Teenuse piirkond - Märjamaa Vallavalitsus

Teenuse piirkonna külavanemad

8.07.22

Külavanemate kontakte vaata Märjamaa Valla Külavanemate Ühenduse lehelt

Toimetaja: TIINA GILL

Teenuse piirkonna külad

8.07.22

Luiste, Teenuse ja Urevere

Vaata FOTOGALERIID Teenuse piirkonna külad

Toimetaja: TIINA GILL

Vaatamisväärsused piirkonnas

2.09.22

LUISTE: Luiste mõis

UREVERE: mälestuskivi metsavennale Endel Redlichile (vaata Pärandkultuur)

TEENUSE: Teenuse küla kivi (vaata Pärandkultuur), Kolme härra ristikivi (vaata Pärandkultuur), Teenuse sild, kunstnik Maydelli mälestustahvel, Teenuse mõis

Toimetaja: TIINA GILL

Peagi jõuab raamatukaante vahele Teenuse piirkonna ajalugu

17.10.22

2022. aasta lõpus – 2023. aasta alguses saab raamatukaante vahele Teenuse piirkonna ajalugu, mille koostamist alustasime 2020. aasta augustis. Projekti alguses piiras koroona meie võimalusi vanemaid külaelanikke külastada. On väga kahju, et viimase kahe aasta jooksul oleme kaotanud teadjaid inimesi ka igaveseks. Võib-olla on ikka hea, et nii mõnegi juurde siiski enne jõudsime ja nende lood jäävad selles raamatus edasi elama.

Vaatamata raamatu esimese trüki materjalide kokkusaamisele palume, et Teenuse piirkonnas (Teenuse, Altküla, Jõeääre, Kimaro, Urevere, Luiste, Leeniste, Tolli, Ketu ja Jõepere/Jõeveere küla) elanud või töötanud inimesed – või ka need, kel mingil põhjusel on siitkandist mälestusi, näiteks malevast, sugulastelt vms - endast meile märku anda, et saaksime materjale edasi koguda ja kiiresti kaduvast kohateadmisest veel võimalikult palju hoida alles. Kokku räägime palju rohkem kui 100st talu- ja saunakohast, millest täna kasutuses või alleski umbes kolmandik.

Talude lugude kogumist oleme teinud vabadel alustal. Läheneme lugudele rohkem etnoloogide või folkloristide kui ajaloolaste seisukohast. Üks olulisi läbivaid küsimusi on "miks?". Miks inimene siin elab, miks siia sattus, miks siit lahkus? Eesmärk on kirjeldada kogetud tõelisust, me ei otsi objektiivset ajaloolist tõde. Inimestel on erinevad mälestused ka samast sündmusest, sest igaühe põhjus millegi mäletamiseks on erinev. Me ei soovi ette piirata lugusid, millest võime kuulda. Me soovime näha kõiki fotosid. Me soovime kadunud talukohad ka üles leida! Viimase nimel oleme läbi viinud või viimas ka hulga kogukonna ühiseid matkasid Teenuse ümbruse külades ja metsades, et vanu elukohti või pärimuspaiku (põlispuud, talukohad, piirikivid) leida ja nende asukohti tutvustada meie külade elanikele ja talude järglastele.

Teenuse Naiste Ühenduse ambitsioonikas eesmärk on korraldada 2023. aasta esimeste kuude jooksul Teenuse mõisas lõbus ja südamlik raamatuesitlus.

Täname kõiki-kõiki toredaid inimesi, kes on kaasa aidanud, et Teenuse piirkonna raamatuprojekt edukalt finišisse purjetab. Neid on nii meie küladest kui ka lähemalt ja palju kaugemalt, Eestist ja piiri tagant. Meid on aidanud erinevate Eesti muuseumite ja arhiivide töötajad, kirikutega seotud isikud, maaparandajad, dendroloogid, ajaloolased ja folkloristid. Me täname südamest era-annetajaid; Teenuse Naiste Ühenduse heategevuspurgi täitjaid ja Märjamaa valda raamatu koostamiseks ja toimetamiseks antud toetuse eest. Ootame kõiki raamatuesitlusele Teenusele meile külla – anname teada, kui oleme valmis!

