Me tahame Vana-Vigalas õppida
Reet Saar

Märjamaa Nädalalehe eelmises numbris (13.11.2024) ilmus artikkel, mis andis ülevaate, mida omavalitsus on seni teinud haridus- ja teadusministeeriumi kavatsuse järel sulgeda Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool (edaspidi TTK). Tänases loos toome välja TTK kommentaarid, miks kool peaks jätkama ja lükkame ümber mõned seisukohad, mis haridus- ja teadusministeerium on välja toonud. Vestluses osalesid direktor Enn Roosi, õppedirektor Evelin Tamm ja õpetaja Meelis Välis. 

TTK sai õppeasutuse sulgemise plaanist teada sel suvel puhkuse eel, kui kutseharidusreformi juht Triin Laasi-Õige sõitis spetsiaalselt Vigalasse, kohtuma koolijuhiga. See oligi ainult lühike käimine ja tuldi lihtsalt teavitama, et kool pannakse kinni ja kõik. Enne polnud sellise arutelu toimumisest mingil moel märku antud. Direktor palus selle teate ministeeriumi inimestel endal kollektiivile edasi anda paari päeva pärast veebis toimuval kooli üldkoosolekul. Enn Roosi sõnul on täna meeleolud koolis selle info valguses erinevad, aga kuna töö tuleb ära teha, siis praegu käibki igapäevane elu. „Me ei ole ametlikult ühtki kirja sulgemise kavatsuse kohta saanud ja see ongi meie lootus, et ehk nii ei lähe. Praegu ikka loodame, et sellist kooli on vaja," ütles Roosi.

Kool ja toetav kogukond on astunud samme, et põhjendada sellise kooli vajalikkust riigis ja ka kohalikule kogukonnale. Meelis Välis rääkis, et oktoobris käsitles osavallakogu TTK küsimusi kutseharidusreformis ja Vana-Vigala põhikooli direktori  poolt koostatud avalikku pöördumist. Pöördumine saadeti haridus- ja teadus-, sotsiaal- ja regionaalministeeriumile ja riigikogu Rapla toetusrühmale. TTK juhtkond tunneb, et kahjuks on neid seni jäetud ministeeriumis aruteludest kõrvale, kuigi kool on otsinud võimalusi anda sulgemisplaani vastu omapoolseid põhjendusi ja selgitusi.

Kooli algatusel on toimunud kohtumine riigikogus, kus käisid Meelis Välis ja Evelin Tamm. Saadikutest osalesid Madis Kallas ja Anti Allas ning haridus- ja teadusministeeriumist  kutsehariduse reformi juht Triin Laasi-Õige. 

MTÜ Vigala Külade Ümarlaud on algatanud toetusallkirjade kogumise petitsioon.ee keskkonnas. Kivi-Vigala rahvamajas ja Vana-Vigala raamatukogus ning rahvamajas saab toetusallkirja anda ka paberil. Petitsioonile saab allkirju anda 22. novembrini ja need antakse seejärel üle riigikogule. Juba on koos ligi 3700 allkirja.

 

Sulgemise stsenaariumid

18. septembril sai kooli juhtkond ministeeriumi esindajatega kokku, et arutada kooli sulgemise stsenaariume.

 Kui esmane info juunikuus oli, et kool suletakse ja vastuvõttu 2025. aasta sügisel enam ei ole, siis praegu käivad arut-elud selle variandi ümber, kus õpilaste arv kooli sulgemiseni ei langeks järsku ja lõpetamine oleks sujuv. Laual on kolm võimalikku stsenaariumit. Nii võeti tänavu õppurid vastu kolmeaastasesse õppesse, 2025. aastal võetaks vastu kahe- ja üheaastastele õppekavadele ja 2026. aastal üheaastastele õppekavadele. TTK ettepanek on, et kui nende kool otsustatakse tõesti sulgeda, siis auto- ja käsitööerialade õpe võiks jääda kohapeale alles teise kutsehariduskeskuse õppekohana. 

