2.09.22

PAKENDISEADUSE tekst  

Kui soovite loobuda korraldatud jäätmeveost, siis esitage taotlus hiljemalt 21. detsembriks. 

BLANKETID
Korraldatud jäätmeveost loobumise taotlus (e-vorm) 
Taotlus ühise jäätmemahuti kasutamiseks 
Ehitusjäätmete õiend, e-vorm

Toimetaja: TIINA GILL

Meeldetuletus

11.10.22

Tulenevalt Jäätmeseadusest (§ 69) tuleb korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajal (majapidamise omanikul) esitada igal aastal
hiljemalt 20. detsembriks kohalikule omavalitsusele taotlus, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. See hõlmab ka suvilate perioodilist vabastamist sügisel ja talvel, kui suvekodus ei viibita. Avalduse menetlusaeg on 30 päeva, täiendavate küsimuste tekkimise korral pikeneb menetlusaeg.

Juhime tähelepanu sellele, et Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirja § 29 lg 1 kohaselt on  jäätmevaldajal õigus esitada valitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks kuni kehtiva korraldatud jäätmeveo perioodi lõpuni (edaspidi korraldatud jäätmeveost vabastamine), kui jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus. Kehtiv korraldatud jäätmeveo periood lõpeb 28.02.2023.

Enne kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine lõpeb, on vabastatud jäätmevaldajal õigus valitsusele esitada uus taotlus tähtajaga kuni uue perioodi kehtivuse lõpuni.

Kui avaldus jääb esitamata, hakkab automaatselt alates 21.01 toimuma korraldatud jäätmevedu ja tekivad tühisõidu arved!

Toimetaja: JANIKA LILÄNDER

Jäätmevedu teostab AS Eesti Keskkonnateenused

8.04.21

Alates 1. märtsist  2020 teostab Märjamaa veopiirkonnas segaolmejäätmete, paberi- ja kartongijäätmete ja biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete vedu ja kogumist MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehooldekeskusega sõlmitud lepingu alusel AS Eesti Keskkonnateenused. Korraldatud jäätmeveo rakendumisest alates puudub teistel jäätmekäitlusettevõtetel õigus nimetatud piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid koguda ja vedada. Seni kehtinud jäätmeveolepingud muutuvad alates 1. märtsist 2020 kehtetuks.

Täiendavat lisainformatsiooni saab küsida e-maili aadressilt tallinn@keskkonnateenused.ee telefonilt 640 0800 või lugeda meie kodulehelt  www.keskkonnateenused.ee  ("korraldatud jäätmevedu"). 

 

JÄÄTMEVEO HINNAKIRI

Toimetaja: TIINA GILL

Korraldatud jäätmeveoga seotud küsimused ja vastused

25.01.22

Korraldatud jäätmeveo eesmärk on tagada mõistliku hinna ja tingimustega jäätmeveoteenus kõigile jäätmevaldajatele, vähendada prügistamist ja jäätmete põletamist ning tagada jäätmetes sisalduva materjali uuesti kasutusele võtmine ehk jäätmete ringlussevõtt.

Alates 1. märtsist 2020 teostab Märjamaa vallas veopiirkonnas segaolmejäätmete, paberi- ja kartongijäätmete ja biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete vedu ja kogumist MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehooldekeskusega sõlmitud lepingu alusel AS Eesti Keskkonnateenused.

Märjamaa vallas on kohustusliku jäätmeveoga liidetud kõik hoonestatud maaüksused. Jäätmeveo teenustasu sõltub jäätmemahuti suurusest ja tühjendussagedusest. Sobiva suurusega mahuti ning veosageduse jäätmete üleandmiseks valib jäätmevaldaja, lähtudes sellest, kui palju vastavaid jäätmeid kahe veopäeva vahelisel ajal tekib ning millises piirkonnas jäätmevaldaja paikneb. Arvestada tuleb, et segaolmejäätmete äravedu ei saa toimuda harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul, kusjuures erisusena on Märjamaa alevi ning Orgita piirkonnas vedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

Vallavalitsus saab anda korraldatud jäätmeveost vabastuse, kuid seda vaid juhul, kui on veendumus, et kinnistul ei elata ja seda ei kasutata – selleks tuleb esitada korraldatud jäätmeveost tähtajalise vabastuse taotlus.

