ee/et/arengukavad
Teade arengukava menetlemise kohta avaldatakse vallakodulehel ja infolehes.

Volikogu infopunktis uuriti üht-teist veel Vigala vallavanemalt; Märjamaa vallavanem kõneles õpilastranspordi korraldamise korra muudatuste vastukajadest ning kinnitas, et Ohukotsu lastevanematel ei ole põhjust muretsemiseks – Ohukotsu lapsed kuuluvad erandjuhu alla ning nende transporti Raplasse kompenseerib vald jätkuvalt.
Kõneks võeti taas valla teed. Seekord teeäärse võsalõikamise probleemid, mis suuresti põhjustatud kesisest kommunikatsioonist küladega.

Täname Vigala rahvast lahke vastuvõtu ja kostitamise eest!
Järgmine korraline istung on 21. juunil. Välistatud ei ole erakorralise istungi kokkukutsumine.

Volikogu 19. aprilli istungil määrati katastriüksustele sihtotstarbeid, delegeeriti kooli ja lasteaia pidaja ülesandeid vallavalitsusele, kaasajastati Märjamaa Gümnaasiumi ning Märjamaa Noortekeskuse põhimäärust.

Volikogu andis valitsusele loa Telia Eesti AS-iga lepingu sõlmimiseks, et Märjamaa rahvamaja saaks optilise kaabliga internetiühenduse. Hiljemalt  aasta lõpuks peaks rahvamaja senine 5/1 Mb/s ühenduskiirus asenduma 100/100 Mb/s.

Volikogu oli päri ka sellega, et valitsus sõlmib töövõtulepingud  (projekteerimine ja ehitamine) Sipa küla tänavavalgustuse paljasjuhtmelise õhuliini asendamiseks isoleeritud õhukaabliga AMKA.

Sipa külas asuv Kontori kinnistu otsustati müüa otsustuskorras 15 000 euroga osaühingule Eriosa. Varasemad avalikud enampakkumised eelnimetatud alghinnaga olid nurjunud.

Üksmeelselt võeti vastu otsus taotleda keskkonnaministrilt luba Orgita külas asuva Orgita 24a maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja selle hilisemaks võõrandamiseks. Maatükk müüakse 2460 euro eest korteriühistule Parginurga, kes soovib sinna paigaldada maakütte kollektori.

Päevakorras oli arvamuse andmine geoloogilise uuringuloa taotlusele (AS-ile Matureks  Õmma turbamaardlas).  Hääletusele pandud uuringuloa väljaandmist toetav otsuse eelnõu sai 5 poolt ja 5 vastu häält, 1 volikogu liige jäi erapooletuks. (Päevakorrapunkti arutelu ajaks oli istungile jõudnud 11 saadikut.) Taoline häältejaotus tähendas seda, et ostus jäi vastu võtmata – volikogu ei anna ei poolt ega vastuarvamust.  Kes teema vastu sügavamat huvi tunneb, võib lugeda eelnõu juures olevaid materjale.

Märjamaa valla 2016. aasta eelarves on maanteetranspordi peatüki rahaliste vahendite mahuks kokku kavandatud 651 803 €, millest majandamiskulu artiklis on 273 418 €  ja põhivara soetuse artiklis 373 385 €. Põhivara soetuseks on planeeritud Märjamaa-Sõtke kergliiklustee ehitus 273 385 € ning kruusakattega teede remondiks ja teede pidamiseks 100 000 €. Põhivara soetuse mahtu on arvestatud kruusakattega teede (n n katteta teede) ja kattega teede täiendava remondi vahendid, mis aga oma olemuselt tuleb kajastada majandamiskulude artiklis.  Sellest tulenevalt anti vallavalitsusele nõusolek kasutada  maanteetranspordi  põhivara soetuse vahendeid  40 000 euro ulatuses majandamiskulude tegemiseks.  Hiljem tehakse vastav muudatus ka eelarves.

Volikogu otsustas muuta 22.01.2008 määrust nr 85 „Märjamaa valla õpilastranspordi korraldamise kord". Alates 1. septembrist 2016 ei kompenseerita enam teiste omavalitsuse üldhariduskoolides õppivatele Märjamaa valla lastele sõidupileteid, kuid vallavalitsusel on võimalik juhtumipõhiselt lapse eripärast lähtudes teha põhjendatud erandeid. Muudatuse poolt oli 9 volikogu liiget, 4 liiget jäi erapooletuks.

Volikogu tegi Kullamaa ja Vigala vallale ettepaneku alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle.  Varasemalt (17. novembril 2015) oli tehtud ettepanek konsultatsioonide alustamiseks, kuid  märkimisväärset tegevust sellele ei järgnenud.  Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest kohaselt on nüüd meie naabritel  aega ettepanekule vastamiseks kaks kuud.
Volikogu rahuldas Tõnu Aviste palve vabastada ta Vaimõisa küla külavanema ametist.  Sellega on Vaimõisa küla ilma külavanemata.
Informatsioonipunktis uuriti noortekeskuse tegevuse kohta, kõneldi tänavavalgustusest ja valla teedest ning räägiti muudel päevakajalistel teemadel.
Istungil osales 13 volikogu liiget. Järgmine korraline istung on 17. mail 2016.

Volikogu märtsikuine istung toimus Märjamaa raamatukogus. Kohal oli 14 volikogu liiget. Päevakorras olnud 7 punkti arutamiseks kulus kaks tundi.

Üksmeelselt määrati katastriüksustele sihtotstarbed ning otsustati taotleda munitsipaalomandisse Valgu külas asuv Pääste kinnistu. Pääste kinnistu on sobilik kasutamiseks Valgu pritsumeestele õppeväljakuna.

Volikogu otsustas Laukna külas asuva Mini-Priidu tee 9 kinnistu anda tasuta üle MTÜ- le Laukna Pritsumeeste Selts. Kinnistu koos sealsete hoonetega on pritsumeestele vajalik päästealase tegevuse korraldamiseks ja arendamiseks. MTÜ soov on ehitada kinnistule tuletõrjedepoo. Kuivõrd tegemist on maavanema otsusega Märjamaa valla munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaaga, saab seda võõrandada vaid keskkonnaministri loal. Volikogu tegi vallavalitsusele ülesandeks taotleda keskkonnaministrilt luba kinnistu tasuta otsustuskorras võõrandamiseks. Võõrandamislepingu saab sõlmida alles pärast loa saamist.

Lahenduse sai pikalt valitsuse menetluses olnud Vaimõisa farmitee L1 võõrandamise küsimus. Tegemist on teega, mis möödub Vaimõisa mõisahoonest. Mõisa omanikud on seda teed alates 2014. aastast endale soovinud, et kohalik liiklus ei käiks läbi mõisaõue. Volikogu otsustas 9 poolthäälega (2 vastu, 3 erapooletut) müüa Vaimõisa farmitee L1 3800 euro eest Merit ja Jaanus Kiililie.

Volikogu delegeeris rea lastekaitseseaduses, sotsiaalhoolekandeseaduses ja riigilõivuseaduses kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesandeid vallavalitsusele. Sisuliselt on varemgi valitsuse pädevuses olnud korralduslike ja igapäevatööga seotud ülesannetega, mis nüüd, uue sotsiaalhoolekandeseaduse ja lastekaitseseaduse muudatuste jõustumisega on kirjutanud kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuseks. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

Järgmine päevakorrapunkt tulenes samuti 1. jaanuaril jõustunud uuest sotsiaalhoolekandeseadusest, mis ütleb, et vana seaduse alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse määrused kehtivad kuni käesoleva seaduse alusel vastu võetud määruste jõustumiseni, aga mitte kauem kui 2016. aasta 31. märtsini. Nüüd viidigi sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatud volikogu määrused uue seadusega kooskõlla. Põhiliselt tehti parandusi määruste preambulitesse. Põhjalikum määruste ülevaatamine ja analüüsimine seisab sotsiaalosakonna juhataja sõnul veel ees.

Volikogu infopunktis anti teada, et volikogu menetluses on geoloogilise uuringuloa taotlusele arvamuse andmine. Jutt käib AS Matureksi soovist uurida Õmma turbamaardla varusid.
Abivallavanem Triin Matsalu esitas lühikokkuvõtte Märjamaa noortekeskuse ehitus- ja sisustusprojekti elluviimisest.
Kõneldi haldusreformist.  Järgmiseks istungiks valmistatakse ette otsuse eelnõu, millega tehakse naabervaldadele ettepanek ühinemisläbirääkimiste alustamiseks.  
Lisaks arutleti tervisekeskuse projekti teemal ja muretseti Märjamaa bussijaama olukorra pärast -"püsielanikud", kes kasutavad sooja ooteruumi ja WC-d igapäevase elukohana häirivad bussiootajaid. Nuriseti kino filmivaliku üle ja  uuriti vaidlustatud lumelükkamise hanke tänase seisu kohta. Tuletati meelde, et pingete vältimiseks võiks nii mõnegi külaelu puudutava teema arutellu kohe algul kaasata ka sealse külavanema ning kiideti külavanamatele täitmiseks saadetud ankeedi ideed (autori aupaiste kuulub volikogu liikmele Ago Kirsipuule).

Volikogu järgmine istung on 19. aprilli.

16. veebruaril pidas volikogu oma istungi vastvalminud Märjamaa noortekeskuses. Kohal oli 15 saadikut. Mahuka päevakorra (15 punkti) arutamiseks kulus ca 3,5 tundi. 

Vast kõige olulisema punktina oli arutamisel valla 2016.a eelarve eelnõu ning sellele kuluski istungi esimene tund.  Sealjuures tuli  A. Kirsipuu algatusel teemaks vanemate omaosaluse suurus valla koolieelsetes lasteasutustes. Tänasel päeval on see seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammääraga, s.t kui suureneb miinimumpalk, suurenevad ka õppe- ja kohatasud. Avaldati arvamust, et maapiirkonna elanike reaalsed sissetulekud ei jõua sellega sammu pidada ning võiks kaaluda sellise seose kaotamist.  Üks teema viis teiseni – osalustasudelt jõuti lasteaiaõpetajate palkadeni. Valitsusel paluti teha tööd lasteaiaõpetajate ja üldhariduskoolide õpetajate palkade ühtlustamiseks.  Kõneldi ka kavandatavatest investeeringutest ja valla üha vähenevast elanikkonnast .  Valla 2016. aasta eelarve kinnitati 15 poolthäälega. Ühtlasi anti valitsusele luba võtta investeeringute katteks 930 tuhat eurot laenu.

Otsustati müüa otsustuskorras Märjamaa alevis vallale kuuluv korteriomand Pärnu mnt 64–3. Omanikuks saab korteris elav L.K.

Päevakorras oli teinegi vara müüki käsitlev punkt - Märjamaa vald müüb avalikul suulisel enampakkumisel OÜ Orgita Elamu. Volikogu määras valitsuse ettepanekul enampakkumise alghinnaks 36 000 eurot.  Orgita Elamu näol on tegemist seni 100% valla osalusega äriühinguga, kelle põhiliseks tegevusalaks on soojatootmine. Uus omanik on kohustatud jätkama Orgita kaugküttepiirkonnas soojusenergia tootmist ja müümist.  Kaks volikogu liiget olid müügi vastu, 1 jäi erapooletuks, 12 olid müügi poolt.

Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku Märjamaa Gümnaasiumi spordihoone projekteerimise hanke korraldamiseks ja eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks. Korra, see on aastal 2003, juba valmis gümnaasiumi võimla projekt, kuid kuna aastaid ehituseni ei jõutud, on tänaseks projekt vananenud nii tehniliselt kui ka ruumilise lahenduse poolest.  Tänane nägemus ei piirdu enam pelgalt võimlaga. Silmapiiril terendab mitme väljaku, raskejõustiku ja maadlussaalidega, jooksurajaga, majutuskohtadega jne spordihall, mis kannataks välja ka rahvusvahelisi võistlusi.  Istungil toimunud arutelul jäi kõlama kartus liiga suurejooneliste plaanide pärast – laseme valmis teha ulmelise projekti, mida taaskord ei suuda rahaliste võimaluste piiratuse tõttu ellu viia. Ja kas see ka vähenevat elanikkonda arvestades täismahus rakendust saab? Küsiti, kas on kaalutud varianti, et ehk ostaks „supertankeri" asemel hoopis „paadi"? Mitut sellist spordihalli on maakonda vaja? Arutelu tulemusena tõstsid otsuse vastuvõtmiseks käe siiski kõik 15 volikogu liiget.

Kehtestati uus Märjamaa valla külavanema statuut. Eelnõu esimene lugemine oli toimunud juba detsembris. Vahepealsel ajal oli kõigil huvilistel võimalus teha ettepanekuid. Siinkohal tänud kõigile kaasamõtlejatele-ütlejatele!

Muudeti  Märjamaa Vallavolikogu 19.01.2016 otsuse „Märjamaa valla ametiasutuse teenistujate põhigruppide kinnitamine" lisa „Märjamaa valla ametiasutuse teenistujate koosseisunimestik". Tegemist oli pigem möödunud korra eksimuste parandamistega – valitsusel oli mitme paralleelselt menetluses olnud omavahel seotud mahukate eelnõude ettevalmistamisel jäänud koosseisunimestikust välja 3 ammu olemasolevat teenistuskohta.

Ei saa Märjamaa valdki mööda haldusreformi teemast. Kuigi meid sundliitmine ei ähvarda, on meil naabreid, kes peavad ühinemisele tõsiselt mõtlema. Kullamaa Vallavolikogu tegi 14.01.2016 otsusega nr 1 Haapsalu Linnavolikogule, Hanila Vallavolikogule, Lihula Vallavolikogule, Lääne-Nigula Vallavolikogule, Martna Vallavolikogule, Noarootsi Vallavolikogule, Nõva Vallavolikogule, Ridala Vallavolikogule, Vormsi Vallavolikogule ja Märjamaa Vallavolikogule ettepaneku alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ühise omavalitsuse moodustamiseks. Märjamaa Vallavolikogu otsustas Kullamaa ettepanekust keelduda, kuna n n Suur-Läänemaa idee ei ole see, mis oleks Märjamaa huve arvestav. Märjamaa vald jätkab konsultatsioone Vigala ja Kullamaa vallaga.

