Märjamaa valla jäätmekava 2018-2023

31.10.18
Märjamaa valla jäätmekava 2018-2023 (kehtestatud Märjamaa vallavolikogu 15.10.2018 määrusega nr 39)
Toimetaja: JANIKA LILÄNDER

Märjamaa valla jäätmehoolduseeskiri

8.11.18
MÄRJAMAA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI
Toimetaja: TIINA GILL

Jäätmevedu teostab AS Eesti Keskkonnateenused

8.04.21

Alates 1. märtsist  2020 teostab Märjamaa veopiirkonnas segaolmejäätmete, paberi- ja kartongijäätmete ja biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete vedu ja kogumist MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehooldekeskusega sõlmitud lepingu alusel AS Eesti Keskkonnateenused. Korraldatud jäätmeveo rakendumisest alates puudub teistel jäätmekäitlusettevõtetel õigus nimetatud piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid koguda ja vedada. Seni kehtinud jäätmeveolepingud muutuvad alates 1. märtsist 2020 kehtetuks.

Täiendavat lisainformatsiooni saab küsida e-maili aadressilt tallinn@keskkonnateenused.ee telefonilt 640 0800 või lugeda meie kodulehelt  www.keskkonnateenused.ee  ("korraldatud jäätmevedu"). 

 

JÄÄTMEVEO HINNAKIRI

Toimetaja: TIINA GILL

8. oktoobril toimub ohtlike jäätmete kogumisring

19.09.23

Kogumisringil võetakse elanikelt TASUTA vastu ainult ohtlikke jäätmeid. Palume kogumisringil jäätmed isiklikult üle anda.
 

Ohtlikud jäätmed on:
Kasutatud õlid, õlifiltrid ja õlipakendid, värvi-, liimi- ja lakijäätmed, nende pakendid ning nende ainetega määrdunud töövahendid, lahustid, nagu näiteks tärpentin, atsetoon ja tehniline bensiin, taimekaitse- ja putukatõrjevahendid ning nende pakendid, akuvedelikud, leeliselised pesuained, happed, kasutamata jäänud või aegunud ravimid ja farmaatsiatooted, elavhõbedakraadiklaasid.

 

KOGUMISRINGI PEATUSKOHAD:

09.00 – 09.10 Kasti küla bussipeatus
09.20 – 09.30 Valgu rahvamaja parkla     
09.40 – 09.50 Vana-Nutru bussipeatus     
10.00 – 10.10 Velise parkla                       
10.15 – 10.25 Velisemõisa bussipeatus                 
10.35 – 10.45 Konuvere kivisilla parkla     
10.55 – 11.05 Paeküla bussipeatus                         
11.15 - 11.25 Tolli bussipeatus               
11.40 – 11.50 Teenuse aida-kuivati                 
12.00 – 12.10 Luiste Teenuse-Loodna ja Hanso teerist   
12.20 – 12.30 Laukna  keskus 6       
12.35 – 12.45 Loodna bussipeatus               
12.50 – 13.00 Sipa mõisa parkla   
13.10 – 13.20 Männiku Uuemaja kinnistu       
13.30 – 13.40 Lümandu Sipa-Varbola/Vaimõisa-Nurme teerist 
13.50 – 14.00 Varbola-Ruunavere/Rapla-Varbola teerist
14.10 – 14.20 Põlli bussipeatus                   
14.25 – 14.35 Ohukotsu pargi kõrval oleva tee ääres (kollase pakendikonteineri juures)
14.50 – 15.00  Käbiküla Soomäe kinnistu ees Nihu tee ääres
15.15 – 15.25 Vaimõisa mõis Vaimõisa-Nurme tee ääres         
15.50 – 16.00 Päärdu bussipeatus (Päärdu mõisa ees)
16.10 – 16.20  Kivi-Vigala vallavalitsuse parkla Sääla tee 8/8
16.30 – 16.40  Vana-Vigala rahvamaja parkla
16.45 – 16.55  Vana-Vigala Õppe tee (pakendikonteinerite juures poe taga)

 

Projekti viib läbi Märjamaa vald koostöös MTÜ-ga Eesti Jäätmehoolduskeskus. Töid teostab AS Epler&Lorenz. Projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Märjamaa vald.