Jäätmevedu ei pea kinnistult toimuma, kui tekkivad jäätmed viiakse kokkuleppe alusel teisel Märjamaa valla kinnistul (näiteks põhielukohas) asuvasse prügikasti; samuti võib kasutada naabritega ühist konteinerit – selleks tuleb esitada ühise jäätmemahuti taotlus.

Olen kinnistuomanik Märjamaa vallas. Kas prügiveoteenus on mulle kohustuslik?

Märjamaa vallas on kehtestatud korraldatud jäätmevedu. See tähendab, et hoonestatud kinnistud liidetakse automaatselt olmejäätmete veoteenusega ja need tuleb üle anda tekkekohas ehk omal kinnistul.

 

Kas jäätmeveost saab vabastuse, kui viia ise oma jäätmed jäätmejaama?

Märjamaa vallas on kehtestatud korraldatud jäätmevedu. See tähendab, et hoonestatud kinnistud liidetakse automaatselt olmejäätmete veoteenusega ja need tuleb üle anda tekkekohas ehk omal kinnistul. Jäätmeveost ei ole võimalik vabastust anda põhjusel, et inimene viib oma olmejäätmed ise jäätmejaama.

Saame kinnistu vabastada jäätmeveost vaid juhul, kui veendume, et kinnistu pole kasutuses. Kui kinnistu on kasutuses teatud kuudel (näiteks suvel) ja muul ajal mitte, siis saame vabastuse anda nendeks kuudeks, mil kinnistut ei kasutata. Kui kinnistu on siiski aastaringselt kasutuses, siis jäätmeveost vabastust anda ei saa. Küll aga võite teha koostööd näiteks naabriga, leppides omavahel kokku, et kasutate jäätmete üleandmiseks ühist konteinerit. Sellisel juhul toimub prügivedu ainult ühel kinnistult. Ühismahuti kasutamise kohta palume esitada vastav avaldus.

 

Elan kortermajas. Miks ma ei saa teha korterile eraldi jäätmeveolepingut?

Seoses uue jäätmeveoperioodiga ei tehta enam lepinguid üksikute korteritega. Jäätmeseaduse järgi liidetakse korteriühistu olmasolul see korraldatud jäätmeveoga ja kehtivad korteriühistu prügiveotingimused. Prügiveoarve tuleb ühistule, mille liikmed ise vastavalt kokkuleppele omavahel ära jagavad. Palume teavitada jäätmevedajat, kes on ühistu kontaktisik (lepib vedajaga kokku teenuse tingimused) ja millisele meilaadressile vedaja arve saadab.

 

Millised konteinerid kortermajal olema peavad?

Korteriühistule Märjamaa alevis ja Orgita piirkonnas alates viiest korterist on kohustuslikud kolm konteinerit: segaolmejäätmed, biojäätmed ja vanapaber. Pakendikonteiner on vabatahtlik.

Segaolmekonteinereid võib ühistul lepingus olla mitu, st vedajat võib teavitada, et kasutate jätkuvalt olemasolevaid segaolmejäätmete konteinereid. Samas võib ühistu otsustada, et üks konteineritest võetakse kasutusele segaolmejäätmeteks, teine vanapaberi kogumiseks ja kolmas biojäätmeteks. Sel juhul pole uusi konteinereid vaja osta.

Märjamaa alevis või Orgital asuval kinnistul võib prügivedu toimuda tavapärasest harvemini  – üks kord 12 nädala jooksul – kui kinnistul on olemas kinnine komposter, kuhu aastaringselt pannakse kõik majapidamises tekkivad biolagunevad köögijäätmed.

Biojäätmete konteiner on kohustuslik, kui ühistul või erakinnistul puudub komposter biojäätmete kompostimiseks.  Märjamaa alevis ja Orgital peab komposter olema kinnine, et linnud-loomad ei pääseks toidujäätmetele ligi. Kompostri võib osta poest või ise ehitada. Biojäätmeid ei ole enam lubatud panna segaolmejäätmete hulka. Kui seda on tehtud, võib vedaja esitada kahekordse arve.

Kui ühistul on komposter muretsetud, palume sellest teatada marjamaa@marjamaa.ee või otse keskkonnaspetsialistile anna-kaia.kikkas@marjamaa.ee . Prügifirma käib biokonteinerit tühjendamas vastavalt veograafikule, kuni on vallalt saanud teate kompostimise kohta.