„Kuigi TTK tulevik on tänasel päeval ebaselge, on heameel tõdeda, et nii mõnedki asutused näevad meie kooli vajalikkust siin haridusmaastikul. Nimelt võttis just eelmisel nädalal kooliga ühendust Maardu linnavalitsuse ametnik, et tutvuda Vana-Vigala TTK võimalustega. Nad tahaksid järgmisest sügisest Maardust siia saata NEET-staatusega noori (kes ei õpi ega tööta). Ametnike sõnul on elu näidanud, et vaid info jagamisest neile noortele ei piisa, ja sellest tulenevalt tahavad nad need noored sõna otseses mõttes käe otsa võtta ja meie juurde tuua, eesmärgiga neile tutvustada meie kooli poolt pakutavaid võimalusi omandada keskharidus käsikäes praktilise oskuse või kutsega. Meie igal juhul oleme valmis nendega koostööd tegema," kinnitas Evelin Tamm.

Vana-Vigala põhikooli direktor on analüüsinud õpilaskodus elavate põhikooli noorte põhjusi, miks nad just siia põhikooli ja õpilaskodusse on tulnud või suunatud. Uuring näitas, et 90% on selliseid noori, kes ei saa erinevatel põhjustel kodus elades õppida ja on just sellepärast Vigalasse saadetud. 

Roosi sõnul näitab siinne kogemus, et NEET-riskiga noored, kellel on tekkinud probleemid õppimise ja käitumisega, tuleb tuua teise keskkonda, kus nad on eemal senistest ahvatlustest: „Meile on mitmed noored aegade jooksul öelnud, et oleks ma jäänud Tallinnas tänavale, oleks mul pidevalt olnud politseiga pahandusi ja oleksin ehk isegi vanglasse sattunud, aga siin olen vanadest sõpradest eemal, pluss kaasneb järelevalve ja nõustamine."

Peale selle ei ole vähetähtis õpilaste sotsiaalse toimetuleku ja iseseisva elu harjutamine kodust kaugemal.

Haridus- ja teadusministeeriumist on väidetud, et edaspidi peavad kõik kutsekoolid hakkama hariduslike erivajadustega (HEV) õpilastega tegelema, et nad saaksid kodu lähedal õppida. Vana-Vigala koolide kogemus kinnitab, et tegelikult on kaugemal õppimine nende arengus positiivne ning väga paljudel juhtudel senisest keskkonnast võimalikult kaugemal olemine lausa hädavajalik.

Samuti on kõikidesse kutsekoolidesse vastava meeskonna loomiseks vaja juurde hulka spetsialiste, keda nagunii kogu Eestis juba praegu napib.

 

Ruumide kasutus on optimeeritud

Riik otsib praegu aktiivselt igalt poolt kokkuhoiu kohti. TTK puhul on ministeerium miinusena välja toonud ebaefektiivset taristu kasutust, sest ühe õpilase kohta on siin 44 m² pinda. Kool on ehitatud umbes 700 õpilasele, praegu on nimekirjas on 463 inimest, kellest aktiivses õppetegevuses on 435, sest osa on akadeemilisel puhkusel või on nende õpe pikenenud. Kohe avatakse ka uus õppegrupp – alustab 5. taseme autodiagnostika üheaastane õpe.

Taristu ruutmeetrite hulk õpilase kohta on probleemiks olnud, kuid pindade kasutamist on kool kogu aeg optimeerinud. Nii on kaks ühiselamut lammutatud, üks töökoda on kasutusel laona, kust küte ja vesi on välja lülitatud, täielikult on kasutusest väljas kooli peahoone 4. korrus ja 3. korrusest suurem osa. Töökojahoonest on üks osa kauplusele renditud. 3. õpilaskodu on sotsiaalministeeriumi käsutuses Ukrainast tulnud sõjapõgenike majutuskohana. 4. õpilaskodus on pool kolmandat korrust õpilaskoduna põhikooli kasutuses ja selle kulud tasub põhikool.

„Kui reaalselt kasutatavate pindade järgi arvutada, siis tuleb õpilase kohta umbes 30 m² pinda. See on küll suurem kui keskmiselt teistel meiega sarnaseid erialasid õpetavatel ametikoolidel, aga on samas suurusjärgus mõnede kutsekoolidega. Meie kooli andmed polnud statistikas seni nii täpseks viidud, kuna see meie elu varem otseselt ei mõjutanud. Täna pindu enam vähendada ei saa. Tänane optimeerimine on saada kooli rohkem õpilasi juurde, et pinnakasutuse näitaja sel moel alla tuua. Ja suurema õpilaste arvuga tuleb ka raha juurde," selgitas Roosi.