Otsustati taotleda munitsipaalomandisse Märjamaa alevi  5 maaüksust: Uus tn 10a, Metsanurga tn 7c, Pärnu mnt 125a, Pärnu mnt 129 ja Uus tn 2c.
Määrati sihtotstarbed 23-le endise Loodna valla territooriumile jäävale katastriüksusele, millest enamus on munitsipaalomandisse taotletavad teed.
Päevakorras oli ka kinnisasja omandamise loa taotlusele seisukoha andmine.  Üksmeelselt oldi nõus, et OÜ Karo Mets võib omandada Ojaäärse külas asuva Pärna kinnistu.

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kehtestab volikogu toimetulekutoetuse määramiseks alaliste kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Valitsuse ettepanekul muudeti Märjamaa Vallavolikogu 19.05.2015 määrust nr 32 "Kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks". Valitsuse ettepanekul suurendati toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavat üüri piirmäära 1 eurolt m² kohta 3 euroni m² kohta.

Lisaks anti vallavalitsusele nõusolek  väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks Laukna küla Laukna tee tänavavalgustuse projekteerimiseks ja ehitamiseks, kooskõlastati Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori määramine"  ning otsustati astuda Eesti Kunstikoolide Liidu liikmeks.

Infopunktis kõneldi beebikoolist. Eesmärgiks seati igal juhul alustada tegevusega 2016. a septembris ning valitsusel paluti volikogu arengutega kursis hoida.  Räägiti Märjamaa kinost – oldi väga rahul sellega, et kino külastatavus on märgatavalt suurenenud, kuid leiti, et seansside parema planeerimisega on võimalik olla veelgi külastajasõbralikum kino. 
Käsitlust leidsid ka tänavavalgustuse probleemid, mure eripedagoogi puudumise ja logopeedilise teeninduse vajakajäämiste üle, valitsuselt päriti tegemata asjade kohta ning jagati infot lähenevatest sündmustest.

Järgmine istung on 15. märtsil. Kohtumiseni! Jätkuvalt on jõus kutse tulla oma silmaga kaema, kuidas volikogu toimetab!

Remargina – kuigi istung oli noortekeskuses, ei olnud istungit vaatamas ühtki noort huvilist.  Samas on juba järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel hääletusõigus kõigil neil, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks. 

Volikogu jaanuari istung algas ülevaatega  Märjamaa valla õiguskorrast 2015. aastal. Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Jaan  Padrik vastas volikogu liikmete rohketele küsimustele. Muuhulga tunti huvi kuidas kaaskodanikke korrale kutsuda,  sooviti teada milline on  vallas olukord narkootikumide tarbimise ja kättesaadavusega ning lõpetati küsimustega selle kohta, kuidas saada abipolitseinikuks.

Istungi päevakorras oli Märjamaa valla Maarjaristi ja teeneplaadiga tunnustamine.  Tegemist on Märjamaa valla kõrgeimate tunnustustusavaldustega.  Volikogu otsustas tunnustamiskomisjoni ettepanekul anda Märjamaa valla aukodaniku nimetuse ja koos sellega Maarjaristi I klassi kuldristi ning preemia 1000 eurot perearst Marika Hiiemaale. Tegemist on valla 11. aukodanikuga. Maarjaristi II klassi hõberisti ja koos sellega preemia 500 eurot saab rahvatantsujuhendaja Darja Lehtsalu. Ettevõtetest tunnustatakse sel aastal teeneplaadiga aktsiaseltsi Jats.

Teistkordselt oli volikogus arutamisel Märjamaa valla ametiasutuse teenistujate põhigruppide kinnitamine.  Valitsus oli eelnõusse viinud eelmisel istungil tehtud parandused. Arutelu tulemusena jõuti seekord otsuse vastuvõtmiseni.

Päevakorra järgmiseks  punktiks oli Märjamaa Vallavolikogu 16.04.2013  määruse nr 111 „Märjamaa Vallavalitsuse palgajuhend" muutmine.  Seegi oli eelnõu, mille volikogu detsembri istungil oli vastuvõtmata jätnud ning lükanud edasi teisele lugemisele.  Ja taaskord oli volikogu liikmetel rohkelt küsimusi ja arutamist. Arutelude tulemusel jõudis vallasekretär selleni, et välja tuleks töötada vallavanema asendamise kord.  Jõuti ka hallatavate asutusteni – leiti, et hallatavate asutuste töötajate koosseise võiks erapooletu asjatundja poolt analüüsida.  Valitsus võttis soovi teadmiseks.

Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku sõlmida liitumislepingud Sauna 2 (rahvamaja) , Pärnu mnt 56 (raamatukogu)  ja  Pärnu mnt 58 (noortekeskus)  liitmiseks Keskalevi kaugküttepiirkonnaga.  Soojatootja N.R. Energy OÜ soovib veel käesoleval aastal pikendada seni Märjamaa haiglani ulatuvat trassi keskväljakuni. Kaugküttega plaanivad liituda ka politseimaja,  postkontor ning  Paka Metsa hoone.

Traditsioonilise punktina oli päevakorras endise Loodna valla territooriumile jäävatele katastriüksustele sihtotstarvete määramine. Seda punkti näeme-kuuleme volikogu päevakorras seni kuni kehtestatakse kogu valda hõlmav üldplaneering.  Hetkel valitseb planeeringu koostamise koha pealt vaikus. Seda vähemalt volikogu tasandil.

Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku kahe hanke korraldamiseks ning parimate pakkujatega lepingute sõlmimiseks. Nõusolekut küsiti Märjamaa-Sõtke kergliiklustee rajamise projekteerimiseks ning  Haimre mõisa pargi restaureerimisprojekti koostaja leidmiseks.

Muudeti Vallavolikogu 16.06.2009 otsust nr 242 „Vee ettevõtja määramine ja tema tegevuspiirkonna kehtestamine".  Võib öelda, et omaaegne otsus jäi ajale lihtsalt jalgu  – tulnud on uued, Euroopa Liidu, nõudmised, muutunud on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus. Otsusesse tehti vajalikud täiendused. Oluliseks täienduseks oli vee-ettevõtjaks olemise piiramine kindla tähtajaga – Matsalu Veevärk on määratud vee-ettevõtjaks kuni 31.01.2026. Varem otsuses tähtaega fikseeritud ei olnud.

Volikogu avaldas arvamust  Luiste kruusamaardla Luiste kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa pikendamise taotluse kohta. Senine luba on väljastatud kehtivusajaga kuni 14.04.2016. OÜ RTG Teed soovib kaevandamise luba pikendada 5 aasta võrra kuna loa kehtivusaja jooksul ei suudeta Luiste kruusakarjääri jääkvaru ammendada. Volikogul vastuväiteid ei olnud.

Informatsioonide rubriigis kõneldi pikemalt haldusreformist ning  lumetõrje töödest ja sellega seotud murekohtadest. 

Volikogu jaanuari istungil osales 13 volikogu liiget. Järgmine istung on 16. veebruaril.

Volikogu selle aasta viimane istung toimus Märjamaa rahvamajas 15. detsembril.  Osales 16 volikogu liiget. Seekordne istung  kujunes tavapäratult pikaks - kell 15 alanud istungiga jõuti lõpule 19.40.  
Juba eelnevalt väljasaadetud tõsisele 13-punktilisele päevakorrale lisandus viimasel hetkel täiendav punkt – lühiajalise laenu võtmine projekti  „Märjamaa Valla Noortekeskuse ehitamine ja sisustamine" rahastamiseks.

Volikogu kinnitas Märjamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2027 ja andis vallavalitsusele nõusoleku korraldada pakkumine ning võtta lühiajalist laenu 211 000 eurot projekti „Märjamaa Valla Noortekeskuse ehitamine ja sisustamine" sildfinantseerimiseks. Nimetatud projekti rahastab küll SA Innove, kuid võib juhtuda, et toetus laekub alles järgmise aasta jaanuaris. Samas on vaja kõik arved maksta ning seadmed tarnida enne projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppu, s.o enne 31.12.2015. Seepärast siis taoline otsus.  

Valitsus esitas volikogule kinnitamiseks valla 2015.a eelarve IV lisaeelarve. Tulenevalt lühiajalise laenu võtmise otsusest muutus ka lisaeelarve algne eelnõu. Lisaeelarvega suurendati põhitegevuse tulusid 79 103 euro võrra, põhitegevuse  kulusid 87 707 euro võrra, investeerimistegevus vähenes 202 396 eurot ning finantseerimistegevus suurenes 211 000 eurot.
Arutelu juures pöörasid volikogu liikmed tähelepanu eelarvedistsipliinile – volikogu ei tohi panna olukorda, kus lisaeelarvega eraldatakse vahendeid juba tehtud kulutuste katteks. Määruse vastuvõtmise poolt oli 15 volikogu liiget, vastu 1.

Esimesel lugemisel oli valla 2016. a eelarve. Määratud tähtajaks laekus eelarve eelnõu kohta üks ettepanek – A. Kirsipuu algatusel tegid 8 volikogu liiget ettepaneku hakata alates 2016. aastast maksma esimesse klassi minevatele õpilastele ranitsatoetust. Ettepanek sai üksmeelse heakskiidu. Seega on uuest õppeaastast 1. klassi minevate Märjamaa valla laste vanematel oodata 100 eurost toetust. Eelarve suunati 2. lugemisele.

Päevakorra pingelisemad punktid olid seotud vallavalitsuse struktuuri ja palgakorralduse muudatustega.
Vallavalitsus oli esitanud volikogule kinnitamiseks Märjamaa valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu muudatused. Pika ja pingelise arutelu ning rohkete küsimuste järel otsustati koosseisu ja struktuuri muudatused heaks kiita. Uuest aastast ei ole vallavalitsuses enam personalispetsialisti ega tehnilist sekretäri. Nende teenistuskohad liideti üheks, dokumendihaldus- ja personalispetsialisti, ametikohaks. Edaspidi ei ole enam „vastutav sekretär", vaid on „sekretär" ning „avalike suhete nõunik" on „avalike suhete spetsialist". Valla aednik nimetati ümber majandusspetsialistiks ning uue ametikohana lisandus ehitusinseneri ametikoht. Selle koha täitmiseks on peatselt oodata konkurssi.
Selle päevakorrapunktiga haakus Ü. Olmi esitatud ettepanek vähendada rahandusosakonna koosseisu kolmele inimesele. Ettepanek on suunatud arvamuse saamiseks vallavalitsusele, misjärel arutab teemat majandus- ja eelarvekomisjon.

Seekordsel istungil ei jõutud Märjamaa valla ametiasutuse teenistujate põhigruppide kinnitamiseni ega Märjamaa Vallavalitsuse palgajuhendi muutmiseni. Mõlemal juhul otsustati võtta arutelusid kui eelnõude 1. lugemist ning volikogu liikmete muudatusettepanekuid oodatakse 11. jaanuariks. Terava kriitika alla langes Fontes Palgakonsultatsioonide OÜ poolt vallavalitsuse teenistuskohtade hindamiseks läbi viidud uuring, millele vallavalitsuse muudatusettepanekud suures osas tuginesidki.

Volikogu kehtestas Märjamaa Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate töötasustamise aluste muudatused. 1. jaanuarist jõustuvad muudatused reguleerivad asendustasude maksmist. Asutuse juhil on asutuse eelarves töötasudeks ettenähtud vahendite piires õigus määrata ajutiselt puuduva töötaja asendamise eest asendustasu. Ühele asendajale makstav asendustasu ei tohi  ületa  40% asendatava põhitöötasust. Uue regulatsiooniga ei arvata asendustasu enam muude lisatasude hulka, mille maksmiseks oli juba varasemalt kehtestatud 20%  ülempiir (s.o lisatasude ja preemiate kogusumma kalendriaastas ei tohtinud ületada 20% töötajale samal aastal määratud põhipalga kogusummast).

Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla külavanema statuut. Kuivõrd tegemist on kogukonnale suunatud eelnõuga, oodatakse kõikide asjast huvitatute aktiivset kaaslöömist – ettepanekud statuudi kohta on oodatud kuni 1. veebruarini 2016.  Selle aja jooksul peaksid külavanemad soovi korral jõudma nõu pidada ka oma küla elanikega. Eelnõu on kättesaadav http://avalik.amphora.ee/marjamaavv/index.aspx?type=12&id=185867

Volikogu andis valitsusele nõusoleku lepingu sõlmimiseks aktsiaseltsiga Spin TEK   Märjamaa valla kalmistuandmete korrastamiseks ja kalmistumajanduse infosüsteemiga Haudi liitumiseks vastavalt esitatud pakkumisele (juurutustööd 7372,8 eurot koos käibemaksuga ning igakuine rent 109,2 eurot/kuus). Meeldetuletuseks – möödunud istungil andis volikogu valitsusele nõusoleku lepingu sõlmimiseks Märjamaa valla kalmistute ehitusgeodeetiliste uurimistööde koostamiseks. Selle ja käesoleva otsuse koosmõjul peaks 2016. aastal jooksul jõudma nii kaugele, et Märjamaa valla kõik 4 kalmistut on kantud üle-eestilisse kalmistuportaali http://www.kalmistud.ee/.

Volikogu määras sihtotstarbed 15-le maaüksusele, avaldas arvamust Orgita-Haimre dolomiidimaardla Orgita II paekarjääri korrastamistingimuste väljastamise kohta ning delegeeris veeseaduse § 3² lõike 5 punktidega 1, 2, 3, 4, 6, § 14 lõikega 6 ja § 32 lõikega 2 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste otsustamise ning välisõhu kaitse seaduse § 78 lõikega 4  kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimuse otsustamise Märjamaa Vallavalitsusele.