Ühendust võtta MTÜ Teenuse Naiste Ühenduse liikmetega (Helle Rehepapp, helle.rehepapp@gmail.com; Maris Leemets, maris.leemets@gmail.com)

Raamatuprojekti välkkoosolek 2020. aasta septembris. Foto: erakogu

Toimetaja: TIINA GILL

Teenuse küla kivi

2.09.22

Teenuse küla on esmakordselt mainitud 1456. aastal. Külast voolab läbi Kasari jõgi, millel asuv Teenuse sild on üks Eestimaa vanemaid ja silmapaistvamaid raudbetoonsildu.

Külas tegutseb Teenuse Naiste Ühendus.

Toimetaja: TIINA GILL

Vajame abi Teenuse piirkonna ajalooraamatu koostamiseks

15.02.21

2021. aastal tähistame Teenusel küla 565. aastapäeva. Koroonakriisi jätkumise tõttu oleme võtnud kavva hulga pisikesi projekte oma piirkonna külade jaoks, mis olude sunnil tähendab väiksemates seltskondades kokkusaamisi ja eelkõige värskes õhus – näiteks lähipäeviks planeeritud ühine talve- ja vastlamatk lastega, kevadised linnulaulukuulamised või ka heakorrapäevad. Suvel on plaanis külapäeva korraldada, mis oleks ka võimalus tutvustada ka meie raamatuprojekti.

Nimelt pühkisime suvel tolmu rohkem kui 10 aastat tagasi külas alustatult, mis paneks raamatukaante vahele piirkonna ajaloo. Tol korral vaibus entusiasm osaliselt ka majanduskriisi tõttu, mis osad aktiivsemad külaelanikud külast eemale viis tööd otsima, kuid mõned lood olid selleks ajaks juba valmis, teised valmisid aegamööda. Teenuse mõisa lugu, koolilugu, kolhoosilugu; samuti mõne talu lood olid juba kokku kogutud; samuti oli mõni aasta varem korraldatud talude fotonäitus Teenuse mõisas.

Seekord oleme ambitsioonikad. Lisaks üldajaloolistele lugudele (täiendatud mõisa, kooli, kolhoosi, aga ka kohalik kultuuri- ja spordilugu; töö- ja lastemalevate lood) kogume agaralt siinse piirkonna külade (kaduvate) talude lugusid.

Teenuse piirkonda loetakse praegu Märjamaa vallas Urevere ja Luiste külad, meie loeme ka Teenuse poolsel Kasari jõe kaldal asuvad Tolli küla talusid. Ajalooliselt on tänase Teenuse ja Luiste küla aladel olnud rohkem külasid, ja ka nende nimed on varieerunud. Meid huvitavad lood, mis puudutavad ka Tiinuse, Altküla, Jõepere/Jõeveere küla, Sitakoti, Ussimetsa, Viira, Saunaküla ja Kimaro't. Kokku räägime palju rohkem kui 100st talu- ja saunakohast, millest täna kasutuses või alleski palju vähem kui pooled.

Pihelgamäe/Kasekose talu 1930ndatel. Soovime leida elanikke, kes on selles majas elanud peale sõda. Teame, et neid on olnud päris palju. Tahame nende inimeste mälestustest panna kokku Pihelgamäe sõjajärgse loo.

Lugude kogumist teeme vabadel alustal. Leppisime kokku küsimustiku, mis aitab vestluseid alustada, kuid selle järgimine pole eraldi eesmärk. Läheneme lugudele rohkem etnoloogide või folkloristide kui ajaloolaste seisukohast. Üks olulisi läbivaid küsimusi võiks olla "miks?". Miks inimene siin elab, miks siia sattus, miks siit lahkus või miks jäi? Eesmärk on kirjeldada kogetud tõelisust, meie piirkonna või antud inimese enda konteksti mõju kogemustele, me ei otsi üht objektiivset ajaloolist tõde. Inimestel on erinevad mälestused ka samast sündmusest, sest igaühe põhjus millegi mäletamiseks on erinev. Me kindlasti ei soovi ette piirata lugusid, millest võime kuulda.

Siinse kogukonna on lugude kogumine aga särisema pannud: inimesed helistavad üksteisele või saavad kokku, et meenutada, kuidas midagi ikka täpselt toimus, huvitavaid pilte ja materjale on välja tulnud, ka kaugemale kolinud inimesed on saatnud oma käsikirjalisi või juba pereraamatutena kirjastatud lugusid. See, et inimesed on võtnud vaevaks selliseid lugusid ise kirja panna, on olnud väga julgustav ning kinnitab ka meie mõtte elujõulisust ja vajalikkust meie väikese kogukonna identiteedi hoidmisel. Ja need pole mitte ainult lood, välja on tulnud ka luuletusi, ja see, et meil on külades mitmeid nii avalikke kui seni teadmata külaajaloo hobifotograafe, kellest osad tegutsenud lausa aastakümneid.