 


PLAKAT: ohtlike jäätmete kogumisring Märjamaa vallas 8. oktoobril 2023

Toimetaja: TIINA GILL

Pakendite sorteerimine ajab segadusse? Sellele on lihtne lahendus

17.11.22

Pakendite sorteerimise vallas on palju müüte, mis teevad jäätmete liigiti kogumise pealtnäha keeruliseks. Tegelikult ei tohiks aga üle mõelda – iga pakendi koht on pakendikonteineris.

Inimesed on sageli segaduses, kui peavad tekkinud prügi edasise saatuse osas pead murdma, on siis tegu segaolme- või pakendijäätmetega. Otsustamist ei lihtsusta ka levinud arvamus, et pakendeid tuleb materjali järgi eraldada. Tegelikult ei pea tarbija selle üle ise pead murdma. Kõige lihtsam on meelde jätta, et kõik pakendid, mille sees on olnud mistahes toode, käivad alati pakendikonteinerisse. Olgu nendeks siis jogurti- ja võikarbid, õli- ja majoneesipudelid, kileümbrised või -kotid, pakkekile, aga ka mahla- ja piimapakid, konservikarbid ja purgid jne.

Aga kui puhtad nad peavad konteinerisse pannes olema? Pakendeid ei pea vee ja seebiga pesema. Kõik pakendid pestakse tööstuslikult üle, seetõttu pole mõtet vett ja energiat topelt kulutada. Küll aga tuleks need toidust-joogist tühjendada ja vaadata, et nad oleks piisavalt kuivad, et ülejäänud pakendeid konteineris ära ei määri. Söömiskõlbulik saagu söödud, biojäätmete eraldi konteinerisse või komposti.

Kuid pakendikonteinerisse võib panna lisaks ka tarbekauba pakendeid: šampooni- ja kreemipudeleid, pakkekilet, puhastusvahendite pudeleid, pesupulbri koti ja teisi toodete ümber olevaid plastpakendeid. Kõik need tuleb enne muidugi enne tühjaks kasutada.

Seega, pakend on alati pakend ja läheb pakendikonteinerisse. „Tarbijana me ei pea teadma, millisest materjalist pakendeid saab ümber töödelda ja millised lõpetavad tegelikult energiatootmiseks otse põletusahjus. Selle otsuse teevad meie eest ära jäätmekäitlejad, kes peavad vastavalt ka õiglast hinda maksma," ütles keskkonnaminister Madis Kallas.

Küll aga sõltub see igaühest, et pakendid jõuaksid pakendikonteinerisse. See on ka rahakotile nutikas harjumus. Kui segaolmejäätmete äraveo eest peavad elanikud maksma, siis liigiti kogutud pakendijäätmete äraandmine on tasuta. „Seetõttu pole kuigi mõistlik maksta pakendite eest kaks korda – poes ostuhetkel koos tootega ning hiljem uuesti prügiveoga," rääkis Kallas.

Ainult sorteeritud pakenditel on lootus minna uuele ringile. Eestis tehakse plastijäätmetest graanuleid, millest saab omakorda toota näiteks lambilüliteid, pistikuid, aga ka klaasvilla ja fliisi. 

Miks on oluline, et kõik pakendid jõuaks alati pakendikonteinerisse? Tarbijana me saame teha toidu ja asjade ostmisel valikuid selle hulgast, mida meile poes pakutakse. Ka pakendite puhul peame tegema otsuseid kaubavaliku piires – seega ei jõua meie pakendieelistused kuigi hästi tootjateni. Aga me saame tootjaid mõjutada muul viisil. Mida rohkem "nurjatud" pakendeid jõuab tagasi pakendikonteinerisse, seda enam on pakenditootjad motiveeritud looma pakendeid, mida saaks päriselt uuesti ringlusse võtta. 