Informatsioonipunktis tunti huvi, mis on saanud vallale tagasiostetud Haimre pst 37 kinnistust, mis osutus elamumaaks kõlbmatuks kuna krunti läbib külmavee survetoru, mis seab piirangud ehitustegevusele. Ü. Olm tegi ettepaneku paigaldada sinna valgustusega infotahvel (alevi ja valla kaart). Vallavanem lubas asja arutada.
Teemaks võeti ka noortekeskuse ruumide kasutus, lumetõrjehanke tulemused, haldusreform, kõnniteede hooldus ja külade jõulukuused. A.Jõessar soovis teada, kas Teenuse külal on veel lootust saada kuusele jõulutuled. Seni on Teenuse küla valitsuse poolt unustatud. A. Rau andis teada, et kuigi Varbola külas pandi kuusele lambid, ei põle need. M. Vaher vastas, et tuledeta on ka Laukna ning Kasti küla kuusk, kuid vanad varud on otsas ja uute soetamiseks pole vastaval eelarvereal raha. L. Laurits pakkus välja, et ehk on lisaeelarvega juurde antud täiendavate vahendite arvelt võimalik midagi ette võtta.

Volikogu esimees kuulutas istungi lõppenuks. Taas saadakse kokku 19. jaanuaril 2016.
Kauneid jõulupühi Teile kõigile!

Volikogu novembrikuu istungil oli päevakorras 10 punkti, mida Märjamaa raamatukogus asusid arutama volikogu 14 liiget.

Esmalt esines pikema ettekandega OÜ Soojuspartner esindaja Kristjan Plamus, kes on ca aasta tegelenud Märjamaa valla energiamajanduse arengukava aastateks 2014-2024 koostamisega.
Kava eesmärgiks on anda ülevaade valla energiakasutusest, analüüsida olemasolevat olukorda ning esitada strateegiliste tegevuste kava koos majandusanalüüsiga, et luua baas valla energiamajanduse pikaajaliseks, stabiilseks ja edukaks arenguks.  Volikogu otsustas energiamajanduse arengukava esitatud kujul vastu võtta.

Märjamaa valla 2016.a eelarvet tutvustas rahandusosakonna juhataja Lea Laurits. Eelarve kogumahuks on kavandatud 7 913 500 eurot. Valitsuse ettepanek on võtta Investeeringuteks laenu 930 tuhat eurot. Muudatusettepanekute tegemiseks on aega kuni 30. novembrini.

Volikogu lauale oli jõudnud valla hallatavate asutuste töötajate töötasustamise aluste muutmise eelnõu, kuid koos sellega ka majandus- ja eelarvekomisjoni ettepanek eelnõu sõnastuse muutmiseks. Vallavalitsus ei pidanud komisjoni pakutut kõige sobivamaks ja pakkus välja omapoolse variandi.  Mõningane arutelu ja vaheaja võtmine päädis sellega, et eelnõu lugemine katkestati ning valitsus võttis eelnõu tagasi. Vähemalt seekord, et järgmiseks korraks asi põhjalikumalt ette valmistada. Kogu arutelu käis asendustasude maksmise ümber: kas üks inimene suudab täiskohaga põhitöö kõrvalt pikaajaliselt asendada teist töötajat 80% ulatuses? kas ühele asendajale võiks maksta asendatava töötasust kuni 20% (majanduskomisjoni pakutud variant) või kuni 40% (vallavalitsuse ettepanek)? Volikogu liikmed tegid ettepaneku, et kui järgmine kord eelnõuga volikogusse tullakse, oleks defineeritud mõiste „ajutine" kestus ning tehtud statistikat asendamiste kohta (palju valla asutustes aasta jooksul on asendamist vaja läinud, palju on asendustasusid summaliselt makstud, palju on haiguspäevi olnud). Arvati, et võiks hinnata ka mõjusid, mida üks või teine asendustasu maksimumvariant kaasa tooks. Tõdeti, et asendustasusid saab eelarve koostamise praeguse praktika kohaselt maksta vaid palgafondi säästu arvelt, eraldi summasid asendamisteks hallatavate asutuste eelarvetes ette nähtud ei ole. See aga seab väikesed asutused, kus vaid mõni töötaja, ja sedagi suhteliselt madala palgaga, ebavõrdsesse olukorda suuremate asutuste suhtes, kus palgafondi säästu tekkimine on tõenäolisem.

Üksmeelselt kiideti heaks lasteaed Pillerpalli arengukava aastateks 2016-2018, määrati endise Loodna valla territooriumile jäävatele katastriüksustele sihtotstarbeid (kokku 17 katastriüksust) ning otsustati taotleda Märjamaa valla munitsipaalomandisse kolm maaüksust – Orgita külas asuvad Midripargi ja Jäätmekeskus ning alevis asuv Tamme tee 4a. Esimene neist on vajalik Midrimaa lasteaiale. Sinna on juba rajatud õpperajad, kavas on ehitada kelgumägi ja hiljem kujundada ala parkmetsaks. Jäätmekeskuse maaüksuse sihtotstarbeks on jäätmehoidla maa. Munitsipaalobjektile Jäätmehoidla (katastritunnus 50402:001:0197) on vaja lisamaad, millele tuleb päikesepark jäätmejaamale energia tootmiseks ja biojäätmete ümbertöötlemiseks. Tamme tee 4a maaüksusele on planeeritud rajada parkla.

Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku korraldada hange ja sõlmida parima pakkujaga leping elektripaigaldiste käidukorraldamiseks ning (tänavavalgustuse) hooldusteenuseks aastatel 2016-2018.

Pikalt on kõneldud, et Märjamaa valla kalmistute (Viilumäe, Kirikaia, Märjamaa õigeusu ja Velise kalmistu) kohta tuleks luua elektrooniline register. Esimeseks sammuks eesmärgile jõudmisel oleks kalmistute mõõdistamine. Selleks anti vallavalitsusele luba korraldada hange Märjamaa valla kalmistute ehitusgeodeetiliste uurimistööde teostaja(te) leidmiseks. Vallavalitsusel on voli sõlmida parima(te) pakkuja(te)ga leping(ud). Seda eeldusel, et hanke maksumus ei kujune planeeritust kallimaks.

Istungi eelviimase punktina, enne informatsioone, oli teemaks ettepaneku tegemine Vigala vallale ja Kullamaa vallale haldusterritoriaalse korralduse muutmise konsultatsioonide alustamiseks. Arutelu ei kujunenud kuigi pikaks. Üldine arvamus oli, et naabritega tuleks sel teemal rääkida, s.t kutsuda nad ühisele arutelule.  Tõsiasi on see, et Märjamaa on piirkonna tõmbekeskuseks. Tabavalt märkis endine vallavanem ja praegune volikogu liige Eero Plamus, et naabervaldade inimeste liikumine Märjamaa suunal aktiviseerus pärast suurte kaubanduskettide tulekut alevisse, aktiivset kasutust leiavad ka alevis asuvad kultuuri- ja spordiobjektid (ujula, kino, rahvamaja), tervishoiu- ja haridusasutused. Ainuke asutus, mida naabervaldade inimesed seni kasutada ei saa, on Märjamaa vallavalitsus (järelmärkusena võik lisada, et seegi ei ole absoluutne, sest Märjamaa vallavalitsuses saavad kõik soovijad, elukohast olenemata, teha perekonnaseisu toiminguid, s.t registreerida lapse sündi või lähedase surma).

Informatsioonide all kõneldi teede korrashoiust ja selleks ettenähtud eelarvevahendite kasutamisest, osaühingust Orgita Elamu, Orgita elanike veevarustusest ning pakendite kogumisest.
Järgmine korraline istung on 15. detsembril.

Volikogu 20. oktoobri tavapäratult hilisel kellaajal (kell 17.30) alanud istungil kehtestati Märjamaa valla jäätmevaldajate registri pidamise põhimääruse uus redaktsioon. Senine põhimäärus oli 2007. aastast ning vajas kaasajastamist.  
Võeti vastu valla 2015. aasta eelarve III lisaeelarve, millega põhitegevuse tulusid suurendati 103 977 euro võrra ning sama summa suunati ka põhitegevuse kuludeks. Tänavu 9 kuuga on laekunud üksikisiku tulumaksu 7,6% enam kui  eelmise aasta samal perioodil. Rahaliselt teeb see ca 93 tuhat eurot.  Hästi on toimetanud ka Märjamaa kino – seoses digikino käikuandmisega on filmivalik laienenud ja külastatavus suurenenud ning see omakorda on suurendanud ka kino laekumisi.
Olulise arengudokumendina kinnitas volikogu Märjamaa valla eelarvestrateegia aastateks 2016-2019. Koos arengukavaga on see aluseks eelarve koostamisele, laenude võtmisele ning investeeringute kavandamisele.  Strateegia on kõigile kättesaadav Märjamaa valla kodulehel .
Volikogu andis valitsusele nõusoleku korraldada hange ja sõlmida eduka pakkujaga leping valla vara kindlustamiseks 2016. aastal. Praegu on valla vara kindlustatud BTA Insurance Company SE Eesti filiaalis (kindlustuslepingu maksumus oli 4229 eurot).
Volikogu moodustas Märjamaa valla mittetulundusliku tegevuse toetamise korra alusel taotluste läbivaatamise komisjoni.  Teie 02. novembriks (ja ka järgnevateks taotlusvoorudeks) esitatud projekte hakkavad hindama: Harri Jõgisalu (majandus- ja eelarvekomisjoni nimetatud liige), Teet Tomson – (kultuurikomisjoni nimetatud liige), Ruth Lippus (sotsiaalkomisjoni nimetatud liige), Tõnu Mesila (vallavalitsuse nimetatud liige), Iris Haiba ( MTÜ Märjamaa Valla Külavanemate Ühenduse nimetatud liige), Kersti Petjärv (MTÜ Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse nimetatud liige) ning  Andres Elmik (MTÜ Märjamaa Spordiklubi nimetatud liige).
Volikogu kinnitas Sipa-Laukna Lasteaia arengukava aastateks 2015-2017; toetas AmEst Haldus OÜ taotlust omandada Nurme külas asuv Ale kinnistu ning Mäliste külas asuvad Männi ja Kase kinnistud; andis vallavalitsusele loa pikendada Külade Ühendusega TOKK sõlmitud Tolli külaplatsi tasuta kasutamise lepingut 31. detsembrini 2025.
Infopunktis andis majandusosakonna juhataja ülevaate Hobulaiu puhkebaasi 2015.a tuludest ja kuludest.  Hooaja jooksul külastas valla rannamaja 395 inimest, millega vald teenis 7688 eurot. Hobulaiu aasta kuludeks (koos personalikuludega) on kavandatud 20452 eurot.
Rapla Vallavolikogu on maakonna omavalitsustele teinud ettepaneku alustada haldusreformi konsultatsioone. Protsessi lõppeesmärgiks on riigireformi ettepanekute esitamine riigihalduse ministrile ning maakonna valdade haldusterritoriaalse korralduse muutmine. Haldusreform oli kõneks ka Märjamaa rahvamajas rahandusministeeriumi korraldatud ühinenud omavalitsuste kogemuste jagamise foorumil „Omavalitsuste ühinemise lood – müüdid ja tegelikkus".  (Foorum oli ka põhjuseks, miks volikogu istung nii hilisel kellaajal algas.) Volikogu liikmed soovitasid vallavanemal ja volikogu esimehele 3. novembril toimuval kokkusaamisel osaleda, et kuulata ära, mida räägitakse.
Volikogu esimees andis teada, et osaleb maakonna delegatsiooni koosseisus Soomes Mardilaadal ning et 23. oktoobril on Rapla politseijaoskonnas 2015.a 9 kuu töötulemuste arutelu, kuhu on oodatud igast omavalitsusest 1-2 inimest.  Kuna volikogu liikmetest keegi osalemissoovi ei avaldanud, läheb infot kuulama volikogu esimees.
Lisaks kõneldi infopunktis Orgita küla soojamajandusest.  M. Vaher rõhutas, et kui otsustataksegi uus katlamaja majadevahelisele alale rajada, siis rahval ei tasu haisu, müra ja suitsu karta, sest kaasaegsed katlamajad on sama puhtad kui kontorid.  Vallavalitsusel on kavas novembrikuu istungile esitada valla energiamajanduse arengukava ning loodetakse, et S.W Energia saab KIKi järgmisest voorust  toetust  katlamaja rajamiseks.
Märjamaa raamatukogus toimunud istungil osales 15 volikogu liiget.  Päevakorrateemade arutamisele kulus  tund ja 10 minutit. Kõik otsused-määrused võeti vastu üksmeelselt.  
Volikogu järgmine istung on 17. novembril 2015.

Volikogu septembrikuine istung toimus 15. septembril Märjamaa raamatukogus. Osales 15 saadikut. Vahetult enne istungit oli volikogu liikmetel võimalus Märjamaa gümnaasiumi direktori Andres Elmiku eestvedamisel teha ringkäik gümnaasiumis.
Istungi päevakorras oli seekord 7 punkti.

Võeti vastu valla 2015.a eelarve II lisaeelarve. Teise lisaeelarvega väheneb eelarve kogumaht 259 585 euro võrra ning moodustab kokku 7 780 408 eurot.
Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla eelarvestrateegia aastateks 2016-2019. Järgneb strateegia avalikustamise etapp, mille käigus on kõigil huvilistel võimalik esitada omapoolseid ettepanekuid. Oktoobris on kavas eelarvestrateegia kinnitada.
Volikogu delegeeris ehitusseadustikus ja planeerimisseaduses kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse ja valla kui tee omaniku ülesannete täitmise vallavalitsusele.