 

Ühiselamu on täis

Evelin Tamm tõi välja, et Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) saab andmeid välja võtta mitut moodi ja tulemus sõltub sellest, kuhu ja millisesse lahtrisse ,,linnuke" märkida.

Tema sõnul pole õige väide, et õpilaskodus on 414 majutuskohta, kuid põhilisi majutujaid on alla 200. „Pannes linnukese ühe näitaja juurde, saab tulemuseks, et pool õpilaskodust on tühi. Tegelikult  tuleb maha arvata 3. õpilaskodu 80 kohta, mis on sotsiaalministeeriumi kasutuses, lisaks põhikooli kasutuses olevad 35 kohta. „Tegelikult on õpilaskodu täis. Täiskasvanud õppijaid kutsume kooli eri aegadel, sest muidu poleks kõigile peavarju pakkudagi," ütles Tamm. 

 

Töötajad on kvalifitseeritud

Veel üks väide, millega kool nõus pole, puudutab personali kvalifikatsiooni, kes töötavad erivajadustega noortega.

„Koolile heidetakse ette, et meil pole majas spetsialiste, aga tegelikult on tõde seal kusagil vahepeal – spetsialistid on põhikohaga teisel ametikohal. Me oleme püüdnud selgitada töötajate kvalifikatsioonile vastavust ja kuidas meie koolis asjad toimivad, aga haridusministeerium on pidanud oluliseks üksnes seda, mis on SAP-is isikkoosseisu nimekirjas kirjas," ütles Tamm.

Näiteks on ta ise lõpetanud magistrina eripedagoog-nõustaja eriala ja annab ka erivajadustega õppijatele tunde, kureerib õpiabi ümarlaua tööd ja nõustab õpilasi, kuid kuna töölepingus on ametikohaks õppedirektor, siis ülesanded, mis ametijuhendis kirjeldatud, justkui polegi miskit. Meelis Välis on lisaks keemia-füüsikaõpetaja kvalifikatsioonile ka pedagoogilise nõustamise magister, aga ta on põhikohaga keemiaõpetaja ja SAPi andmetel jällegi isikkoosseisus vaid õpetajana, kuigi teeb samal ajal ka õppenõustamist. Töölepingu järgi on Liina Kikasel 0,32 ametikohta sotsiaalpedagoogi kohta, sest temal on nn sidekriipsuga ametikoht. SAP-i andmete järgi on ta justkui ainus spetsialist, kes majas vastab kvalifikatsiooninõuetele. Tegelikult on kogu kollektiiv pidevalt saanud lühemaid ja pikemaid eripedagoogika koolitusi. Koolitusi on majja sisse ostetud või väljas õppimas käidud, et hoida teadmiste taset. Kahjuks seda ei peeta nagu millekski.

Vana-Vigala TTK tugisüsteemi kirjelduses on öeldud: „Esmase märkamise, nõustamise, sotsiaalse toimetuleku alase nõustamise ja abistamise jaoks on loodud laiapõhjaline õpetajaid, grupijuhendajaid ja õpilaskodu töötajaid hõlmav tugivõrgustik. Nad on läbinud koolis pea igal aastal korraldatud üldkoolitusi ning saanud täiendkoolitusi väljaspool. Nii öelda „kabinetis istuvaid" spetsialiste meil ei ole. Kõik tugiteenuste osutamisega seotud inimesed viibivad igapäevaselt õpilaste hulgas, pedagoogilisel tööl võimalikult sihtgrupi juures, mis teeb tunduvalt lihtsamaks märkamise, objektiivsemaks probleemi kaardistamise ning operatiivsemaks lahendamise. Koolis toimib avatud suhtlemise süsteem, kus iga õpilane võib igal ajal pöörduda iga kooli töötaja, kaasa arvatud koolijuhi ja/või õppedirektori poole."