Toimetaja: TIINA GILL

Jäätmemajandusest

2.09.22

Elanikel on võimalik tasuta ära anda mitmesuguseid jäätmeid Märjamaa jäätmejaamas:

Aadress: Jaama 5, Märjamaa alev
Avatud
K 13.00 – 19.00,
N 13.00 – 19.00,
R 13.00 – 19.00,
L 10.00 – 16.00

Telefon 5345 4938

Märjamaa jäätmejaama operaator on AS Eesti Keskkonnateenused
Telefon 1919
info@keskkonnateenused.ee

 

Jäätmejaamas võetakse eraisikutelt tasuta vastu alljärgnevaid jäätmeid:

  1. tootjavastutus organisatsiooni kaetud jäätmeliigid (paber, kartongpakend; sega pakendijäätmed sh vahtpolüstüroolpakend) vastuvõtt;
  2. plastide vastuvõtt;
  3. tekstiili vastuvõtt;
  4. metallid,  vanaraud vastuvõtt;
  5. elektri- ja elektroonikaseadmed (komplektne olmeelektroonika) vastuvõtt;
  6. suurjäätmete  (sh mööbliesemed: diivanid, lauad, toolid, kapid, riiulid, madratsid, vaibad, kardinad; sanitaartehnika:  vannid, kraanikausid, wc-potid vastuvõtt;
  7. sõiduauto rehvide vastuvõtt;
  8. lehtklaasi, klaasi vastuvõtt;
  9. ohtlike jäätmete vastuvõtt;
  10. eterniit – (hooajaline vastuvõtt). 

Palume jäätmejaama külastada ainult lahtioleku aegadel.

 

Jäätmejaama mitte tuua

  • ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  • autolammutuse jääke,
  • prügi (segaolmejäätmed);
  • aia- ja haljastujäätmeid,
  • raiejäätmeid (oksad),
  • puitjäätmeid.

Lähim jäätmejaam on Rapla Mäepere jäätmejaam.
Asukoht: Ülejõe küla Rapla vald
Operaatori tel 484 2237, 512 5847
info@rjkk.ee

 

Pakendiseaduse tekst  

Kui soovite loobuda korraldatud jäätmeveost, siis esitage taotlus hiljemalt 21. jaanuariks 

BLANKETID
Korraldatud jäätmeveost loobumise taotlus (e-vorm)
Korraldatud jäätmeveo erisuse taotlus 
Korraldatud jäätmeveo graafiku muutmise taotlus
Ühise jäätmemahuti kasutamise taotlus 
Ehitusjäätmete õiend, e-vorm

Toimetaja: TIINA GILL
4.03.20
Toimetaja: TIINA GILL

Haljastusjäätmeid saab viia Mäeperre

23.04.19

Orgital oli kunagi vallale kuuluval maatükil haljastusjäätmete ja okste mahapaneku koht. Kuna sinna hakati tooma ka olmejäätmeid, pandi välja keelavad sildid. Inimesed on küsinud, kuhu siis saab oksi ja haljastusjäätmeid viia.

„Märjamaa vallal on kootööleping MTÜ-ga Raplamaa Jäätmekäitluskekus ja selle alusel võetakse haljastusjäätmeid vastu Rapla Mäepere jäätmejaamas. Nende kodulehel on info lahtiolekuaegade kohta ja hinnakiri. Haljastusjäätmeid võib utiliseerida (kompostida) ka oma kinnistul," rääkis vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Greta Neidre.

Ta lisas, et praegune jäätmejaam asub rendipinnal, kuhu komposteerimisväljak ei mahu, kuid valla arengukava kohaselt tuleb Orgitale edaspidi uus jäätmejaam koos komposteerimisväljakuga. See on eelprojekteerimisel. Ettevalmistustega tegeleb MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus.

RAPLA MÄEPERE JÄÄTMEJAAMA KODULEHT

Toimetaja: TIINA GILL

Miks jäätmevedaja ei tühjendanud minu prügikonteinerit?

5.11.18

Jäätmevedaja poolt võidakse jätta teenus osutamata ja rakendada tühisõidutasu järgmistel juhtudel:

  • Kui jäätmekonteineri ja selle käitlemiseks vajalikud tehnilised nõuded ei ole täidetud.