Taaskord määrati sihtotstarbeid endise Loodna valla territooriumile jäävatele maaüksustele. Tuleneb see sellest, et piirkonna kohta puudub jätkuvalt üldplaneering ning seetõttu peab sihtotstarvete määramisega igal üksikjuhtumil tegelema volikogu. Sooniste külas asuva Rebasemäe katastriüksuse jagamisel tekkivatele Rebasemäe ja Kindrali katastriüksuste sihtotstarbeks määrati maatulundusmaa, Laukna külas asuva ostueesõigusega erastatava Meinhardi maaüksuse sihtotstarbeks samuti maatulundusmaa. Kõnesolevas päevakorrapunktis kujunes sihtostarvetest aga hoopis olulisemaks teemaks erakinnistute piiridesse jäävate avalikuks kasutamiseks vajalike teede saatuse küsimus. Ago Kirsipuu tegi, nagu ta varem korduvalt on teinud, ettepaneku kinnistute jagamisel kasutada võimalust mõõta avalikuks kasutamiseks vajalikud teed kinnistutest välja valla omandisse, et vältida omanike vahetusel tekkida võivaid probleeme. Seekord pakuti valitsuse poolt alternatiivina välja odavam võimalus - seada notari juures tee servituut.

Volikogu andis vallavalitsusele loa korraldada hange elektrienergia ostmiseks perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2016 ning eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks.
Volikogu vabastas Käbiküla külavanema kohustustest tema enda soovil Kalle Teekivi.

Informatsioonipunkt oli traditsiooniliselt mahukas. Päevakajalise küsimusena arutati, sotsiaalministeeriumist augustis omavalitsustele saadetud kirjast ajendatuna, pagulaste vastuvõtmise teemal. Elav arutelu päädis sellega, et ühtset seisukohta ei kujundatud. Ministeeriumile saadab vastuse vallavalitsus. Volikogus jäi kõlama soovitus, et humaansest küljest lähenedes ollakse pagulaste aitamiseks valmis, on inimesi ja ettevõtjaid, kes saaks aidata elamispinnaga ja/või tööga, kuid omavalitsuse seisukohast on võimatu anda üheselt jaatavat vastust kui on teadmata, millist võimekust omavalitsustelt täpsemalt oodatakse. Selge on vaid see, et vabu munitsipaalelamispindu pagulastele pakkumiseks Märjamaa vallas ei ole. Samuti ei nähta võimalust, et vald oma eelarvevahenditest mingeid lisateenuseid pagulastele osutama hakkaks.
Volikogult küsiti aru, miks ei ole vastatud korvpallipoiste (ВС Raplamaa U13 vanuseklassi korvpallipoisid, kelle võistkond soovib osaleda Euroopa Liigas EYBL) vanemate taotlusele. Vallavalitsuse esindajad vastasid, et taotlusele saadeti vastus välja täna, s.o istungi päeval.  Raha eraldamine otsustati valitsuse  2. septembri istungil. Seepeale tuletas revisjonikomisjoni esimees Ülo Olm ametnikele meelde, et kirjadele tuleb vastata kuu aja jooksul ja kui lahendust selleks ajaks ei ole, tuleks taotlejaid teavitada, mis staadiumis menetlusega ollakse.
Volikogu liige Merlin Suurna palus infot Märjamaa noortekeskuse ehitusjärje kohta – nobedat edenemist seal märgata ei ole. Kas vallal on võimalik ehitaja suhtes sanktsioone rakendada ja mis saab siis kui objekt tähtaegselt ei valmi?  Mis saab projektirahadest?
T. Matsalu andis ülevaate olukorrast ehitustandril. Kokkuvõtlikult võib öelda, et tänasel päeval ollakse graafikust ees vaid välisplatside rajamisega, kõige muu osas ollakse graafikust maas, kaasa arvatud katuse ehitamisega, kus mahajäämus on tänaseks 20 päeva. Ehitaja ise (RIITO Ehituse AS) pidavat kinnitama, et objekt valmib õigeaegselt (s.o 30. novembriks 2015), positiivselt olevat meelestatud ka ehitusjärelevalve. Tõdeti, et mingeid sanktsioone vaheetappide mahajäämuste eest  ette nähtud ei ole.

Lisaks kõneldi infopunktis põgusalt seakatkuteemal, küsiti Hobulaiu puhkebaasi tulude-kulude kohta (vastust oodatakse järgmiseks istungiks) ning vallavalitsusel soovitati pöörduda AS Hoolekandeteenused poole, et pakkuda Märjamaa välja erihooldekodu peremaja asukohana.

Marika Hiiemaa soovis teada, kas vallavalitsus on juba palganud uue eripedagoogi. Kuuldes, et seda veel tehtud ei ole, palus M. Hiiemaa kutsuda kokku sotsiaalkomisjoni koosoleku, et seal üheskoos kitsaskohale lahendust otsida.

Kultuurikomisjoni esimees Teet Tomson tuletas meelde, et alates 1. septembrist kehtib uus valla eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetamise kord. Seoses sellega on volikogul vaja moodustada erinevate komisjonide ja organisatsioonide esindajatest hindamiskomisjon. Kuivõrd taotluste esitamise tähtaeg on 1. november, võiks komisjoni koosseisu kinnitada oktoobrikuu istungil. Oma esindajate nimetamist oodatakse majandus- ja eelarvekomisjonilt, kultuurikomisjonilt, sotsiaalkomisjonilt, vallavalitsuselt, külavanemate ühenduselt, ettevõtjate ühenduselt ja Märjamaa spordiklubilt.

Järgmine istung toimub 20. oktoobril.

Volikogu 18. augusti istungil oli päevakorras 19 punkti.  Valdavalt oli tegemist vallavalitsusele nõusoleku andmistega hangete korraldamiseks ja/või lepingute sõlmimiseks, sest vallavalitsuse soov oli teha kulutusi, mida käesoleva aasta eelarves veel ette nähtud ei ole.  Taolistel puhkudel  on vaja aga volikogu heakskiitu. Kuivõrd investeeringute aluseks on valla arengukava, siis viidi vajalikud muudatused sisse ka arengukava investeeringute tabelisse. Nüüd aga kõigest järjekorras.

Vallavalitsusele anti nõusolek  hangete korraldamiseks Märjamaa valla teede korrashoiutööde  teostaja leidmiseks ja edukate pakkujatega lepingute sõlmimiseks.  Korrashoiutööd jaotatakse kolme hankesse - talihooldustööd 2015-2019, suvehooldustööd 2016-2019 ning valla teede teemaa hooldamine 2015-2019.

MTÜ-ga Valgu Külaselts oli 2014. aasta jaanuaris sõlmitud käsundusleping Valgu külakeskuse kinnistu haldamisteenuse ja Valgu keskasula heakorrateenuse osutamiseks.  Nüüd otsustati see leping käesoleva aasta lõpu seisuga külaseltsi juhatuse ettepanekul lõpetada. Vallavalitsuse kava kohaselt hakkab edaspidi külakeskuse kinnistut haldama samas hoones tegutsev Valgu rahvamaja ning ka keskasula heakorra eest hakka b hoolitsema rahvamaja töötaja.

Kinnitati Märjamaa valla arengukava 2010-2025 uus redaktsioon. Järgmise aasta suurimaks investeeringuks (ca 370 tuhat eurot)  on Märjamaa gümnaasiumi hoonestusõiguse väljaostmine Riigi Kinnisvara AS-lt, mis annab võimaluse alustada gümnaasiumi juurde võimla rajamisega. 2016.aastal on muuhulgas kavas uuendada Valgu kooli küttesüsteeme (ca 100 tuhat eurot), soojustada ujula välisseinad ning vahetada katus (ca 122 tuhat eurot), alustada Oru 2 hoone projekteerimisega vallamajaks (40 tuhat eurot). Kokku on planeeritud 2016. Aastal valla eelarvest teha investeeringuid ca 930 700 euro eest, millele peaks fondidest ning abiprogrammidest lisanduma ca 427 tuhat eurot.

Volikogu andis valitsusele nõusoleku:
- Tamme tee 1 kinnistu hoonestusõiguse väljaostmiseks ja lepingute lõpetamiseks;
- lepingu sõlmimiseks osaühinguga MIVO Ehitus  Valgu kooli duši- ja riietusruumide remonditööde tegemiseks;
- hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks lasteaed Midrimaa hoone varjualuste terrasside põrandate rekonstrueerimiseks;
- lepingu sõlmimiseks  AS-iga Eesti Telekom Märjamaa vallavalitsuse hoone valguskaabli ühenduse loomiseks;
- lepingu sõlmimiseks  AS-iga Merko Infra  Metsanurga võimla katuse ja parkla sademevete ära juhtimiseks ning imbsüsteemi rajamiseks;
- lepingu sõlmimiseks  AS-iga Merko Infra  veemõõdukaevu rajamiseks Viilumäe kalmistule.

Volikogu otsustas tagasi osta Märjamaa alevis asuva Haimre pst 37 kinnistu.  Kinnistu müüdi 2014.a alguses enampakkumise kodanikule J.M.  Hiljem selgus, et kinnistut läbib AS-le Matsalu Veevärk kuuluv külmavee survetorustik, mis takistab kodanikul kinnistut kasutada nii nagu ta seda soovis. Kuivõrd müüja kohustus oleks olnud eelnevalt informeerida ostjat kinnistu kohta käivatest kitsendustest ja ostjale teised vallavalitsus pakutud lahendused ei sobinud , tegi valitsus ettepaneku kinnistu vallale tagasi osta.

Volikogu kinnitas hajaasustuse programmi Märjamaa valla 2015.a osaluseks 21 080 eurot ning teede investeeringuteks (kruusakattega teede remont ja teede pindamine) 112 808 eurot.  

Volikogu nõustus Märjamaa alev Raua 10 asuva kinnistu N.R. Energy OÜ kasuks seatud hoonestusõiguse lõpetamisega.  OÜ on ehitanud Jaama tänav 7 kinnistule uue katlamaja ning seetõttu ei vaja enam oma tegevuseks Raua tänava hoonet. Raua 10 kinnistu on tänaseks heakorrastatud ja üle antud vallavalitsusele.

Volikogu otsustas panna Raua 10 kinnistu avaliku suulise enampakkumise korras müüki. Alghinnaks on määratud 56 100 eurot.

Volikogu otsustas, et on nõus Eesti Vabariigilt tasuta vastu võtma Varbola kergtee L15 kinnistu.  Varbola jalgtee ja jalgrattatee asub eraldiseisvatel maaüksustel ning kuulubki suuremas osas juba Märjamaa vallale. Nüüd lisanduks veel üks 623 m² osa.

Määrati ka katastriüksustele sihtotstarbeid  ning anti seisukoht kinnisasja omandamise loa taotluse kohta. OÜ Kekkilä Eesti soovib omandada Maidla külas asuva Nikre-Tõlva kinnistu. Volikogul vastuväiteid ei olnud.

Muudeti revisjonikomisjoni koosseisu. Revisjonikomisjoni liige Kalle Teekivi esitas juunis avalduse   enda vabastamise kohta komisjoni liikme kohustustest.  Seega on nüüdsest revisjonikomisjon 3-liikmeline – esimees Ülo Olm,  liikmeteks volikogu liige Sander Saaliste ja rahandusasjatundjana Enn Pikker.

Informatsioonipunktis arutleti seakatku teemal. K. Teekivi soovis teada, kas vallavalitsusel on ülevaade Märjamaa valla seakasvatajatest.  Vastus oli eitav. A. Kirsipuu soovitas veterinaarametist neid andmeid küsida. Volikogu liikmed avaldasid arvamust, et ohtu tuleks tõsisemalt suhtuda.  

Volikogu liikmed on varasemalt tundnud muret Märjamaa noortekeskuse uue hoone ehituse kvaliteedi ja tempo pärast – neid ei rahulda ei üks ega teine.  Istungi järgselt pakutigi volikogu liikmetele võimalust oma silmaga ehitus üle vaadata. Olukord on pingeline, sest ehitis peab hiljemalt aasta lõpuks valmis olema.

Järgmine istung on 15. septembril.