Sotsiaalpedagoogi tööd teevad siin koolis grupijuhendajad, aga kui neil kogemusi napib, kutsuvad nad appi nõustajaid või eripedagoogi. Koolis on lisaks kaks toetavat lüli: õpiabi ümarlaud toetab õppeküsimustes, ja kõige kõvem abi on tugirühm, kuhu kuulub kaks eripedagoog-nõustajat ja kaks psühholoogilist nõustajat. Nemad lahendavad küsimusi, mis allpool pole lahendust leidnud.

„Kurb oli kuulda 6. novembril riigikogu infotunnis haridusministri sõnavõtust, et TTK ei ole suutnud tagada piisaval hulgal õpetajaid, kes erivajadusega õpilasi õpetaks ja meie õpetajatel ei ole võimekust erivajadusega õpilaste jaoks.

Kui meie töötajad statistiliste näitajate poolest justkui ei vasta kvalifikatsioonile, siis nende pädevust kinnitab ennekõike see, kui paljud erivajadusega õppijad on kutseeksamitele läinud ja ka eksamid sooritanud. Neil pole kohustust seda teha, sest haridusliku erivajadusega õpilase puhul piisab seaduse järgi kooli lõpetamiseks vaid erialasest koolieksamist, kus hinnatakse õpiväljundite saavutatust. Ainuüksi tänavu suvel 25-st haridusliku erivajadusega õpilasest, kes lõpetasid kooli, registreerus kutseeksamile 20 õpilast, kellest omakorda 17 sooritas eksami. Tekib küsimus, kas tulemused tulevad sellised, kui pole koolis võimekust erivajadusega õppijaid õpetada? Kindlasti mitte. Paljud neist on leidnud töökoha ja nad peavad seda. Häid tulemusi on saadud ka erivajadustega õpilaste kutsevõistlustel," kaitseb Evelin Tamm töötajate pädevust.

Direktori sõnul on näiteks riigikontroll alati küsinud seletust, kui kontrollides on midagi dokumentides ebaselgeks jäänud. Nii mõnelgi puhul on saanud selgeks, et tegu pole rikkumise, vaid  teistsuguse lahendusega, aga haridusministeerium pole kooli kommentaare arvestanud. Koolil on jäänud mulje, et kui tahad negatiivset vastust saada, siis ka leiad selle.

„Meil on üle 20 aasta korraga ligi sada erivajadusega õppijat koolis, aga nad ei tuleks siia, kui siin pole pädevust õpetada. Meie kooli töötajad mitte üksnes ei osuta erivajadustega õppijatele tähelepanu, vaid meil on nad ümbritsetud tähelepanuga," teab direktor.

 

TTK õppebaasid on kutseõppe keskuseks

„Intervjuudest on läbi käinud haridus-ja teadusministeeriumi väide, et TTK hooned on halvas seisus ja õppebaasid vananenud, kuid mitmel erialal on kooli õppebaasid kutseeksami keskuseks, nt kõik autoerialad, kokad-kondiitrid, sepad, keraamikud, restauraatorid, puukäsitöölised. Kutseeksami läbiviimiseks sobivaks hinnatud õppebaas peab olema kraadi võrra ,,kangem" kui  lihtsalt õppekava täitmiseks läbiviidaval õppel," lükkas Roosi ümber veel ühe seisukoha.

Kutseõppe kvaliteedi hindamist tehakse Eestis sarnaste erialade rühmade kaupa. Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur on andnud Vana-Vigala TTK-le kõikidel erialadel pikima ehk kuueaastase tähtaja, kui tehakse uus hindamine.

Eelmisel aastal lõppes peahoone remont ja nüüd on kogu kooli taristu sellises korras, et mitu aastat pole siin tarvis ühtki suuremat remonti teha.

Kool on kokkuhoidu otsides korraldanud õppetööd palju ringi. Õpilaste arv on nüüd õppegruppides suurem. Õpilasi on tänavu koolis üle saja rohkem, kuid õpetajate palgafondi kulu on väiksem kui eelmisel kevadel.

Haridusministeerium tahab detsembriks kooli sulgemise kava kokku panna. Kooli õpilasesinduse eestvedamisel valmis video, mille sisu on: ärge sulgege seda kooli, me tahame siin õppida. Arutelud jätkuvad.

Märjamaa Nädalaleht 20.11.2024