Jaaniveski sild ja vesiveski koht
Foto: Tiina Gill
Vana vesiveski koht ja kolmeavaline maanteesild Metskülas. Hästi on säilinud 2 kolmest (paekivist) sillasambast. Samuti raudkividest jäämurdjad. Sild 4x32 m.
Jaaniveskit on veskina mainitud Kasti mõisa kirjades 1687. a. Andmed töötamisest veel aastal 1828.
Jaaniveski sild ja vesiveski koht on pärandkultuuri objektid
Nõidama nõiakivi
Nõidama nõiakivi asub Kõrtsuotsa külas
Nõidama kivi asub endise Märjamaa ja Orgita mõisa piiril. Kivi maapealne kõrgus on umbes 1,5 meetrit ning läbimõõt 2 m. Kivi pinnale on raiutud mitu risti ning numbrid 1 ja 3. Muistend räägib, et selle kivi juures (või peal) haavapuu süllal olevat põletatud surmamõistetud nõid (naine). Teise variandi järgi koguni seitse nõida.
Veel 20. sajandi alguses olnud kivi läheduses heinamaa, nn Nõidamaa põllud. Vanasti olnud siin ka talu. Selle asutanud kauges minevikus orjuse või sõja ja katku eest metsa pagenud talupoeg. Nõidama nime ei ole õnnestunud leida ei kaartidel ega dokumentides. 1648. aastast pärineval Telliste mõisa kaardil on küll näidatud see kivi mõisapiiri tähisena, kuid kivi nime ei ole märgitud. Ei esine Nõidama talu ka üheski adra- ega hingerevisjonis 1687–1858. J. Jungi „Muinasteadus eestlaste maal" III osas Märjamaa kihelkonna pala nr 21 (korrespondent A. Suurkask) jutustab Orgita mõisa heinamaal asuvast Nõiamäest, kus üks suur nõid haavapuu riidal olevat ära põletatud. 1924. aastal A. Tiitsmaa märgib, et kohapeal Nõiamäge ei tunta. Kuid arvestatav on võimalus, et Nõiamägi on samastatav Nõidama kiviga. J. Jungi materjalides kas esines ebatäpsus või oli ülemöödunud sajandil kivi ümbrus rahvasuus tuntud ka mäe nime all.
(Meinhard Uustalu koostatud raamatust „Haimre-Märjamaa piirkonna minevikust")
Nõidama nõiakivi RMK loodusblogis
Pildistatud 1. mail 2021. Fotod: Tiina Gill