13 volikogu liiget kogunes suvepuhkuse-eelsele istungile Märjamaa raamatukokku. Veidi üle tunni  kestnud istungi jooksul tehti muudatusi lapsehoiuteenuse rahastamise korda. Muudatustega soovitakse vältida olukorda, kus vanem loobub pakutavast lasteaia kohast sooviga saada edaspidigi lapsehoiuteenuse toetust.  Samuti on nüüdsest välistatud toetuse maksmine juhtudel kui vanem ise pakub oma lapsele hoiuteenust.
Vallavalitsusele anti nõusolek lepingu sõlmimiseks osaühinguga Tarvaprojekt, kes hakkab ca 10 900 euro eest remontima Valgu kooli duši – ja riietusruume.  Kuna tööd lähevad eelarves planeeritust (8000 eurost) kallimaks, oli vaja küsida volikogu luba.
Volikogu otsustas suunata avalikule väljapanekule Märjamaa valla arengukava 2010-2025 muudetud ja täiendatud redaktsiooni. Kõigi ettepanekud ja arvamused on oodatud kuni 27. juulini (kaasa arvatud).
Kehtestati  mittetulundusliku tegevuse toetamise kord.  See tähendab, et 2016. aasta valla eelarvest toetuse soovijad  peavad arvestama uute nõuetega.  Olulise uuendusena on nüüdsest kaks taotlusvooru – esimene tähtpäev on 1. novembril ning teine 15. mail. Esitatud projekte hindab üks komisjon (seniste valdkondlike komisjonide asemel).
Kinnitati valla 2015.a eelarve I lisaeelarve kogumahus 25 318 eurot. Valdavalt oli tegemist sihtotstarbeliste laekumistega (projektitoetused KIKist, KULKAst jne).
Üheteistkümnele endisel Loodna valla territooriumil asuvale maaüksusele määrati sihtotstarbed ning 12 467 meetrit erateid arvati avalikuks kasutamiseks.  Kõrvalmärkusena – teede kuuluvuse kohta saab infot Maa-ameti geoportaali maanteeameti kaardirakendusest.
Muudeti volikogu 16.02.2010 määrust nr 12 „Märjamaa valla kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja kaugküttevõrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustus" . Volikogu määrusega loodi juurde üks, arvult neljas, kaugküttepiirkond – Keskalevi kaugküttepiirkond. Varasemalt oli moodustatud Tehnika tänava, Pärna tänava ja Orgita küla kaugküttepiirkonnad.
Erakorraliselt hääletati istungi algul päevakorda lasteaed Pillerpalli remonditöödeks vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks nõusoleku andmine. Teema tõstatus ootamatult kuna vallavalitsuse korraldatud hange andis tulemuseks planeeritust suurema maksumuse. Nii nagu oldi üksmeelselt nõus punkti päevakorda võtmisega, oldi nõus ka sellega, et vallavalitsus sõlmib osaühinguga Mivo Ehitus 30 317,05 eurose lepingu (algselt oli planeeritud koos mööbli ostmisega selleks 25 400 €, nüüd lükkub kappide soetamine 2016. aastasse).  
Infopunktis paluti vallavalitsusel mõelda lille- ja taimemüüjatele antavate tänavakauplemislubade väljastamise üle. Tunti muret, et sellisel viisil jätkates, kus kevadel käib tänavatel laialdane lillemüük, suretatakse välja kohalikud lillepoed.
A. Kirsipuu pakkus välja, et kodulehel  haruraamatukogude kontaktide juures võiks lisaks lauatelefonile olla avaldatud ka mobiiltelefonide numbrid. Talle vastati, et kui töötajal on isiklik telefon, siis selle numbri avaldamist nõuda ei saa.
K. Teekivi vahendas Varbola piirkonna muret suveperioodil lasteaia sulgemise pärast – kõigil vanematel ei ole puhkust juulis.  Ametnikud selgitasid, et lasteaedade suvepuhkuste ajal saavad lapsevanemad kasutada lapsehoiuteenust ning vald kompenseerib kulud lapsehoiuteenuse rahastamise korrast lähtuvalt. Paar aastat tagasi alevis katestatud n n valverühma lahti hoidmine ennast ei õigustanud. 
M. Plamus soovis teada, kas ja kui, siis mis ajaks, taastatakse tänavad, kus praegu käivad kaevetööd. Abivallavanem Triin Matsalu vastas, et teostamisel olev vee- ja kanalisatsiooniprojekt lõppeb oktoobris ning oktoobri lõpuks peavad tänavad olema taastatud.  
A. Jõessar oli kirjalikult esitanud arupärimise alevi poodidesse pandud laste ujumist toetavate korjanduskastide kohta.  Teema rääkis lahti haridus- ja kultuurinõunik Tõnu Mesila. Arutelul tõdeti, et idee on iseenesest hea, kuid enne korjanduskarpide üles seadmist oleks tulnud teavitada avalikkust valla lehe ja kodulehe kaudu.  17. juuni Märjamaa Nädalalehes selgitav kirjutis ka ilmub ning juba tänasest saab lugeda annetuse kogumisest ka valla kodulehelt.
Volikogu esimees soovib kõigile head suvepuhkust! Järgmine korraline istung on 18. augustil.

Volikogu maikuu istungit peeti Teenuse mõisas. Külavanema juhtimisel tehti eelnevalt väike jalutuskäik Teenuse külas.

Istungi avaettekande tegi Päästeameti Märjamaa komando pealik Einar Klaos, kes kõneles tuletõrje veevõtukohtadest Märjamaa vallas, päästjate väljasõitude koordineerimisest, vabatahtlike päästjate kaasamisest,  tuleohutusest ja ennetustegevusest.

Teenuse külavanem Heino Resik ja Teenuse Naiste Ühenduse esindaja Helle Rehepapp andsid ülevaate piirkonna elust ja plaanidest. Naiste ühenduse suurimaks valupunktiks on käsitöötuba. Vallavalitsus on küll tasuta kasutamise lepinguga  andnud mõisas tühjana seisvad ruumid ühenduse kasutada, kuid kasutada neid ei saa. Ruumid vajavad remonti. Siin on aga takistuseks Muinsuskaitseameti ranged nõudmised.  Teenuse inimesed ootavad valla nõu ja abi, et üheskoos
probleem lahendada.

Kinnitati Märjamaa valla 2014.a majandusaasta aruanne. Aruande sissejuhatuseks olevas vallavanema pöördumises märgib V. Karu, et tal on hea meel tõdeda, et Märjamaa vald on endiselt võimekas ja haldussuutlik omavalitsusüksus tänu meie tublidele ametnikele, töötajatele ja vallarahva osavõtlikkusele.

Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku  korraldada hange ja sõlmida parima pakkujaga leping leidmaks toetusmeetmesse „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine" eeltaotluse koostaja.  Meetme  raames  toetatakse  esmatasandi  tervisekeskuse  ehitamise  või rekonstrueerimisega seotud projektide elluviimist. Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 75%. Tervisekeskustele kokku antav toetus on 89,5 mln eurot.  Meetme perioodiks on  aastad  2014 – 2023. Vald on huvitatud Märjamaale meetme raames  sellise esmatasandi tervisekesksuse rajamisest. Üle Eesti loodetakse meetme toel ehitada või renoveerida vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust.

Esimesel lugemisel oli mittetulundusliku tegevuse toetamise kord.  Võrreldes praegu kehtiva korraga oleks suurimaks muudatuseks kahe taotlusvooru tekitamine (senise ühe asemele) ning loobumine mitmest taotlusi läbivaatavast komisjonist. Edaspidi, kui eelnõu põhimõtted paika jäävad, hakkaks taotlusi hindama üks volikogu moodustatud komisjon, mis koosneks erinevate valdkondade inimestest. Volikogu liikmetelt oodatakse eelnõu kohta muudatusettepanekuid hiljemalt 1. juunil.  

Taaskord küsis maavanem volikogu arvamust kinnisasja omandamise loa taotlusele. AmEst Haldus OÜ soovib omandada Märjamaa vallas Konuvere külas asuva Männiku-Rehe kinnistu, Ohukotsu külas asuva Kadaka, Sooniste külas asuva Pohla, Leevre külas asuva Metsise, Mäliste külas asuva Aadu ning Vaimõisa külas asuva Kuusikumäe kinnistud. Volikogu mingeid takistavaid asjaolusid loa andmiseks ei näinud.

Määrati sihtotstarbed kolmele maaüksusele: Sipa külas asuva riigi omandisse arvatava Jõekaare  maaüksuse sihtotstarbeks sai maatulundusmaa, Männiku külas asuva korteriomandi seadmisel tekkiva Laanemaja maaüksuse sihtotstarbeks elamumaa ning Urevere külas asuva tagastatava Uus-Puusepa maaüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa.

1. juunist 2015 jõustuvad sotsiaalhoolekande seaduse muudatused. Muutub ja täieneb seaduses toodud toimetulekutoetuse vahenditest kompenseerimisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude loetelu. Täiesti uue kuluna lisandub eluruumi alaliste kulude hulka korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse. Eraldi piirmääradena tuleb kehtestada piirmäär üürile ning piirmäär korterelamu haldamise tasule (praeguse nimega hooldustasu). Seejuures on täpsustatud, et korterelamu haldamise kulu hõlmab remondiga seotud kulu, st remondifondi. Ajakohastatakse ka osade teiste eluruumi alaliste kulude nimetusi. Eeltoodust tulenevalt kehtestas volikogu uued kulude piirmäärad  toimetulekutoetuse määramiseks. Määrus jõustub 1. Juunil 2015.

Volikogu andis vallavalitsusele nõusoleku hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks. Otsus võimaldab vallavalitsusel alustada lasteaed Midrimaa hoone varjualuste terrasside põrandate rekonstrueerimisega ja lasteaed Pillerpall rühmaruumide rekonstrueerimisega, keskkütteradiaatorite vahetusega ning kappide hankimisega enne kui töödeks vajalik raha eelarves kajastub. Hetkel on loetletud tegevused arengukava investeeringute kavas, eelarvesse on kavas kulud lisada I lisaeelarvega.

Informatsiooni punktis tõstatas revisjonikomisjoni esimees Ülo Olm valla ametiautode kasutamise teema esitades retoorilise küsimuse, et kas see, kui Teenuse mõisa ees seisab volikogu istung ajal viis valla autot, on ikka sõidukite otstarbekas kasutamine. Revisjonikomisjon oli just eelmisel päeval ametiautode kasutamise teemat arutanud oma koosolekul ning otsustanud teha vallavalitsusele ettepaneku paigaldada autodele GPS jälgimisseadmed.

Kultuurikomisjoni esimees Teet Tomson kõneles X Märjamaa Folgi rahastamisest – fondidest pole saadud loodetud mahus toetust ning seepärast pöördutakse ettevõtjate poole palvega panna oma „õlg" ettevõtmisele senisest tugevamalt alla.

U. Kristal küsis kui kaugel ollakse Orgita uue katlamaja rajamisega. V. Karu vastas, et mitteametlikel andmetel S.W Energia taotlust KIK ei rahuldanud. Kõneldi soojamajandusest laiemalt. Seda nii Orgital kui Märjamaa alevis.

M. Plamus soovis teada, kuhu peaks Teenuse Naiste Ühenduse esindajad pöörduma ja millest alustama, et  käsitöötuba mõisas saaks kasutuskõlblikuks. T. Matsalu vastas, et esmalt tuleb hoolitseda selle eest, et objekt saaks valla arengukava investeeringutesse kirja.

D. Lehtsalu oli mures alevis Pärnu mnt ääres endise raamatupoe kõrval asuva kinnistu heakorra pärast, mis ennegi meenutas prügimäge, kuid kuhu nüüdseks on lisandunud ka ehituspraht.

T. Tomson pidas vajalikuks komposteerimisväljaku taastamist.

Järgmine korraline volikogu istung on 16.juunil Märjamaal. Volikogu kantselei tänab Teenuse inimesi lahke vastuvõtu eest!

21. aprillil Märjamaa raamatukogus toimunud istungil osales 13 volikogu liiget. Päevakorras oli 9 punkti.
Sipa külas seisab kasutuseta endise Loodna valla kontorihoone. Viimasena on sealt Sipa mõisa kolimas Sipa noortetuba. Volikogu otsustas panna Kontori kinnistu  müüki. Vallavalitsus korraldab selleks avaliku suulise enampakkumise. Kinnistu alghinnaks määrati 15 000 eurot.

Volikogu kehtestas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise korra.  Määrusega kehtestatakse avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded Märjamaa valla haldusterritooriumil. Korrakaitse seaduse kohaselt on avalik üritus avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole koosolek.  

Volikogu avaldas arvamust kinnisasja omandamise loa taotluse kohta. OÜ Suitsu-Metsa soovib omandada Sooniste külas asuva Suitsumetsa maaüksuse. Kuna sellel on üle 10 ha metsamaad ning osaühing pole tegelenud varasemalt metsa majandamisega, on vaja tehinguks maavanema nõusolekut. Maavanem küsis enne loa andmist omavalitsuse arvamust.  Volikogu mingeid takistavaid asjaolusid kinnistu üleandmiseks ei näinud. Esitatud tegevuskava kohaselt kavatseb uus omanik teha 5 aasta jooksul metsamajanduslikke töid, lisaks arendada metsaturismi.

Volikogu määras  sihtotstarbed 17-le endise Loodna valla territooriumile jäävale maaüksusele.

Käesoleval aastal lõpeb Märjamaa valla ja Audiitorbüroo ELSS AS-i vaheline audiitorkontrolli teostamise kolmeaastane kliendileping. Volikogu otsustas anda vallavalitsusele nõusolek korraldada hange Märjamaa valla konsolideeritud majandusaasta aruande audiitorkontrolli teostaja leidmiseks perioodil 2015-2017 ning eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks.

Märjamaa valla arengukava investeeringute kavas on 2015. aastal nähtud ette Märjamaa Valla Noortekeskuse Sipa noortetoa uute ruumide põranda ja lae renoveerimine.  Kuna eelarves investeeringuks vajaminevat  raha  veel ei ole, küsis vallavalitsus renoveerimistööde lepingu sõlmimiseks nõusolekut volikogult.   Volikogu otsustas anda vallavalitsusele nõusolek lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Ants Lipu Sipa noortetoa ruumide põranda ja lae renoveerimistööde teostamiseks summas 2381,16 eurot (koos käibemaksuga).  Kulu lisatakse eelarvesse I lisaeelarvega.

Volikogu otsusega taotletakse Märjamaa valla  munitsipaalomandisse Lemmiku-Sõtke kergliiklustee alune ja seda teenindav maa. Vallavalitsusel tuleb esitada vastav taotlus keskkonnaministrile. EAS-i Kergliiklustee toetusskeemist saadava toetusega on kavas  rajada valgustatud kergliiklustee Märjamaa alevis Pargi tänavast kuni Sõtke küla Laane tee piirkonna lõpuni, kokku ca 1035 m.

Vastavalt valla põhimäärusele vaadatakse iga aasta 01. oktoobriks üle valla arengukava ning vajadusel viiakse sisse vajalikud muudatused.  Kuivõrd korra kohaselt on tegemist avaliku menetlusega, kuhu tuleb kaasata kõik huvitatud isikud,  algatas volikogu Märjamaa valla arengukava 2010 – 2025 ülevaatamise ja muutmise menetluse. Muudatusettepanekuid oodatakse kirjalikult 18. maiks 2015.a. Märjamaa Vallavalitsusele (aadressile: Tehnika 11; 78304 Märjamaa alev või e-kirjaga marjamaa@marjamaa.ee). Arengukava terviktekst on avaldatud  http://marjamaa.kovtp.ee/et/marjamaa-valla-arengukava

Informatsioonipunktis küsis Ago Kirsipuu „Maale elama" messi muljeid ja tegi juttu haldusreformist, pakkudes välja, et Märjamaa vald võiks suurvallana teha väikestele naabervaldadele ühinemisettepaneku.
A. Kirsipuu arvas, et kevadise teehööveldamisega on hiljaks jäädud – vald on suur ja teed erinevad, näiteks Leevre ja Sooniste kandis on teed ammu juba kuivad. Abivallavanem Triin Matsalu vastas, et nüüdseks on lepingud sõlmitud ja höövlidki väljas.
T. Matsalu andis teada, et pikalt kõneks olnud Maidla paisu kavatseb vald enda hoolde võtta ja on oma sellekohasest huvist vastavatele ametkondadele ka teada andnud.
Maidla paisu teemaga seoses tehti ettepanek kutsuda volikogusse kõnelema Päästeameti esindaja, kes räägiks tuletõrje veevõtukohtadest ning vabatahtlike tuletõrjujate kustutustöödele kaasamisest.

