Märjamaa valla kriisistaap

19.08.22

 

Staap Nimi Ametinimetus telefon e-posti aadress
pealik Meelis Välis Märjamaa vallavanem 5347 1855

meelis.valis@marjamaa.ee

pealiku abi Margus Vaher Märjamaa
Vallavalitsuse
haldusosakonna
juhataja
5622 0009 margus.vaher@marjamaa.ee
kommunikatsiooni juht Tiina Gill

Märjamaa Vallavalitsuse
info- ja välissuhete spetsialist

5621 4608 tiina.gill@marjamaa.ee
liige Anna-Kaia Kikkas Märjamaa
Vallavalitsuse
keskkonnaspetsialist
5668 8591 anna-kaia.kikkas@marjamaa.ee
liige Allan Riisenberg Järvakandi ja Märjamaa
komandopealik
5860 7172
5860 7172
allan.riisenberg@rescue.ee
liige Veiko Ülejõe MTÜ Laukna Pritsumeeste Selts juhatuse liige 5624 4084 veiko.ulejoe@gmail.com
liige  Gert Kalmiste Rapla
politsejaoskonna
piirkonnapolitseinik
5326 7181 gert.kalmiste@politsei.ee
liige Aavo Väli Kaitseliidu
Märjamaa Üksikompanii
pealik
525 6722 aavo.vali@gmail.com
liige Meelis Grišin AS
Matsalu Veevärk
tootmisjuht
5693 9363 meelis@matsaluvv.ee
liige Urmas Kristal Märjamaa
Valla
Külavanemate
Ühenduse
esindaja
5349 7987 urmas.kristal@marjamaa.ee
liige Marge Viska Märjamaa Vallavalitsuse
sotsiaalosakonna
juhataja
5621 4609 marge.viska@marjamaa.ee
liige Maiu Haljas

Vigala Osavallavalitsus
osavalla vanem

525 8919 maiu.haljas@marjamaa.ee
liige Gert Laidsaar Märjamaa Vallavalitsuse majandusspetsialist 5301 0162 gert.laidsaar@marjamaa.ee

 

Toimetaja: TIINA GILL

„Ole valmis!“ äpi kasutajad saavad ohu korral Päästeametilt teavitusi

22.07.22

Kaitseliidu Naiskodukaitse
Päästeamet

Pressiteade 19. juuli 2022

„Ole valmis!" äpi kasutajad saavad ohu korral Päästeametilt teavitusi

„Ole valmis!" äpile lisati uus funktsioon, nimelt on nüüd äpi kasutajal võimalik saada automaatseid ohuteavitusi otse sündmuse või kriisiolukorra lahendamise infosüsteemist. Sõnumi koostaja on esialgu Päästeamet, tulevikus saab see olla ka nt Politsei- ja Piirivalveamet, Häirekeskus või mõni muu asutus, mis sündmust juhib.

Esimese arendusetapi järel saab inimene ohuteavitusi siis, kui ta on äpi alla laadinud või oma telefonis oleva äpi rakendustepoes värskendanud, ohuteavitused on seejärel automaatselt sisse lülitatud. Lisaks saab ta ise seadistada, mis piirkonna teavitusi ta saada tahab. Valida saab mitu piirkonda, nt ära märkida oma kodukoha ja suvila piirkonna, mis võivad olla teine teises Eesti otsas. Samas on võimalik saada kogu Eesti kohta teavitusi, jättes lihtsalt kitsendused lisamata.

Uus funktsioon arendati Naiskodukaitse loodud rakenduses koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Päästeameti ja Häirekeskusega. Mobiilirakenduse abil ohust teavitamine on üks meetodeid, mida soovitatakse „Elanikkonnakaitse kontseptsioonis" (2018).

Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna juhataja Tuuli Räim: „Päästeameti eesmärk on kriisiolukorras teavitada avalikkust õigel ajal inimeste elu ja tervise ohustava kriitilise sündmuse vahetust ohust või toimunud sündmustest ning anda kiireid vajalikke käitumisjuhiseid. Meil on hea meel, et koostöös Naiskodukaitsega oleme esimesed, kes saavad hakata kasutama seda tööriista elanike teavitamisel."

Arendatud ohuteavituste funktsioon on kasutajatele äpi värskenduse näol juba kättesaadav nii Google Play kui ka Apple App Store rakendustepoes.

„Ole valmis!" nutirakendus on üks oluline osa Eestis välja antud ametlike käitumisjuhiste kampaaniast elanike teavitamisel. Eesti riigi üks prioriteete on suurendada meie inimeste teadlikkust sellest, kuidas oleks mõistlik kriisi ajal käituda ning millisel moel igaüks saaks ennast, oma lähedasi ja vara  kaitsta ning „Ole valmis!" rakendusel on selles suur roll kanda.

„Ole valmis!" nutirakenduse andis välja Naiskodukaitse 2018. aasta kevadel. Rakendus sisaldab riiklikke käitumisjuhiseid erinevateks kriisiolukordadeks, esmaabiõpetusi ning võimalust oma kodust valmisolekut interaktiivselt testida, rakenduse kaudu vajalikele numbritele helistada ja ka oma küberhügieeni teadmisi e-kursusel täiendada ja testida. 



Pilt näidisteavitusest

Toimetaja: TIINA GILL

Kriisiabi

1.07.22

JUHISED KRIISIOLUKORRAS KÄITUMISEKS

KODUSTE KRIISIVARUDE LOETELU

ABI- ja INFONUMBRID

PÄÄSTEKOMANDODE KAART  

 

EEKTRI- JA SOOJUSENERGIAGA VARUSTAJAD:

  • Elektrilevi rikketeated 1343
  • Elektrilevi klienditeenindus 777 1545
  • Soojusenergia tootja N.R.Energy OÜ 336 7777

TARBEVEE- JA KANALISATSOONITEENUSE OSUTAJA: Matsalu Veevärk 489 2556

RAVIMITE MÜÜJAD:

  • Vigala Apteek 482 1341
  • Apotheka 482 1187
  • BENU Apteek 661 0300

ESMATARBEKAUPADE MÜÜJAD:

  • JATS 482 1743
  • COOP 5860 0980
  • RIMI 489 8902
  • MAXIMA 800 2121

AUTOKÜTUSE MÜÜJAD:

  • OLEREX Märjamaal 5883 8980
  • OLEREX Orgital 5887 7735
  • CIRCLE K Orgital 489 0491

TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJAD:

  • Märjamaa Haigla 482 1065
  • Märjamaa Perearstikeskus 482 2232
Toimetaja: TIINA GILL

Rapla maakonna turvalisusenõukogu kutsub kogukondi kaardistama kriisiolukordi

13.06.22

Elanikkonna kaitsest on räägitud juba mitmeid aastaid, kuid mitte kunagi varem pole olnud tõeline kriisiaeg nii käegakatsutav kui praeguses ärevas maailmas.
Rapla maakonna turvalisuse nõukogu kutsub üles kõikides omavalitsustes kogukondi kaardistama oma ressursse toimetulekuks kriisiolukordades.

Kohalik omavalitsus koostöös külade teema eest vastutajatega saab kaardistada ära oma valla kogukonnad – võimalik, et need on tavapärased kogumid, kuid ehk on mõistlik vaadata  ka spetsiifilisemalt külasid ja kante – kui tekib kriis, siis kes hoiavad kokku ja kes saab keda aidata. Seejärel peaksid kõik sellised kogukonnad vaatama enda sisse ja kaardistama ära oma võimalused ja ressursid. Kaardistuse ühele lehele saab koondada kõik vajalikud kontaktid, mida saab jagada oma kogukonna kõikide liikmetega. Hinnake ära ka oma probleemid ja koostage väike plaan, kuidas kriisideks valmis olla.