Vanapaberi tühjendus võib toimuda vastavalt vajadusele (tellimisel), sellest tuleb teada anda jäätmevedajale. Kuni vedajat pole teavitatud, toimub konteineri tühjendus vastavalt veograafikule. Kui konteinerit pole välja pandud, toimuvad tühisõidud ja vedajal on õigus esitada ka tühisõiduarve.

 

Kortermaja soovib loobuda vanapaberi äraveo kohustusest. Majas on kuus korterit ja igal korteril ahi. Kas see on võimalik?

Vanapaberi konteiner on mõeldud ajalehtede, ajakirjade, reklaamlehtede, (kõvade kaanteta) vanade raamatute, kontoripaberi jms kogumiseks ja taaskasutusse suunamiseks. Vanapaberit võib jätkuvalt kasutada tulehakatuseks, kuid seda pliidi all või lõkkes hävitada ei ole mõtet. Vanapaber ei käi ka avalikesse sinistesse papp-pakendikonteineritesse.

Vanapaberi äravedu on segaolmejäätmetest viis korda odavam. Vanapaberist uute toodete valmistamine on suhteliselt lihtne ja seda tehakse ka Eestis (nt munakarbid, kontoritarbed, WC-paber). Sellest tulenevalt peavad korteriühistud kasutama ka vanapaberi konteinerit, sõltumata ahjude olemasolust.

Vanapaberi konteiner võiks olla sinist värvi, mis tähistab vanapaberit. Sinise konteineri puhul on väiksem tõenäosus, et mõni kortermaja elanikest paneb konteinerisse valed jäätmed. Sinise konteineri saate osta näiteks oma piirkonna jäätmevedajalt.

Vanapaberi konteineri tühjendamine võib siiski toimuda vastavalt vajadusele, st jäätmevedaja saadetud vanapaberi veograafiku saate lasta tühistada ja leppida kokku, et edaspidi toimub vanapaberi konteineri tühjendus tellimise peale. Nii väldite pooltühja konteineri tühjendamist ja sellega kaasnevat arvet.

 

Elan eramajas. Millised konteinerid mul peavad olema?

Eramajadel peab olema segaolmekonteiner. Pakendi-, biojäätmete ja vanapaberikonteinerid on vabatahtlikud.

 

Krundile puudub piisava kandevõime ja ümberpööramiskohaga juurdepääsutee ja prügiauto ei pääse kinnistuni. Mida teha?

Korraldatud jäätmeveoga liidetakse kõik hoonestatud kinnistud. Kui kinnistu pole aastaringselt või perioodiliselt kasutuses, saab omanik või valdaja taotleda jäätmeveost vabastamist. Kui kinnistu on kasutuses, ei ole võimalik vabastust anda.

Kui jäätmeveok ei pääse kinnistule juurdepääsutee kehva seisukorra tõttu, siis tuleks viia jäätmekott või konteiner lähimasse võimalikku peatuskohta (näiteks tee äärde). Teine võimalus on kasutada näiteks naabriga vastastikusel kokkuleppel ühismahutit – selle kasutamise kohta palume saata vallale ühismahuti avaldus. Sel juhul kanname ühiskasutuse jäätmevaldajate registrisse ja teavitame jäätmevedajat, et kinnistule pole prügivedu vaja teha, kuna kasutatakse teisel kinnistul asuvat mahutit.

 

Millal ma peaksin esitama jäätmevesot ajutise vabastuse taotluse?

Kui kinnistut ei ole kasutatud või kasutatakse vaid periooditi, tuleb igal aastal ajutist jäätmeveost vabastamist uuesti taotleda. Jäätmeaasta kestab 21. jaanuarist kuni 20. jaanuarini. Taotlust menetletakse 30 päeva, seega hilisem aeg taotlus saata on 20. detsember.

Jäätmevaldajad, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse alates 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks.

Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, esitab kinnistu omanik/jäätmevaldaja kohalikule omavalitsusele vastava taotluse. Taotluses palun ära märkida mitteliitumise periood ja põhjendus. Elamu kasutamisel suvekoduna (suvilana) tuleb taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitumist perioodile, millal seda ei kasutata (näidata ära kuud). Kindlasti tuleb taotlusele märkida taotleja tegelik aadress (see kus taotleja reaalselt viibib, mitte sissekirjutuse järgne).

Mitteliitunuks lugemise taotlus on võimalik rahuldada ja jäätmevaldaja (kinnistu omanik) erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada vaid juhul, kui kohalik omavalitsus on eelnevalt veendunud, et vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

 

Millised võimalused mul on pakendijäätmeid ära anda?