Volikogu liikmed käisid enne istungit ringkäigul Orgita keskuses. Sellest tulenevalt võttis Ülo Olm üles Orgita katlamaja teema. Vallavanem Villu Karu arvas, et enne lõplikku otsustamist on mõistlik oodata ära energiamajanduse arengukava valmimine. Möödapääsmatu on aga see, et kortermajade elanikud peavad moodustama korteriühistud.

Istungi lõpuosas arutleti alevi keskel asuva Oru 2 hoone saatuse üle – kas säilitada ja renoveerida olemasolev maja või vana lammutada ja ehitada asemele uus, stiililt ümbruskonda sobiv, vallamaja. V. Karu märkis, et eksperdi arvestuste kohaselt tuleks vana renoveerimine ca 3 korda odavam kui uue ehitamine, kuid hilisema ülalpidamisega on vastupidine olukord – uus oleks säästlikum. A. Kirsipuu pakkus välja, et võiks korraldada arhitektuurikonkursi.

Järgmine korraline volikogu istung on 19. mail Teenuse mõisas.

Vallavolikogu kogunes oma märtsikuist istungit pidama Sulu külakeskusesse.  Osales 15 volikogu liiget. Istung kestis tund ja 35 minutit.

Volikogu võttis vastu Märjamaa valla jäätmekava aastateks 2015-2020. Selles antakse ülevaade perioodiks 2009-2014 püstitatud eesmärkide täitmisest ja valla jäätmekäitlusest. Planeeritust jäi ellu viimata üksnes ehitusjäätmete kogumisvõimaluse rajamine.  Uue teemana on jäätmekavas kajastatud jäätmetekke vältimist. See on jäätmehierarhia prioriteetseim tas, mida tuleks arvestada ja eelistada jäätmekäitlusekorraldamisel. Siia alla käib nii vältimine, korduskasutus kui ka remont, ümberdisainimine jne. Jäätmekava annab ülevaate senisest jäätmehoolduse rahastamisest ning selles on seatud uued eesmärgid järgnevaks kuueks aastaks koos planeeritava ajakava ja maksumustega.

Volikogu nõustus OÜ-le Orgita Dolomiiditooted Orva kruusamaardlas Orava kruusakarjääri mäeeraldisele antud kaevandamise loa pikendamisega 5 aasta võrra. Praegune maavara kaevandamise loa kehtivusaeg on kuni 25.05.2015. OÜ Orgita Dolomiiditooted taotleb keskkonnaametilt loa pikendamist 5 aasta võrra kuna loa kehtivusaja jooksul ei ole maavaravaru mäeeraldiste piires täielikult ammendunud. Tulenevalt maapõueseadusest küsitakse taolisel juhul

Möödunud istungi n. ö jätkuteemana oli päevakorras kinnisasja omandamise loa taotlusele arvamuse andmine (Käbiküla küla Lepiku maaüksus MTÜ-le Varbola Jahiselts).  Veebruaris jäi arvamus andmata kuna Käbiküla elanikud olid avaldanud soovi, et enne otsuse tegemist tutvustaks jahiseltsi esindajad neile oma edasisi plaane. Seda enam, et oma taotluses oli jahiselts nimetanud, et kavatseb kaasata kohalikku kogukonda seltsi tegemistesse.  4. märtsil saigi kohtumine teoks, lisaks käisid Käbiküla esindajad olukorrast rääkimas 11. märtsi majandus- ja eelarvekomisjoni koosolekul.
Volikogu otsustas 15 poolthäälega toetada Lepiku kinnistu üleandmist MTÜ-le Varbola Jahiselts. Vald lahendab juurdepääsutee probleemi nii, et teiste kinnistute omanikel ei ole vajadust kasutada Lepiku kinnistut poolitavat erateed.

Volikogu määras viiele maaüksusele (Lõugu, Lõugumetsa, Mikumetsa, Huugivälja ja Huugilaane) sihtotstarbeks maatulundusmaa. Teema on volikogu pädevuses jätkuvalt seepärast, et endise Loodna valla territooriumi kohta puudub üldplaneering.

Vallavalitsusele anti luba Märjamaa gümnaasiumi toitlustusteenuse osutaja leidmise hanke korraldamiseks ning parima pakkujaga lepingu sõlmimiseks. Uut toitlustajat otsitakse ajavahemikuks 01.08.2015 kuni 31.07.2018.

Informatsioonipunktis räägiti nii Orgita uuest katlamajast ja sellega seoses ka asula üldisest heakorrast, teede olukorrast, ühistranspordist kui ka Märjamaa gümnaasiumiklassidele reklaami tegemisest.
Liivi Miil oli nördinud, et Sillaotsa tegevus- ja külastuskeskuse projekt ei ole mahtunud piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise maakondliku pingerea eelistustesse, vaid on varunimekirjas. Samal ajal on aga esikuuikus Varbola Muinas-Eesti teemapark. L. Miil soovis vastust, kuidas selline asi sai võimalikuks. V. Karu sõnas, et see on vallavalitsuselegi natukene arusaamatu. Varbola maalinna projekt algatati maavalitsusest. Omavalitsus kaasati kuna linnus asub meie territooriumil ja nähti ka seda, et ilma valda kaasamata sellest asja ei saa. V. Karu suhtus kriitiliselt esitatud projekti valmidusastmesse nimetades seda pigem ühe seltskonna visiooniks. Antud juhul mindi valla esitatud eelistustest mööda. Protestida ei ole midagi, sest nimekirja kokkupanemise õigus oli maakondlikul komisjonil.
T. Matsalu andis teada, et EASi kergliiklusprogrammist sai positiivse rahastamisotsuse Märjamaa-Sõtke kergliiklustee projekt.  

Volikogu järgmine korraline istung on 21. aprillil 2015.

Volikogu pidas 17. veebruari istungi Valgu külakeskuses. Osales 14 volikogu liiget.  Päevakorra kümme punkti läbiti 3 tunniga. 

Üksmeelselt otsustati muuta valla arengukava lisaks olevat investeeringute kava aastateks 2014-2018. Kava kohaselt on 2015.aastal plaan investeerida 1 562 646 eurot, kusjuures sellest 916 732 eurot loodetakse saada sihtfinantseerimisena EASilt, KIKist jne. Tulevaks aastaks (2016) on kavasse investeeringuid kirjutatud  3 261  550 euro eest, millest üle 2,5 miljoni soovitakse saada erinevatest fondidest.

Volikogu võttis 13 poolthäälega II lugemisel vastu Märjamaa valla 2015. a eelarve kogumahus 8 014 675 eurot. Ühtlasi anti vallavalitsusele luba võtta investeeringute katteks pikaajalist laenu 436 000 euro ulatuses.

Kehtestati Varbola Lasteaia-Algkooli põhimääruse uus redaktsioon, mis jõustub 1. septembril 2015. Uue põhimääruse kohaselt saab Varbola koolis õppida 1. - 4. klassini.  Klassid on liidetud kahekaupa liitklassideks ja õppetöö toimub kahe klassikomplektina. Lasteaias võimaldatakse koolieast noorematele lastele hoidmine ja alushariduse omandamine.

Kinnitati Varbola Lasteaia-Algkooli arengukava aastateks 2015- 2017. Arengukava optimistlik prognoos on, et järgneval neljal õppeaastal jääb õpilaste arv vahemikku 15-24 (jaotatuna 1.-4. klassi). Meeldetuletuseks  - tänasel päeval on Varbola 6-klassilises koolis 16 õpilast, lasteaias 37 last. Volikogu esindajana Varbola aedkooli hoolekogusse nimetatud Ruth Lippus märkis, et kool teeb tõsiseid pingutusi püsimajäämiseks.

Volikogu otsustas müüa Haimre külas asuva Sepalauda maaüksuse otsustuskorras Annes Smirnovile hinnaga 481 eurot. Perekond Smirnov on kinnistul asunud hoonet kasutanud juba aastaid laudana. Vallavara eeskiri annab võimaluse vara võõrandamiseks otsustuskorras kui ostja on vara senine kasutaja.

Üheteistkümnele endisel Loodna valla territooriumil asuvale maaüksusele määrati sihtotstarbeks maatulundusmaa.

Vallavalitsus soovib müüa Sipa külas Sipa kontori. Kuivõrd kontori maa on valla munitsipaalomandisse antud maavanema korralduse alusel, saab seda võõrandada ja maa sihtotstarvet muuta ainult keskkonnaministri loal. Volikogu andis valitsusele loa taotleda ministrilt nõusolekut Sipa külas asuva Kontori kinnistu sihtotstarbe muutmiseks ühiskondlike hoonete maast ärimaaks ning kinnistu võõrandamiseks enampakkumisel.

Volikogu päevakorras oli seisukoha andmine kinnisasja omandamiseks. MTÜ Varbola Jahiselts soovib omandada Märjamaa vallas Käbiküla külas asuva Lepiku kinnistu. Taotluse kohaselt kavandab jahiselts kasutada kinnistut jahinduslikul eesmärgil. Kinnistul asub elumaja, mille selts soovib renoveerida jahimajaks. Jahimaja on vajalik jahtide paremaks korraldamiseks ja liikmete ühistegevuseks. Samuti on neil kavas kaasata kohalikku kogukonda seltsi tegemistesse. Vastavalt kinnisasja omandamise kitsendamise seadusele saab Varbola jahiselts Lepiku kinnistu omandada vaid maavanema loal. Enne loa andmist on aga maavanem kohustatud küsima volikogu arvamust.

Käbiküla külavanem ja volikogu liige Kalle Teekivi tegi istungieelselt ettepaneku päevakorrapunkti arutamine edasi lükata märtsikuu istungile põhjendades seda vajadusega  kogukonnaga asja arutada. Jahiselts näeb oma taotluses ette kogukonna kaasamise, kuid seni ei ole kohalikele inimestele oma plaane tutvustatud. Inimesed on teadmatuses ning soovivad, et enne arvamuse andmist ka nendega räägitaks. Volikogu arutas teemat ja otsustas kasutada seadusega antud võimalust pikendada 30 päeva võrra arvamuse andmise tähtaega.  Nüüd on kohalikul kogukonnal ja jahiseltsi esindajatel võimalik omavahel asjad selgeks rääkida.  

Pikk arutelu toimus päevakorrapunktis, kus vallavalitsus soovis volikogu nõusolekut hoonestusõiguse seadmiseks SW Energia OÜ kasuks Orgita küla Pargi maaüksusele (50402:001:0277), kuhu valitsuse ja soojatootja nägemuse kohaselt peaks rajatama Orgita uus katlamaja. Mitmed volikogu liikmed pidasid kavandatavat asukohta täiesti sobimatuks. Sellest hoolimata otsustati 11-poolthäälega (3 vastu) anda põhimõtteline nõusolek hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõigus seatakse vaid juhul kui Keskkonnainvesteeringute Keskus rahuldab SW Energia esitatud Orgita küla katlamaja rekonstrueerimisprojekti rahastamistaotluse. Lisaks rõhutas vallavalitsus, et lõplikult otsustatakse see, kas uus katlamaja tuleb Pargi maaüksusele või mitte, siiski detailplaneeringu menetlemise käigus. Kui planeeringule esitatakse vastuväited ja elanikud seda asukohta mitte kuidagi ei aktsepteeri, siis tuleb valitsusel leida muu lahendus.   

Informatsioonipunktis kõneldi A. Kirsipuu eestvedamisel taas kohalike jaanitulede korraldamisest; A. Jõessar tegi märkuse, et Sipa õpilasbussi peatust pole, hoolimata lubadustest, ikka ohutumasse kohta viidud.

Kõneldi Märjamaa kino digitehnika hankest. T. Matsalu tõdes, et valitsusel tuleb esimene hange tunnistada nurjunuks kuna kumbki pakkuja ei esitanud kõiki nõutud dokumente.

T. Tomson palus vallavalitsusel mõjutada kiirelt Pärnu mnt 70 kinnistu omanikku, et ta maja lahtised katuseplekid eemaldaks või kinnitaks. Tuulega kujutavad need väga suurt ohtu.

V. Karu rääkis tervisekeskuste võrgustiku rajamise kavast, mille käigus peaks tervisekeskuse saama ka Märjamaa. Tervisekeskuste eesmärk on tõsta patsiendi jaoks teenuste kvaliteeti ja parandada esmatasandi kättesaadavust. Lisaks perearstidele on keskuses ka pereõed, koduõed, ämmaemand, füsioterapeut ja teised spetsialistid. See loob head võimalused saamaks kõiki teenuseid ühest kohast.

V. Karu andis edasi soovi korraldada volikogu liikmetega arengupäev, kus teemaks oleks valla edasine areng ja eelarve.

Järgmine volikogu istung on 17. märtsil 2015.

Aasta esimesel istungil osales 16 volikogu liiget. Päevakord oli 15 punktiline.

Alustati Märjamaa valla Maarjaristi ja teeneteplaadiga tunnustamisest. Volikogu otsustas anda Märjamaa valla aukodaniku nimetuse ja koos sellega Maarjaristi I klassi kuldristi  Kaare Tammarule, Maarjaristi II klassi hõberisti Koit Kuusile ning Märjamaa valla teeneteplaadi Luhtre Turismitalule. Valla kõrged tunnustusavaldused antakse üle Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel.