Rapla maakonna turvalisuse nõukogu paneb boonuseks välja  väikese auhinnafondi parimatele praktikatele, mis oleks heaks eeskujuks kõigile. Auhinnafondi suuruseks on 1000 eurot.
Kõige suurem kasu sellest saab olla aga kohalikele elanikele – teadlik lähenemine suurendab turvatunnet ja annab võimalused valmistada inimesed ette ohuolukordadeks. 

Kriisiolukorraks valmisoleku kaardistus


Toimetaja: TIINA GILL

Kriisiks valmistumine toob meelerahu

11.03.22

Kriisi korral on kõige olulisem, et inimesed oleksid selleks hästi valmistunud – kodus on olemas varud ning läbi on mõeldud kriisiolukorras tegutsemise plaanid. Kui tegevused on aegsasti läbi mõeldud ja varude eest hoolt kantud, saabub ka meelekindlus, et kriisi korral on iseseisev toimetulek mõneks ajaks tagatud.

Kõige paremini on kriisideks valmistunud Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud. Nendes piirkondades võimutsevad mitmel korral aastas tormid, mis viivad ära elektri ja tekitavad ka muud pahandust. Kõige haavatavamad on kriisi korral linnaelanikud ning ennekõike kortermajades elavad inimesed. Lisaks on kehvem valmisolek muukeelsetel ning 65-aastastel ja vanematel Eesti elanikel. Mida suurem on kriis, seda rohkem võtab abi kohalejõudmine aega.

Kõik kriisideks valmistumiseks vajalikud juhised leiab veebilehtedel kriis.ee, olevalmis.ee ja rescue.ee. Lisaks on hea laadida endale alla Naiskodukaitse loodud rakendus „Ole valmis!"

Kodus peavad olema vähemalt seitsme päeva varud

Eestile ei ole täna otsest sõjalist ohtu. Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu kaasnevad sellegipoolest mõjud kogu Euroopale, sealhulgas Eestile. Esineda võib näiteks elektrikatkestusi või küberrünnakuid, teisisõnu tavalise elukorralduse häirimist. Seetõttu saab igaüks end ette valmistada, vaadates üle oma küberkäitumise, hoides kodus seitsme päeva kriisivaru ning autol kütusepaagi täis. Läbi tasub mõelda alternatiivsed sidevahendid ja valgusallikad ning muretseda matkapriimus või gaasigrill, et varutud toiduaineid ka valmistada saaks. Ükski inimene ei saa hakkama ka veeta, mistõttu peaks vee varumisel lähtuma teadmisest, et inimene vajab kolm liitrit vett päevas (kaks liitrit joomiseks ning üks toiduvalmistamiseks) ehk 21 liitrit nädalas.

Kriisiolukorraks valmistumise meelespea:

 

• Mõtle, milliseid vahendeid ja varusid vajab su pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvesta võimalusega, et kriisiolukorra tõttu ei saa kodust lahkuda, kaubad ei ole kauplustest kättesaadavad või muud eluliselt tähtsad teenused (elekter, veevarustus jm) ei toimi

• Mõtle, kus ja kuidas varusid hoida, et need oleksid lihtsasti kättesaadavad sulle ja sinu lähedastele

• Igapäevaselt mittekasutatavaid vahendeid on soovitatav pakkida eraldi kotti. Osa evakueerimiseks vajalikest vahenditest on mõistlik hoida autos, näiteks mobiiltetelefoni autolaadija, teedeatlas, lumelabidas jmt.

