Ohtlike jäätmete konteiner Märjamaal

21.09.20

Ohtlike jäätmete konteiner asub Märjamaa jäätmejaamas:

Jaama 5, Märjamaa alev
Avatud:
N, R kell 14.00 - 19.00
L kell 10.00 - 16.00
telefon 5345 4938

 

Ohtlike jäätmete konteiner:

  • pliiakud, FeCd-akud, NiCd-akud, akude elektrolüüdid, patareid; 
  • ohtlike ainetega saastunud filtrimaterjal, puhastuskaltsud; 
  • ohtlikke aineid sisaldav (reostunud) pakend; 
  • mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid; 
  • kemikaalid, pestitsiidid; 
  • päevavalguslambid, elavhõbeda jäätmed; 
  • värvid, trükivärvid, liimid, vaigud; 
  • ravimid
Toimetaja: TIINA GILL

Patareide hinnatõusu aitab ohjeldada nende usinam kokkukogumine

6.01.23

Patareide tootmiseks kasutatavate maavarade hinnad on kriiside ajal mitmekordistunud, mis toob paratamatult kaasa ka patareide ja akude hinnatõusu. Kui suudaksime usinamalt kasutatud patareid kogumiskasti viia, saaks neid kasutada uute patareide tootmiseks. See aitaks säästa kalleid ressursse ja pehmendada põntsu rahakotile.

Eurooplased on Eesti inimestest märksa tublimad vanade patareide kokkukogujad. Keskmiselt jõuab Euroopa riikides iga teine patarei pärast kasutamist kogumiskasti. Luksemburglased aga suudavad lausa 71% patareidest ja akudest kokku koguda. Eesti inimesed viivad vaid 30% kogumiskastidesse ja sama palju visatakse olmeprügi hulka.

„Patareid ja akud sisaldavad nii väärtuslikke kui ka ohtlikke aineid, mis on tavaprügi hulka visates suureks ohuks loodusele ja inimestele," ütles keskkonnaminister Madis Kallas. Näiteks sisaldub neis koobaltit, pliid, liitiumit ja niklit, mis on kriitilise tähtsusega ja raskesti kättesaadavad toorained.

„Saame vanades patareides ja akudes olevat väärtuslikku materjali uuesti kasutada ning suunata selle uute patareide valmistamisesse, kuid selleks on meil esmalt vaja need eraldi kokku koguda," selgitas Kallas.

Ajaga kasvab nõudlus patareide ja akude järele tormilise tempoga – juba 2030. aastaks toodetakse neid senisest 10 korda rohkem. 2040. aastaks aga suureneb akude ja patareide jäätmete hulk ligi 700 korda. Hoogustuv tootmine suurendab nõudlust üha enamate maavarade järele, mille kaevandamine on kallis ning keskkonnale koormav ja ohustab elurikkuse püsimist.

Tallinna Ülikooli tudengite hiljutisest uuringust selgus, et inimesed, kes patareisid eraldi ei kogu, hindavad oma majapidamistes tekkivat patareide kogust väikeseks ja keskkonnale väheohtlikuks. „Tegelikult on iga olmeprügisse visatud patarei ohtlik. Iga kogumiskasti viidud patarei seevastu aitab loodust hoida ning säästa uute patareide tootmiskuludelt," sõnas keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. „Sellega anname oma panuse, et pidurdada kliimamuutusi. Ringlussevõetud materjali kasutamine võimaldab vähendada toote tootmise CO₂ jalajälge, toorainete eetilist hankimist ja varustuskindlust."

Oma kasutatud patareid saab viia kogumiskasti – mille leiab näiteks toidupoest, tanklatest ja elektroonikakauplustest – või jäätmejaama. Kus asub sulle lähim kogumiskast, vaata veebist: kuhuviia.ee. Kaupmees, kes müüb patareisid, on kohustatud vanad patareid ja akud tarbijalt tasuta tagasi võtma.

Patareide, akude ja teiste ohtlike jäätmete kohta saab lisaks lugeda veebilehelt: envir.ee/ohtlik

 

Toimetaja: TIINA GILL