Edasi mindi märksa vähem rõõmsate teemadega. Vallavalitsuse ettepanekul otsustati 11 poolhäälega tõsta Märjamaa valla maamaksumäärad maksimumini. Alates 2015. aastast on maamaksumäär  2,5% maa maksustamishinnast aastas, põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 2,0% maa maksustamishinnast aastas.

Jätkati Märjamaa valla 2015.a eelarve I lugemisega. Vallavalitsus oli pakkunud välja korrigeeritud katteallikad Ülo Olmi ettepanekule vähendada 2015.a eelarve projektis üksikisiku tulumaksu laekumisest kavandatud tulusid 172 052 euro võrra. Vallavalitsus loodab tulumaksu vähemlaekumise 50 721 euro ulatuses katta tasandusfondi laekumiste suurenemise arvelt, 8255 eurose katte saab maamaksumäärade tõusust tulenevalt maamaksu laekumise suurenemisest ning ülejäänud summa (113 076  eurot) osas tuleb teha põhitegevuse kulude mahus tervikuna  ümberarvestused ja kulusid vähendatakse  2,5%-3%. Pärast tõsist arutelu sai Ü. Olmi ettepanek koos vallavalitsuse pakutud katteallikatega 14 häälega heakskiidu. Eelarve esitatakse volikogule vastuvõtmiseks veebruaris.

Varbola piirkonna eluolu oluliselt mõjutava punktina oli päevakorras Varbola Lasteaia-Algkooli kooliosa õppetöö ümberkorraldamine. Arutelu tulemusena otsustati lõpetada alates 2015/2016. õppeaastast õppetöö Varbola Lasteaia-Algkooli 5. ja 6. klassis. 1. septembrist 2015 jätkub Varbola Lasteaias-Algkoolis õppetöö lasteaiaosas ja 1.-4. klassides kahes liitklassis. Ajaloo huvides hääletustulemused: 12 saadikut oli otsuse poolt, 3 vastu, 1 oli hääletuse ajal istungiruumist väljas.

Volikogu tegeles taas Märjamaa valla arengukava 2010-2025 muutmisega. Täpsemalt – kavas on muuta arengukava lisaks olevat investeeringute kava. Seekord oli tegemist 1. lugemisega. Ettepanekuid oodatakse hiljemalt 2. veebruariks (kaasa arvatud).

Otsustati panna enampakkumisele Haimre külas asuv Kaalu kinnistu. Tegemist on 5087 ruutmeetrise maatükiga, millel asub puidust kaalumaja hoone, mis juba ammu oma esialgset funktsiooni ei täida.  Kinnistu alghinnaks määrati 3000 eurot. Huvilistel palun jälgida vallavalitsuse teateid enampakkumise väljakuulutamise kohta.

Muudeti 18. märtsil 2014 vastu võetud Märjamaa vallavara eeskirja. Nagu ettekandja sõnas – muudatused tulenesid elust enesest.

Volikogu andis vallavalitsusele loa sõlmida tähtajaline üürileping (kuni 31.12.2017) osaühinguga Basicproject  osaühingule kuuluva Jaama tänav 5 kinnistu selle osa kohta, mida vald kasutab jäätmejaama tegevuseks.

Seoses Pärnu Maakohtu rahvakohtunike volituste tähtaja valiti uuteks rahvakohtunikukandidaatideks  Raul Rähni ja  Agu Raadik.

Kuivõrd Märjamaa vallal jätkuvalt puudub kogu valda hõlmav üldplaneering, tuli volikogul määrata endise Loodna valla territooriumil paiknevatele katastriüksustele sihtotstarbed. Loodna külas asuva Metsääre katastriüksuse jagamisel tekkiva Metsaääre ja Põlluääre katastriüksuste sihtotstarbeks  määrati maatulundusmaa; Mõraste külas asuva Matsi katastriüksuse jagamisel tekkiva Matsi, Tammiku ja Loopealse katastriüksuste sihtotstarbeks samuti maatulundusmaa ning Maidla külas asuva Liivaaugu katastriüksuse sihtotstarbeks elamumaa.

Volikogu oli nõus, et vallavalitsus korraldab 2015. aastal tänavavalgustuse hooldustööde teostaja leidmiseks hanke ning sõlmib parima pakkujaga lepingu.

Volikogu suunas avalikule väljapanekule Märjamaa valla kaugküttepiirkonna piiride muutmise, kaugküttevõrguga liitumise ja kaugküttevõrgust eraldumise tingimuse ja korra, kaugkütte üldiste kvaliteedinõuete ning soojusettevõtja arenduskohustuse muutmise eelnõu.

Vallavalitsusel on kavas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusprojekti kaasabil ehitada Sipa-Laukna Lasteaia Laukna hoones elektroodkatlamaja asemele pelletiküttel töötav  katlamaja ja kohandada ruumid vastavalt uutele kütteseadmetele. Volikogu andis valitsusele loa sõlmida leping OÜ-ga Küttemeister pelletiküttel töötava katlamaja projekti koostamiseks summas 3360 eurot.

01. märtsil 2015.a toimuvaks Riigikogu valimiseks moodustati 8 jaoskonnakomisjoni.  Valimistel osalevatel erakondadel on seaduse järgi õigus esitada komisjonidesse omi liikmeid. Seda õigust kasutasid seekord Keskerakond, SDE ja EKRE.

Informatsioonipunktis pakkus Ü. Olm välja mõtte moodustada vallavalitsuse juurde, analoogselt teede komisjoniga, ehitus- ja arhitektuurikomisjon. Valitsus lubas võtta mõtte kaalumiseks.

Selle teema juures kandus jutt vallavalitsuse ametkonna komplekteeritusele, vallavanem kõneles põgusalt vallavalitsuse struktuurimuutuse vajadustest, palkadest jms. V. Karu avaldas lootust, et teemaga jõutakse volikogu ette veel enne suve.

Seekordne töine istung kestis 2 tundi ja 45 minutit. Volikogu järgmine kokkusaamine on 17. veebruaril. Aprillis on kavas minna istungit pidama Teenusele. Kui keegi tunneb, et volikogu võiks ka tema kodukandis istuda ja vallaasju arutada, siis andke aga julgesti volikogu kantseleisse märku.

Vallavolikogu aasta viimane istung toimus 16. detsembril Märjamaa rahvamajas. Osales 15 volikogu liiget.

Kehtestati  Märjamaa valla kalmistute uus eeskiri, mis reguleerib Märjamaa valla Viilumäe, Kirikaia, Märjamaa õigeusu ja Velise kalmistu haldamist ja kasutamist.

Vallavalitsuse ettepanekul esitati piirkonna konkurentsivõime tugevdamise programmi Rapla maakonna tegevuskavasse järgmised projektid:  Orgita ettevõtlusala arendamine; Sillaotsa Talumuuseumi külastus ja tegevuskeskuse arendamine; Märjamaa alevi keskväljaku ehitus; Järta Tervisespordikeskuse arendamine ja Varbola maalinna külastuskeskuse arendamine.
Toetust antakse majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks. Projektide elluviimine toimub ajavahemikus 2015-2023. Rapla maakonnale eraldatava toetuse eeldatav maht on 8 mln eurot, omaosaluse määr 15%. Lõpliku otsuse, milline projekt toetuse saab, teeb maavanem.

Volikogu võttis vastu valla 2014. a eelarve IV lisaeelarve kogumahus 15 748 eurot. Sellega on valla 2014.a eelarve kogumahuks 7 355 733 eurot.

Volikogu päevakorras oli valla 2015.a eelarve I lugemine. Volikogu määratud tähtpäevaks laekus vaid üks muudatusettepanek -  Ü.Olm tegi ettepaneku vähendada 2015.a eelarve projektis üksikisiku tulumaksu laekumisest kavandatud tulusid 172 052 euro võrra ning planeerida üksikisiku tulumaksu laekumine 2014.a eelarve tasemel.  Vastava summa ulatuses kulude vähendamiseks palus Ü.Olm ettepanekud esitada vallavalitsuse rahandusosakonna juhatajal, kes on eelarve võimalustega kõige paremini  kursis. Vallavalitsus pidas tulumaksu laekumise vähendamise ettepanekut põhjendatuks ning  esitas majandus- ja eelarvekomisjonile ettepanekud, millega korvata väiksem maksulaekumine. Valitsuse kava oli suurendada tasandusfondi laekumist ca 41 tuhande euro võrra ning maamaksumäärade tõstmisega maksimumini suurendada maamaksust saadavat tulu ca 49 tuhande euro võrra. Ülejäänu osas nähti ette  kõigi kulude osas ümberarvestust vähendades kõiki kulusid (välja arvatud  riigieelarve laekumiste arvelt tehtavad kulud) ca 2%. Loetud päevad enne volikogu istungit selgus aga tõsisasi, et sellisel kujul ei ole võimalik ettepanekut hääletusele panna, sest jaanuarist jõustub seadusemuudatus, mille tulemusena väheneb vallale laekuv maamaks.  Seega pole Ü.Olmi ettepaneku katteallikana maamaksu võimalik kasutada.  Pigem tuleb mõelda, kuidas tekkivat n ö auku lappida. Volikogus olid asja selgitamas nii vallavanem, rahandusosakonna juhataja kui geoinfospetsialist K. Mau, kes otseselt maamaksuteemaga vallas tegeleb.  Kui asja juures midagi selget on, siis see, et valitsus tuleb jaanuaris volikogusse ettepanekuga tõsta Märjamaa vallas maamaksumäärad maksimumini, s.o 2,5%-ni, haritava- ja loodusliku rohumaa eest 2%-ni.  Volikogu otsustas eelarve I lugemise katkestada.

Volikogu otsustas anda avaliku enampakkumisega üürile ühe ruumi (21,3m²) Tehnika 11 hoones.  Enampakkumise tingimused ning pakkumise viib läbi vallavalitsus.

Vallavalitsuse on esitanud projekti eeltaotluse EAS-i Kergliiklustee toetusskeemi. Eesmärgiks on rajada valgustatud kergliiklustee Märjamaa alevis Pargi tänavast kuni Sõtke küla Laane tee piirkonna lõpuni, kokku ca 1035 m. Volikogu otsustas garanteerida Märjamaa-Sõtke kergliiklustee rajamise projekti omaosaluse summas 41 007,80 eurot (projekti kogumaksumus  on hinnakalkulatsioonide kohaselt 273 385,32 eurot). Samuti otsustas volikogu kergtee rajamiseks taotleda  riigilt endale osa Märjamaa-Konuvere maantee teemaast.

Volikogu  vähendas Haimre põhikooli kinnistu müügi alghinda 30 tuhandele eurole. Viimati prooviti sama kinnistut müüa 50 tuhandega, kuid ebaõnnestunult.

Majandus- ja eelarvekomisjoni ettepanekul andis volikogu vallavalitsusele nõusoleku  lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Küttemeister  Valgu külakeskuse soojussõlme elektriosa ehitamiseks summas 4647 eurot (koos käibemaksuga).

Käesoleva aasta viimase otsusena määrati sihtotstarbed 11-le katastriüksusele.

Informatsioonipunktis andis volikogu esimees teada, et Pärnu Maakohus ootab volikogult rahvakohtunikukandidaatidei esitamist kuna aprillis 2015 lõpevad seniste rahvakohtunike volitused. Meeldetuletuseks - Märjamaa vallast tegutsevad Pärnu maakohtu juures rahvakohtunikena Agu Raadik, Kaie Gold-Rand, Raul Rähni ja Hans-Markus Paisu.  Järgmiseks 4-aastaseks perioodiks oodatakse 2 nime.

Taaskord kõneldi liiklusohutusest ja –korraldusest: Sipa õpilasi vedava ühistranspordiliini peatusest, Varbola ülekäiguraja valgustusest , Varbola bussiootepaviljoni korrastamisvajadusest, liiklusest Märjamaa gümnaasiumi piirkonnas, õpilasliini peatusest Kasti külas ning vajadusest valgustada Märjamaa alevis Kaitseliidu endise maja ees asuv ülekäigurada.

Volikogu liikmetele tuletati meelde, et volikogu kantselei ootab kuni aasta lõpuni Märjamaa valla Maarjaristiga ning teeneteplaadiga tunnustamise ettepanekuid.  

Volikogu soovib kõigile ilusat aasta lõppu!

Istungi eel käisid volikogu liikmed kaemas, kuidas elab Märjamaa muusika- ja kunstikool. Huvilistele tutvustas maja ning rääkis kooli muredest direktriss Maiu Linnamägi.

Märjamaa raamatukogus toimunud istungil osales 14 volikogu liiget. Istung kestis 2,5 tundi.

Pärast avasõnu sai esinemisjärje Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus, kes kõneles turvalisusest Raplamaal, Rapla jaoskonna töös toimunud muudatustest, politsei tehtavast ennetustööst. Tutvustati ka piirkonna uut konstaablit Jaan Padrikut. Janno Ruus tuletas meelde, et kiireloomuliste väljakutsete puhul tuleks helistada numbrile 110.  Piirkonna konstaabli saab kätte kui helistate numbril 5854 4413.

Volikogu andis vallavalitsusele loa hanke korraldamiseks ja kasutusrendilepingu sõlmimiseks, et  Märjamaa ujulale saaks enda majandussõitudeks väikekaubiku. Algsest plaanist soetada selleks elektriline väikekaubik loobuti ja otsustati liisida siiski n ö tavaline väikekaubik.

Volikogu päevakorras oli Pärnu mnt 69a kinnistu otsustuskorras võõrandamine Aare Müilile. Arutelu käigus selgus, et valitsuse ja A.Müili vahel pole veel kokkulepet vallale olulises küsimuses – kas ja millistel tingimustel saab valla majandusosakonna garaaž (Pärnu mnt 69b kinnistu) ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise Pärnu mnt 69 kinnistu trassi kaudu. Leiti, et otsustamine tuleb edasi lükati seniks kuni vallavalitsus on asja põhjalikumalt ette valmistanud.