• Uuenda varusid regulaarselt

• Põlevmaterjali (vedelkütus, gaas, küttepuud jne) varumisel järgi tuleohutusnõudeid ja hoiustamise tingimusi

 

 

 

Seitsme päeva soovituslik varu:

Joogivesi

  • 2 liitrit inimese kohta ööpäevas, lisaks 1 liiter inimese kohta ööpäevas toidu valmistamiseks

 

Toit

Pool varudest ei tohiks vajada valmistamist

  • Konservid
  • Pakisupid
  • Kuivikud
  • Pähklid, kuivatatud puuviljad
  • Küpsised, maiustused, müslibatoonid, mesi
  • Vajadusel beebitoit

Esmaabivahendid

  • Esmaabivahendite komplekt

 

Hügieenitarbed

  • Seep
  • Desinfitseerimisvahend
  • Tualettpaber
  • Pabersalvrätid
  • Niisked puhastuslapid
  • Suured prügikotid (50 l)

Valgusallikad

  • Taskulamp ja varupatareid / päikesepatarei või dünamoga töötav taskulamp
  • Patareitoitel lamp või latern ja varupatareid / petrooleumilamp koos lambiõliga
  • Tormilatern
  • Küünlad
  • Tikud

Raadio

  • Patareitoitel raadio ja patareid mitmeks kasutuskorraks / päikesepatarei või dünamoga raadio

 

Tööriistad

  • Nuga
  • Käärid
  • Kleeplint
  • Kile


Söögiriistad

  • Ühekordsed toidunõud
  • Konserviavaja


Ravimid

  • Retseptiravimid
  • Valuvaigistid
  • Palavikualandajad
  • Allergiavastased ravimid
  • Seedehäirete ravimid
  • Põletusvastane vahend
  • Külmetusvastased ravimid

 

Küttematerjal

  • Vedelkütus
  • Gaas
  • Küttepuud

 

Akupank

  • Akupank mobiilsete seadmete laadimiseks

 

Muu vajalik

  • Sularaha pere vajaduste katmiseks ühe nädala jooksul
  • Mask hingamisteede kaitseks (näiteks tolmumask)
  • Tulekustuti ja -tekk
  •  Autokütus
  • Vajadusel lemmikloomatoit ja lemmiku ravimid

 

 

Varjumine

Varjumise vajadus tekib juhul, kui ohu korral inimeste evakueerimine ei ole kas võimalik või otstarbekas. Varjumine võib olla vajalik ennekõike rünnaku korral relvakonfliktis, aga ka näiteks radioaktiivse saaste, laiaulatusliku loodusõnnetuse või mõne muu sündmuse korral, mil piirkond muutub ajutiselt elamiskõlbmatuks. Tasub läbi mõelda, mida pereliikmed vajavad, et kodust eemal olles hakkama saada, sest õnnetuse korral pakkimiseks aega ei jää.

Kui ametiasutused on andnud käsu varjuda ning inimene juba on kusagil hoones – kodus, koolis, tööl või kas või poes –, siis tuleb sinna jääda. Eemale tuleb hoida akendest ja rõdudest ning kuulata edasisi suuniseid.

Juhul, kui ollakse näiteks tänaval, siis on Eestis ehitisi, kuhu võib vajadusel peitu minna. Varjendiks sobib rajatis, mis on (soovitavalt) betoonist, maa all ja ilma akendeta – näiteks maa-alune parkla või tunnel. Enda läheduses tuleb hoida mobiiltelefon koos laadijaga, et saada edasisi juhiseid. Käepärast tasub hoida laetud akupank.

Ka korteriühistud peavad olema kriisideks valmis

Et võimalikult hästi kriisidega toime tulla, peab igal korteriühistul olema plaan, kuidas käituda ja mida teha, kui elamus katkeb veeteenus, kaugküte või elekter.

 

Millele tähelepanu pöörata:

  • Kas maja kõik elanikud saavad kriisi korral ise hakkama või on ühistu tasemel kokku lepitud abivajavate elanike abistamine? Ühistu liikmetel on olemas omavahelised kontaktid ning juhtidel teada teenuse osutajate ja omavalitsuse kontaktid, kuhu probleemi korral helistada.
  • Igasuguste sõlmpunktide juurdepääsude võtmed olgu erinevatel inimestel, mitte ainult ühel
  • Uste, väravate, tõkkepuude jms avamine elektrikatkestuse korral – need peaksid olema avatavad ka mehaaniliselt. Samamoodi peaks muid tehnoseadmeid (signalisatsioon, küte, konditsioneer vms) saama katkestuse korral manuaalselt juhtida.
  • Kui majas on lift, siis varustada see juhendiga, mida teha lifti ootamatul seiskumisel.
  • Kaugküttesüsteem jätkab enamasti elektrikatkestuse korral toimimist, kuid soojus ei jõua trassidest majja. Mõelge läbi, kas teie maja vajab elektrikatkestuse korral generaatorit.
  • Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
  • Ühistul on mõistlik koguda infot, millistel elanikel on võimalus minna ajutiselt mujale elama. Samamoodi tasub kaardistada majaelanikud, kes iseseisvalt lahkuda ei suuda ning vajavad selleks abi. Nendest tasub ka omavalitsusele teada anda.

 

Olulised telefoninumbrid

  • Hädaabinumber112
  • Riigiinfo telefon 1247
  • Perearsti nõuandetelefon 1220
  • Elektrilevi rikketelefon 1343
  • Maanteeinfo 1510

 

Olulised veebileheküljed

  • Kriis.ee
  • Olevalmis.ee ja rakendus „Ole valmis!"
  • Rescue.ee

 

 

Kuidas helistada hädaabinumbrile, kui operaatoril pole levi?

  • Tee SIM-kaart telefonis mitteaktiivseks. Nuppudega telefonist võta lihtsalt SIM-kaart välja ja helista seejärel 112.
  • Nutitelefon tuleb taaskäivitada ja jätta seejärel SIM-kaardi PIN-kood sisestamata ning helistada 112. Pärast hädaabikõnet aktiveeri SIM-kaart uuesti. Vaid aktiveeritud SIM-kaardi korral saab päästekorraldaja levi olemasolul Sulle tagasi helistada, kui selleks tekib vajadus.
  • Kui igasugune telefonside puudub, mine abi kutsuma lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda, kiirabi baasi või haigla erakorralise meditsiini osakonda.

 


 

Toimetaja: TIINA GILL

Eriolukord

1.12.20

 

 

Toimetaja: TIINA GILL

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks valmistumisel

12.12.19
  • SINU JA SU PERE HAKKAMASAAMINE KRIISIOLUKORDADES SÕLTUB EELKÕIGE TEIST ENDAST!
  • ENNAST JA OMA PERE SAAD KAITSTA KÕIGE PAREMINI, KUI VALMISTUD KRIISIOLUKORDADEKS ETTE!
  • VAID SINA TEAD KÕIGE PAREMINI OMA PERE VAJADUSI JA VÕIMALUSI!
  • TEE KRIISIDEKS VALMISTUMISEL KOOSTÖÖD NAABRITE JA KOGUKONNAGA!
  • OLE VALMIS NÄDAL AEGA ISESEISVALT HAKKAMA SAAMA!

Kuidas oma perega kriisideks valmistuda

  • Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.
  • Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Näiteks:
    • kas kõik pereliikmed teavad, mis hetkel ja kuidas abi kutsuda;
    • millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
    • kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna (naabrid, sõbrad, sugulased, maale, suvilasse);
  • Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ning elektrit välja lülitada.
  • Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna, näiteks mida tuleks kodust lahkudes võtta kaasa või millised peaksid olema kodused varud.
  • Mõelge läbi, kas teie lähedased või tuttavad võivad mingites kriisiolukordades abi vajada, ning leppige nendega kokku omavaheline ühenduse hoidmine.
  • Mõelge läbi, kuidas oma koduloomade eest erinevates kriisiolukordades hoolitseda.

Kuidas koos naabrite ja kogukonnaga kriisideks valmistuda

  • Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
  • Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
  • Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt ).
  • Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
  • Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).

TASUB TEADA

Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga. Vaata lähemalt: www.vabatahtlikud.ee

Lae alla Naiskodukaitse poolt väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!". Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta. 

ÄPP "OLE VALMIS"

Toimetaja: TIINA GILL