Pulmad Teenusel 1930ndate keskel. Kas oskab keegi öelda, kelle pulmadega tegu? Osad inimesed pildil on meile teada, aga teised mitte.

Talude lugude kogumise esimene etapp oli külastada ja/või kokku koguda mälestused, dokumendid ja fotod inimestelt, kes on meie hulgas vanimad, ja mäletavad ennesõjaaegseid olusid, ja vähehaaval liigume nooremate ja uuemate piirkonna külade elanikeni või endiste elanikeni, et saada tunnetus ka elust nõukaajal, üleminekuaastatel Eesti Vabariigi alguses ja kuni täiesti tänapäevaste lugudeni. Koroona on meie võimalusi vanemaid külaelanikke külastada piiranud, ja viimase poole aasta jooksul oleme kaotanud võimaluse mõne inimesega rääkida lausa igaveseks. Seda enam soovime ärgitada kõiki oma pere vanimaid liikmeid ise intervjueerima ja nende lugusid kirja panama ja fotoalbumitesse juurde märkima, kes või miks on pildil.

Just talude lugude kogumine on suur väljakutse. Meil on veel suur hulk talusid või endisi talusid, kelle omanikeni või ka kunagiste elanikeni me oma jõududega ei ole jõudnud. Vajame kõigi abi! Arvestades, et suur osa aktiivsematest üle-60stest kohalikest elanikest on meil projektis kaasatud, siis tundub, et kohalik mälu ja kontaktid siit piirkonnast lahkunutega jäävad väheseks. Tänase seisuga on meil kogutud ligi 30 talu lood, mahukaim lausa 123 lehekülge. Ideaalne oleks saada lookillukesed kõigist piirkonna taludest, mida veel inimesed mäletavad. Peagi kaob seegi võimalus ja jääb ainult materjal, mis on arhiivis. Meid huvitavad aga päris inimeste päris elud, tunded, põhjused, otsused.

Teenuse noored 1930ndate paiku. Kas oskab keegi öelda, mis sündmuse puhul pilt tehti? Ka sellel fotol olevatest inimestest on meile osad teada, kõik aga paraku mitte.

Arhiivimaterjale me samas kuidagi ei alahinda. Projekti eesmärk ei ole küll faktitäpne kronoloogia, kuid arhiivimaterjalideta samas ka ei saa. Meie jaoks oli seetõttu eriti suur leid, kui Kirjandusmuuseumi Kullamaalt pärit esindaja Mari Sarv teatas, et arhiivi jaoks pole veel kättesaadavaks tehtud tema ja teiste Tartu Ülikooli uurijate poolt 2000. aastal Teenuse piirkonna külades korraldatud rahvaluule kogumise ekspeditsiooni materjale, mis on rohkem kui 50-l minidiskil. Taotlesime Rahvakultuuri fondist selleks tööks stipendiumi, ja saime ka selleks osalise rahastuse. See kuulamis- ja sisunimestike koostamise täiendav töö, mille seetõttu enda kanda võtsime, on aga tänuväärt materjal, sest ekspeditsioon külastas tookord eelkõige kohalikke vanemaid inimesi, kellest mitmed juba rohkem kui kümme aastat meie hulgast lahkunud ja kellega meie täna enam rääkida ei saakski. Arhiivi ja omaste nõusolekul võib tekkida meil hiljem ka võimalus neid materjale oma raamatus kasutada, aga igal juhul on meie esimene eesmärk, et nüüd saavad ka selle ekspeditsiooni materjalid ametlikult arhiivi.

Palume Teenuse piirkonnas (Teenuse, Altküla, Kimaro, Urevere, Luiste, Tolli ja Jõepere/Jõeveere küla) elanud või töötanud inimesed – või ka need, kel mingil põhjusel on siitkandist mälestusi, näiteks malevast, sugulastelt vms - endast meile märku anda, et saaksime materjalide kogumisfaasis kiiresti kaduvast kohateadmisest veel võimalikult palju päästa.