Kinosõprade rõõmsaks saab Märjamaa kino peagi kaasaegse digitehnika, mis võimaldab taas tuua vaatajateni uusimaid filme. Volikogu andis valitsusele loa riigihanke „Digitaalse kinotehnika ostmine Märjamaa kinole „Helk" läbiviimiseks ja eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks. Otsuse vastuvõtmist toetas 11 volikogu liiget, vastu oli 3 liiget. Hankes nähakse ette digitaalse kinoprojektsioonisüsteemi (3D) ning süsteemi toimimiseks vajalike lisaseadmete (s.h uue ekraani) ja tarvikute ostmine, paigaldamine, väljaõpe ja ka garantiiaegne hooldus. Orienteeruvaks maksumuseks arvatakse kujunevat ca 60-80 tuhat eurot, kusjuures kultuurkapital toetab valda 37 436 euroga.

Volikogu võttis vastu valla 2014.a eelarve III lisaeelarve kogumahus 76 654 eurot, millega eelarve kogumahuks kujunes 7 339 985 eurot.

Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla kalmistute eeskiri, mis hakkab reguleerima Märjamaa valla Viilumäe, Kirikaia, Märjamaa õigeusu ja Velise kalmistute haldamist ja kasutamist.

Eelnõu on avalikustatud valla kodulehele volikogu menetluses olevates eelnõudes. Asjakohased ettepanekud on oodatud hiljemalt 1. detsembriks (kaas arvatud).

Volikogu muutis Märjamaa Vallavolikogu 16.04.2013 määrust nr 111, s.o Märjamaa Vallavalitsuse palgajuhendit. Tulenevalt töötasu alammäära tõusust muudeti I palgagrupi põhipalga vahemikku - loobuti numbrilisest alampiirist asendades see sõnadega, et madalaimaks palgaks saab olla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäär. Teise muudatusena nihutati palgapäev 1. kuupäevalt 6.-le kuupäevale. Analoogne muudatus on tehtud varasemalt ka hallatavate asutuste töötajate töötasustamise määruses. Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2015.

Traditsioonilise punktina määrati katastriüksustele sihtotstarbeid endise Loodna valla piirkonnas asuvatele maatükkidele. Tingitud on see jätkuvalt sellest, et Märjamaa vallal ei ole kogu valda hõlmavat üldplaneeringut.

Volikogu andis vallavalitsusele loa sõlmida leping Sinu Ekspert OÜ-ga Märjamaa valla asutuste elektripaigaldiste tehnilise kontrolli tulemusena avastatud mittevastavuste kõrvaldamiseks summas 18 111,60 eurot.  

Rahandusteemadest oli, lisaks varem käsitletud III lisaeelarvele, päevakorras ka lühiajalise laenu võtmine. Vallavalitsus põhjendas lühiajalise laenu ehk arvelduskrediidi võtmist vajadusega paindlikumalt ja paremini juhtida rahavooge neil perioodidel, kui tuleb teha suuremaid väljamakseid. Näiteks suuremate projektide teostamisel kui raha laekub peale projekti heakskiitmist, aasta alguses lumetõrjele tehtavaid makseid kui teede hoiuks riigilt eraldatavad vahendid pole veel laekunud ning juunis kui suur osa asutuste töötajatest läheb korralisele puhkusele ja seetõttu kahekordistuvad töötajate palkade väljamaksed koos puhkusetasudega. Arutelu tulemusena otsustati lubada vallavalitsusel võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil lühiajalist laenu kuni 200 000 eurot alates 28.11.2014. Laen peab olema tagasi makstud 31.12.2014 ja 31.12.2015. Otsuse poolt oli 13 saadikut, vastu 1.

Põhipäevakorra lõpetas valla 2015.a eelarve tutvustus. Eelarve on avalikustatud valla kodulehel volikogu menetluses olevates eelnõudes. Vastavalt menetluskorrale määras volikogu tähtpäeva  eelarve projekti ettepanekute esitamiseks. Ettepanekuid saab teha kuni 1. detsembrini (kaas arvatud). Lisada tuleb põhjendused ning arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ning katteallikate kohta.

Informatsioonide all kõneldi liikluskorraldusest Märjamaa alevis ja tänavavalgustusest (alevis ja Varbolas).
Järgmine korraline istung on 16. detsembril Märjamaa rahvamajas.

Oktoobrikuu istungil osales 14 volikogu liiget. Istung toimus Märjamaa raamatukogus. Vahetult enne istungit külastati Pillerpalli lasteaeda. Majast, lasteaia tegemistest ning soovidest ja plaanidest kõneles lasteaia juhataja Ene Mätas.

Istungi päevakorras oli 8 punkti. Volikogu kinnitas valla eelarvestrateegia aastateks 2015-2018  ja määras katastriüksustele sihtotstarbeid.

Otsustati alandada enampakkumise korras müüdavate Valgu klubi, Haimre põhikooli ja Vardijõe kinnistute alghindasid.  Nüüd oleks hea õnne korral võimalik Valgu klubi omanikuks saada vaid 5000 euro eest. Haimre põhikooli kinnistut pakutakse 50 000 euroga.  Varbola külas asuva Vardijõe kinnistu uueks alghinnaks määrati 3000 eurot. Enampakkumisele pannakse ka Võeva külas asuv Sõeru kinnistu (alghind 3000.-), korteriomand Varbola keskus 83-M2 (3000.-) ja korteriomand Varbola keskus 83-13 (1000.-).

Volikogu pikendas kuni 31. detsembrini 2021 MTÜ Teenuse Naiste Ühendus õigust tasuta kasutada Teenuse mõisa osasid ruume käsitööringi tegutsemiseks.

Vallavalitsus avaldas soovi sõlmida leping OÜ-ga Sinu Ekspert lasteaia Pillerpall elektrisüsteemi jaotuskilpide rekonstrueerimiseks ja kordusmaanduse paigaldamiseks kuna sealne olukord on avariiline. Majandus- ja eelarvekomisjoni soovitusel võttis vallavalitsus volikogu istungiks ka kaks võrdlevat pakkumist ning selgus, et üks neist on odavam kui Sinu Eksperdi pakutu. Pärast mõningast arutelu otsustati anda vallavalitsusele nõusolek lepingu sõlmimiseks J&E Electric OÜ-ga  summas 2425,69 eurot (koos käibemaksuga).

Energiamajanduse  arengu kavandamiseks järgneva  kümne  aasta  jooksul ning aitamaks vallavalitsusel ja soojusettevõtjal oma tegevust ning pikaajalisi investeeringuid paremini planeerida ja teostada, tegi vallavalitsus volikogule ettepaneku tellida energiamajanduse arengukava koostamine maksumusega 9200 eurot Soojuspartner OÜ-lt. Volikogu oli ettepanekuga päri. Energiamajanduse arengukava peaks plaanide kohaselt valmima hiljemalt 30. aprilliks 2015.

Volikogu andis valitsusele nõusoleku korraldada hange Märjamaa valla varade kindlustamiseks perioodil 05.01.2015-04.01.2016 ning eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks.

Tavapäraselt kujunes istungi kõige mahukamaks punktiks informatsiooni punkt. Majandus- ja eelarvekomisjoni ettepanekul andis haridus- ja kultuurinõunik T. Mesila ülevaate valla lasteaiakohtade järjekorrast ning valitsuse tegemistest kauakestnud murekoha lahendamisel.  Teemast saab pikemalt lugeda istungi protokollist või kuulata oma kõrvaga istungi salvestiselt. Kokkuvõtlikult on vallavalitsuse sõnum see, et sügisest 2015 peaks lasteaiakohtade pakkumine enam-vähem vastama nõudlusele. Märjamaa lastehoius on praegugi vabu kohti. Lapsevanematel ei maksaks lastehoidu peljata, sest teenus on seal kvaliteetne ning vanemale ei tule see kätte kallimalt kui lasteaias käimine. Mõningane vahe on vaid toidupäeva maksumuses,  mis Märjamaa lastehoius on suurem kui meie lasteaedades.

Abivallavanem informeeris volikogu uuel aastal avanevast EASi kergteede rahastamise programmist. Valitsuse kava on esitada sinna taotlus saamaks raha Märjamaa alevi lõunapoolse osa ühendamiseks keskaleviga, s.o rajada kergtee Pärnu maantee äärde Pargi tänavast kuni n n Laane elurajoonini (endine aiandusühistu, mis tänaseks on kasvanud elamute piirkonnaks).

Ü. Olm küsis valitsuse kavadest seoses tulumaksu alalaekumisega. Valitsus negatiivse lisaeelarve esitamise vajadust veel ei näinud.

A. Kirsipuu uuris, kas valitsus on sel aastal laste kommipakkide teema läbi mõelnud, et ei korduks eelmise aasta segadus. V. Karu vastas, et valitsus on asja arutanud ja otsustanud selleks jõuluks varuda kommipakid kõikidele lastele.

M. Plamus pakkus välja, et ehk oleks ohutust silmas pidades mõistlik piirata gümnaasiumi juurde rajatud mänguväljak aiaga, vähemalt osaliselt. T. Matsalu ja V. Karu vastasid, et varem pole keegi sellise mõttega välja tulnud ja teema pole päevakorras. T. Tomson arvas, et lastevanematele, kes lapsega mänguväljakule tulevad, peaks ka mingi vastutus ja järelevalve kohustus jääma.

Järgmine volikogu istung on 18. novembril.  Siis on oodata külla politsei esindajaid, kes kõnelevad muutustest politseisüsteemis.

Volikogu oli 16. septembril istungit pidamas Lauknal. Kohal oli 15 volikogu liiget.
Kui algselt oli päevakorras 5 punkti, siis valitsuse ettepanekul lisati volikogu päevakorda kiireloomulise punktina vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa andmine (teemaks Märjamaa noortekeskuse ehituse projektijuhtimine, omanikujärelvalve, ehitusprojekti ekspertiisi ja riigihanke pakkumusmenetluse korraldamine).

Volikogus oli 1. lugemisel valla eelarvestrateegia aastateks 2015-2018. Eelnõu otsustati suunata kaheks nädalaks avalikustamisele, juba oktoobris on kavas strateegia kinnitada.

Olulise punktina oli arutamisel Märjamaa Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate töö tasustamise alused.  Võrreldes kehtiva „Märjamaa valla töötajate töötasustamise alustega" on uues määruses jäetud ära senised konkreetsed palgaastmed ja neile vastavad astmepalgad. Vallaasutuste töötajad on jagatud kolme palgagruppi: juhid, spetsialistid ja lihttöötajad. Palgagruppidele on määratud kuupalgavahemikud, mille raames saab tööandja töötajaga tema töötasus kokku leppida.  Nagu istungil välja öeldi, annab see asutuse juhtidele rohkem otsustusvabadust, kuid samas suureneb ka asutuse juhi vastutus. Uuest aastast on kavas suurendada 10% võrra hallatavate asutuste palgafonde. See annab võimaluse üle mitme aasta tõsta töötasu, lisaks miinimumpalga saajatele, ka teistel töötajatel.

Valla delegatsioon on kutsutud vastukülaskäigule Venemaale Leningradi oblasti Volhovi rajooni (sealt oldi suvel külas Märjamaa folgil). Volikogu määras 17. kuni 21. septembrini Volhovis visiidil oleva delegatsiooni koosseisu volikogu esimehe Urmas Kristali, volikogu liikme Darja Lehtsalu ning valitsuse poolelt abivallavanema Triin Matsalu ja avalike suhete nõuniku Tiina Gilli.

Volikogu määras sihtotstarbed viiele Sipa ja Maidla külas asuvale maaüksusele.

Vallavalitsus palus luba leping sõlmimiseks Tallinna Linnaehituse Aktsiaseltsiga  Märjamaa valla noortekeskuse ehituse projektijuhtimise, omanikujärelvalve, ehitusprojekti ekspertiisi ja riigihanke pakkumusmenetluse korraldamise teenuse osutamiseks summas 12 060 eurot (koos käibemaksuga). Eelnevalt oli valitsus viinud läbi hanke, kuhu esitati 8 pakkumust. Edukaimaks osutus Tallinna Linnaehituse AS. Volikogu nõustus lepingu sõlmimisega.

Infopunktis tegi A. Kirsipuu ettepaneku valitsusel tegeleda Laukna lasteaiahoone küttesüsteemi renoveerimisega. E. Plamus küsis Orgita ettevõtluskompleksi arengute kohta. Ü. Olm tundis muret Valgu kooli esise tee halva seisundi pärast.
M. Plamus tänas Varbola inimeste nimel volikogu ja valitsust, sest Varbola kergtee on saanud asfaltkatte ning noortekeskuseni viiv tee on korda tehtud. Nii jalgratturid kui rulluisutajad on kergtee enese jaoks juba avastanud.
A. Jõessar küsis, kas tänaseks on kontrollitud nõutavate sertifikaatide olemasolu Sipa mõisa paigaldatud uutel veetorudel. Ta palus seda kontrollida juba juunikuu istungil, kuid ta ei ole tänaseni tagasisidet saanud. A. Jõessar palus vallavalitsusel hoida silma peal Sipa mõisa ustel, mille kallal käib tema sõnul juba jälle „pläkerdamine".
V. Karu kõneles muudatustest kohaliku omaalgatuse programmis.
T. Matsalu rääkis lühidalt Mõisamaal tegutsema asunud Väikese Jalajälje ökokogukonna plaanidest.
K. Teekivi uuris Riigikogule esitatud valimisea langetamise eelnõu valguses aastaid tagasi moodustatud Märjamaa Noortevolikogu kohta – neist ei ole midagi kuulda.  V. Karu tunnistas, et ega neist ei olegi midagi kuulda. Eestvedaja lahkumisel soikus ka tegevus.

Istung kestis ilma vaheajata poolteist tundi. Järgmine korraline istung on 21. oktoobril.