Märjamaa alevis ja Orgita piirkonnas on võimalik sõlmida leping Eesti Keskkonnateenused ASiga pakendijäätmete mugavaks üleandmiseks otse kodust. Hinnakiri on Eesti Keskkonnateenuste kodulehel väljas.

Näiteks soovite anda Märjamaa alevis 0,14 m3 konteineriga ära segapakendeid ja soovite ka konteinerit Eesti Keskkonnateenustelt rentida, see maksab 0,26 € tühjendus pluss 2,40 € konteineri rent.

Kahjuks hajaasutuses seda teenust ei pruugita pakkuda (Eesti Keskkonnateenustel on kohustus vedada ära alevist ja Orgita piirkonnast pakendijäätmed, kui on sõlmitud vastav leping), siis on võimalus suuremas koguses pakendeid mugavalt ära anda jäätmejaamas. Jäätmejaamas võetakse pakendeid vastu tasuta.

Üle Märjamaa valla on paigaldatud ka pakendikonteinerid, kuhu saab samuti tasuta pakendijäätmeid viia, kuid tuleb arvestada, et osa pakendikonteinereid on lukus ning pakendid tuleb konteinerisse panna läbi selleks ettenähtud luugi ning see võib olla aeganõudev. Konteinerid on lukus, kuna aegade jooksul on sattunud nendesse konteineritesse jäätmeid, mis sinna ei kuulu.

 

Mis õigused on jäätmeveo korraldajal kliendi võlgnevuse korral?

Võlgnevuse ja probleemide tekkimise korral tuleks esimesel võimalusel ühendust võtta jäätmeveo korraldajaga, kellel on ülevaade võlgnevuse suurusest, maksetähtaegadest jms arvega seonduvast.

Kui klient on jäänud võlgu, on jäätmeveo korraldajal õigus pöörduda kohtuväliste võlgade sissenõudmise ehk inkassoteenust osutava ettevõtte poole. Võla loovutamine on lubatud võlaõigusseadusest tulenevalt, sõltumata võlgniku nõusolekust. Inkassofirmal ei ole võrreldes võlausaldajaga / jäätmeveo korraldajaga rohkem õigusi, st inkassofirmal ei ole ilma kohtuotsuseta võimalik võlgnikult/kliendilt võlga jõuga sisse nõuda või võlgniku/kliendi vara võla katteks realiseerida. Seaduse kohaselt on inkassoteenust pakkuval ettevõttel õigus nõuda võlgnikult/kliendilt sissenõudmiskulude hüvitamist. Jäätmeveo korraldajal on oma õiguste kaitseks õigus pöörduda ka kohtusse ja jõustunud kohtuotsuse olemasolul kohtutäituri poole.

 

Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist
Anna-Kaia Kikkas  



 

Toimetaja: TIINA GILL

Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata esitab kinnistu omanik/jäätmevaldaja kohalikule omavalitsusele vastava taotluse

10.02.21

Tulenevalt Jäätmeseadusest (§ 69) tuleb korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajal esitada iga-aastaselt hiljemalt 20. detsembriks kohalikule omavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Hõlmab ka suvilate perioodilist vabastamist sügisel ja talvel kui suvekodus ei viibita.

Seetõttu palume isikutel, kes on saanud korraldatud jäätmeveo vabastuse ja nimetatud kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud, esitada kohalikule omavalitsusele hiljemalt 20. detsembriks sellekohane kirjalik kinnitus.

Jäätmevaldajad, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse alates 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks.

Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata esitab kinnistu omanik/jäätmevaldaja kohalikule omavalitsusele vastava taotluse. Taotluses palun ära märkida mitteliitumise periood ja põhjendus. Elamu kasutamisel suvekoduna (suvilana) tuleb taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitumist perioodile, millal seda ei kasutata (näidata ära kuud).

Mitteliitunuks lugemise taotlus on võimalik rahuldada ja jäätmevaldaja (kinnistu omanik) erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada vaid juhul kui kohalik omavalitsus on eelnevalt veendunud, et vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

Kinnitus palun saata aadressil: Tehnika tn 11, Märjamaa alev, 78304 Raplamaa või e-posti aadressil: marjamaa@marjamaa.ee.

Jäätmeveost loobumise e-vorm 
Korraldatud jäätmeveo loobumise/erisuse taotlus

Lisainfo:
Anna-Kaia Kikkas
tel 5668 8591

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus

Toimetaja: TIINA GILL