Konteiner peab asuma seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paikneva kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusel, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Jäätmete kogumiseks tuleb jäätmevaldajal kasutada nõuetele vastavat kaanega varustatud jäätmekonteinerit (kompaktne, terve, puhas, korralikult suletav), mida on võimalik tühjendada tõstemehhanismi abil jäätmeid kokku pressivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmekonteinerite nõue tuleneb tühjendamisel kasutatavast vabapuistemeetodist, mille käigus haagitakse konteiner jäätmeveoki tõstemehhanismi külge. Eelmainitud meetodil tühjendades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri koputamisel telje vastu.

Jäätmete kogumiseks ei sobi: 750-liitrised ratasteta metallkonteinerid (vana, e. eelmine standard); ümmargused konteinerid; konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises servas, kuna neid ei saa tühjendada tänapäeval kasutatavate jäätmeveokitega.

  • Kui veopäeval, millest jäätmevaldajat oli varem teavitatud, ei olnud jäätmekonteinerit määratud kohal.

Vedaja tühjendab konteineri veograafikus ettenähtud veopäeval kl 6:00-22.00. Konteiner või jäätmekott peavad olema veopäeval kella 6:00-ks pandud välja nähtavale kohale. Kui prügivedaja konteinerit ei näe, siis ei saa ta seda ka tühjendada.

        Kui jäätmevedaja juurdepääs jäätmekonteinerile on takistatud (näiteks ilmastikust tingitud probleemid, läbimatu tee, lahtiselt ringi jooksvad kurjad koerad või muud liikumist segavad takistused).

Juurdesõidutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega, tasane ning talvisel ajal lumest puhastatud nii, et prügiauto vabalt läbi pääseks. Konteineri juures peab olema

piisavalt ruumi jäätmete laadimiseks ning juurdepääs konteinerile olema jäätmevedajale ohutu. Kui konteiner ei ole toodud jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskoha juurde, peab konteineri ka käsitsi teisaldamise tee olema kõva pinnaga ja talvel lumest puhastatud. Prügikasti kaanele kogunenud lumemüts tuleb maha lükata. Tõrgete olemasolu korral tuleb vedajat ette teavitada vähemalt üks tööpäev.

  • Kui jäätmekonteineris pole veopäeval üleandmiseks ettenähtud jäätmeid.
  • Kui olmejäätmete konteineris on sobimatud jäätmed, jäätmed, mis ei vasta selle konteineriga kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; erikäitlust vajavaid jäätmeid; aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.

Siis on jäätmevedajal õigus jätta konteiner tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumiskonteineri tühjendamise teenustasuga.

 

         Kui vedajal tuleb:

  • ratastel teisaldatavat konteinerit transportida jäätmeveokini käsitsi kaugemalt kui 10 meetrit;
  • jäätmeveokiga tagurdada üle 100 meetri, kui jäätmevaldaja juures ümberpööramise võimalus puudub;
  • kui lukustamata konteiner, värav või tõkkepuu tuleb avada käsitsi;
  • kui konteiner on üle-täitunud;
  • kui vedajal tuleb ära vedada kilekotist jäätmemahuti, mis on kahjustatud tema teisaldamist takistaval määral lindude ja/või loomade poolt;
  • kui vedajal tuleb teostada konteineri ümber paiknevate jäätmete ära-vedu, mida ei saa klassifitseerida konteineriväliste juhuslike jäätmete alla.

NB! Need on nö mugavusteenused ehk jäätmeveo teenusega seotud lisateenused mida vedaja osutab jäätmevaldajale ainult temaga eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel vastavalt kehtivale lisateenuste hinnakirjale.

Jäätmealast infot, kuidas valla elanik peaks enda tekitatud jäätmete eest hoolt kandma, leiate nii kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast kui ka teile jäätmevedaja poolt saadetud kliendilepingust ja jäätmevedaja veebilehelt.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus

Toimetaja: TIINA GILL